www.militaar.net

Märkan siin teatud eduraportööluse tunnuseid:

Vahe lihtsalt selles, et masu põhjus ei seisne praegu majanduse struktuursetes probleemidest, vaid milleski muus.

On ikka struktuursed probleemid kah. Lihtsalt koroona jõudis enne, kui majanduse "kõver" apogeesse jõudis. Kõikide märkide järgi (nt palgatõusu ja tootlikkuse pidev kääride kasv, tööjõu puudus) oli tossu välja minek nii aastakese kaugusel nagunii. Mis seekord meid päästis, oli välisnõudluse püsimine enne kriisi (vähemalt polnud taolist välismõju nagu 2009). See tekitabki võltsi tunde, et "meil oli kõik väga hästi, enne kui koroona tuli ja kõik rikkus".

Samuti ei näe ma ühtegi objektiivset põhjust, miks põhimõtteliselt oleks mõistlik ja vajalik kogu see sektor ümberkorraldada – turism ja sellega seotud raha millalgi siiski taastub. Küsimus lihtsalt selles, mida vahepeal selles sektoris hõivatud inimestega, tehtud investeeringutega jne teha.

Kui ei juhtu imesid (nt nagu juhtus SARS-1 levikuga, mis jõudis küll Euroopasse, aga äkki kadus), siis rahvusvaheline turism ei taastu enne laiapõhjalise immuunsuse teket. See tekib kõige varem nii 2a pärast (aasta vaktsiinile ja aasta selle kättesaavusele). Loomulikul teel läheks veel kauem. Seega kõik ajutised turismimeetmed võivad õiged olla ainult selles võtmes, et äkki haigus kaob. Kui ei kao, siis see toetamine omab üksnes piiratud makroefekti (mingi sissetulek aitab säilitada sisenõudlust).

Laevandust aitab lähima aasta kontekstis päästa see, kui Eesti ja Soome (aga ka Rootsi) sõlmivad mingid omavahelised kokkulepped, et riikide vahe tagatakse ühtne karantiinireziim ja laevadega inimeste vedu ei piirata. Muidu jääb ainult kaubaautode vedu lähim aasta. Hetkel näib see Rootsi pool mingit muud tegutsemist eelistavat ja sealtvahet inimeste vedu on kahtlane - tassime endale rohkelt viirust sealt sisse. Soomega on see reaalne.

Hetkel toimub lihtsalt Soome poolt tabureti ühepoolne alt tirimine. Tegelik põhjus on selles, et Soome tahab kinni hoida viiruse ukse Rootsist ja et mitte rootslastega tülli minna, siis laevaühendus Tallinnaga on kõrvalkahju nende jaoks (kuidas Rootsile seletada, et näe meie liikluse sulgesite, aga Tallinnaga mitte).

Seega, tundub, et turismisektor just tulebki ümber struktureerida ja abimeetmed on kui eelmisel päeval surnule kunstliku hingamise tegemine. Alles jääb ilmselt siseturism, kuid soomlastele ja briti poissmeestele suunatud ärimudelid niipea ei taastu.

Täpsustan oma mõtet. Jah – märke struktuursetest probleemidest ja majanduse ülekuumenemisest oli küll. Ehitustööliste autopargi näitega igati nõus. Aga minu hinnangul polnud see probleem seotud turismi- ja hotellimajanduse, vähem ka restoranisektoriga, mis päeva lõpuks sõltuvad lihtsalt sellest, kas turiste on või mitte. Aga just see sektor on praegu saanud kõige tugevama põntsu ning selle sektori krahhist tulenevat majanduslangust muud struktuursed probleemid veel võimendavad täiendavalt.

Huvitav, milline on meie meedia ja majandusmudijate reaktsioon sellele hoiatusele?

GENEVA — The World Health Organization chief warned Monday that “the worst is yet ahead of us” in the coronavirus outbreak, reviving the alarm just as many countries ease restrictive measures aimed at reducing its spread.

https://www.nbcnews.com/health/health-n ... d-n1188031

https://www.youtube.com/watch?v=yboX5UeMWdI


PM tõlge (Uus välistoimetuse koroonablogi)

WHO: hullem on alles ees

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus hoiatas, et uue koroonaviiruse pandeemiaga seoses võib hullem alles ees oodata.

«Usaldage meid, hullem on alles ees,» ütles Ghebreyesus. «Tegemist on viirusega, mida paljud inimesed endiselt ei mõista.»

Seejuures hoiatas WHO praegu paljudes riikides kehtivate piirangute liiga varase kaotamise eest. «Tahame rõhutada, et piirangute lõdvendamine ei tähenda epideemia lõppu,» rõhutas Ghebreyesus.

Eraldusmeetmed näitasid oma tõhusust ja inimesed peavad olema uueks eluviisiks valmis, ütles WHO Vaikse ookeani lääneosa piirkonnadirektor Takeshi Kasai.

«Vähemalt sinna maani, kui leitakse vakstiin või väga tõhus ravivõte, peab see protsess jääma meie normiks,» sõnas asjatundja.

Ma arvan, et akf-ide Kapten Trummi ning A4 seisukohad on viimastes postitustes piisavalt lähedased, et edasisest diskussioonist loobuda.

---

WHO seisukoht on IMHO igati loogiline

See kriis on ikka täiesti teistsugune, sest mõned sektorid peavad lõpetama tegevuse täiesti ja mõned peaaegu (pole ka eriti vahet). Turism näiteks - sellist pausi pole kunagi olnud. Eesti turism sõltub suuresti välisturistidest, vaesele pärismaalasele on näit. Tallinna hotelle ja restorane väga väikeses mahus vaja. Restoranid omakorda tarbivad palju kallimaid nišitooteid, mis muidu jäävad müümata ja pärismaalastest tootjatel raha saamata, ka tarbivad turistid muid kohalikke teenuseid. Talllink teenib suuresti inimeste veo pealt ja neile kauba müügi pealt laevadel, autode ülevedu annab tulust väikese osa. Üleilmne lennundus samamoodi - teeniti inimeste pealt ja kaup pandi muuhulgas kaasa. Nüüd kolistab kaup raudteega Hiinast Euroopasse, sest lennukid ei lenda. Kui Eesti näide pole veel piisavalt kujukas, siis võib ette kujutada Vahemeremaid ja nende majanduse käekäiku ilma turismita. Kultuuri ülalpidamine läheb ka raskeks, kui inimesed koguneda ei tohi - omatulu jääb kõik teenimata. Juba koos omatuluga oli kogu aeg jutt, et raha on vähe. Vähenev raha riigieelarves jõuab paratamatult ka meditsiini ja põhjustab nii lisanduvaid surmajuhtumeid. Lisandub ka enesetappe ja stressist tingitud haigusi/surmajuhtumeid.

Koroonakriisi majanduslik mõju juurest teema juurde tagasi. Minu arust on juba läbi käinud viited uuringule et Covid-19 ka kesknärvisüsteemile mõjub, kuid eestikeelne artikkel selle kohta vähemalt otsinguga välja ei tulnud.

Kuigi koroonaviirus võtab sihikule eeskätt hingamisteed, võib kaasneda haigusega ka peapööritus, närvivalu, tajuhäireid ja epilepsiahoogude pikenemine, viitab Hiina teadlaste uuring.

Erinevaid neuroloogilisi sümptomeid kirjeldasid Hiina teadlased juba veebruari lõpus. Enam kui kolmandik Huazhongi Teaduse- ja Tehnikaülikooli haiglasse sattunud 213 koroonapatsiendist kurtsid nende üle enam kui kolmandik – 36,4 protsenti. Kõige sagedamini vaevasid neid lihas- ja peavalu, üldine segadustunne ja peapööritus. Kuigi neid sai seostada osaliselt hingamisraskustest tingitud hapnikupuudusega, polnud sümptomite tõsidus sellega alati seotud.

Nüüd ajakirjas JAMA Neurology ilmunud töös kinnitab sama töörühm, et mõnikord kaasnesid nakkusega kitsamalt kesknärvisüsteemiga seotud kaebused nagu epilepsiahoogude pikenemine, insuldid ja lõhnataju kadumine. Vähemalt mõningatel juhtudel ilmnesid need varem kui näiteks palavik või köha.

Töörühma hinnangul on neuroloogiliste sümptomite avastamisel seega ka helgem pool. Diagnoose saaks panna varem ja suunata patsiendid vajadusel kiiremini haiglaravile või nad teistest isoleerida.

https://novaator.err.ee/1080241/covid-1 ... visusteemi

Tuleb öelda ka seda,et kaubandus on väga kehvasti kohandanud koroonaaegsetele oludele . Elan Tartus ja eks proovi siit saada toidukaupa koju ukse taha . Coop Tartus koju ei too,ainult Tallinnas ja Pärnus . Selver peaks tooma,kuid selle võimekus on totaalselt umbes, nad ilmselt pole palganud e-kaubanduse jaoks piisavalt inimesi ega ka kaubikuid . Rimi avas just äsja oma e-poe,kuid jällegi mitte Tartus vaid Tallinnas ning sealgi vaid riskigrupile .

Sooja toitu muidugi tuuakse koju nagu ennegi,kuid hinnad on hammustavad . Esiteks on restorani/ kõrtsitoit kallis ja teiseks tuleb kojutoomise hind samuti soolane, Tartus näiteks 5.90 .

Kui tellin ühest 3 km kaugusel asuvast pubist supi 4.10, prae 6.80,šokolaadi-kirsikoogi magustoiduks 4.10 ja virsiku jäätee 2.00 + kojutoomine = 22.90 lõunasöök. Minul küll niisugust büdžetti ei ole,et iga päev niiviisi toidule kulutada ja see on ainult lõunasöök. Ka hommikul ja õhtul oleks süüa vaja.

Nii et kui Eesti kaubandus räägib oma viletsusest koroona eriolukorra ajal, siis räägib ta suuresti iseenda saamatusest tööd ümber korraldada . Kas näiteks Rimi või Coopi ketil oleks raske rentida paar kaubikut (koos külmkastidega kergesti rikneva toidu jaoks ) ja panna toidukauba kojuvedu ukse taha käima ka mujal kui Tallinnas ?

Internetipangandus toimib, hommikul teed tellimuse,maksad ära ja see komplekteeritakse ning lepitakse kokku ka orienteeruv kohaletoimetamise aeg . Saabumise ajal helistatakse,sa lähed välisuksele ja seal pannakse toidukott sinu nähes paari meetri kaugusel maha . Ohutu ja hügieeniline. Olles riskigrupis, ma maksaks selle teenuse eest kah 5 eurot või isegi rohkem , kuid seda ei pakuta . Või telliks korraga üle 35 euro eest kaupa ja saaks kojutoomise tasuta nagu tellitoit kaubik teeb oma sooja toidu kojutoimetamisel.

tympsa kirjutas:Kas näiteks Rimi või Coopi ketil oleks raske rentida paar kaubikut (koos külmkastidega kergesti rikneva toidu jaoks ) ja panna toidukauba kojuvedu ukse taha käima ka mujal kui Tallinnas ?

Selle kohta oli hiljuti artikkel. Pudelikael pole mitte transport, vaid tellimuse komplekteerimine.

et pole neid,kes kauba paberkottidesse laoks nimekirja järgi kuskil suurema poe kaubaruumis ( või ka müügisaalis ) ja sildi aadressiga peale kleebiks ? Eestis pidi tööpuudus muide olema ja see on hea töö võrreldes kassas piiksutamisega ja enese ohtu panemisega köhivate ja tatistavate poodlejate poolt ning räpase sularaha näppimisega .

Ja ka etem kui raske maatöö kuskil põllumajandustalus

ja muuseas,see ei peagi olema kaubakett ise,kes koju tooma hakkab . See võib olla suvaline ettevõtlik inimene / asutus,kes teeb ketiga koostööd kui nad ise nii saamatud on . Mis neil ketilt on vaja, on kaupluses asuva kauba hinnakiri ja sortiment sel päeval . Kui mõnda kaupa ei ole, mille eest klient juba maksis, saab helistada, kas oleks võimalik asendada samaväärsega või teha tagasimakse kliendile .

Päris akadeemiliselt huvitav oleks kui suur oleks vajadus sellise teenuse järgi näiteks Tartus. Kui eriolukord või "püsi kodus" tungiv soovitus jääb vähemalt riskigrupile kehtima pikemaks ajaks, võiks vajadus selle järgi olla ka pikemalt kui aprilli lõpp ja maikuu .

Peale selle võtab komplekteerimine aega ja ruumi. See, mitut tellimust on võimalik korraga komplekteerida, on piiratud ressurss. Mööda müügisaali käia ning tellitud asju kokku otsida on tõenäoliselt kõige ebaotstarbekam viis seda teha. Laos asjade paigutamiseks on erinevaid viise ning on suur vahe, kas optimeeritakse kauba müügisaali saamist või tellimuse kohapeal komplekteerimist.

Abi oleks ka n. 3x nädalas mingi piirkonna peale aktiivne autoomanik tellimus nimekiri meilile korjab ise toidu poest kokku ja jaotab laiali. Teenus 5€ kliendile alaks n. 6 anneka maja. Isik säästab siis kütust teenib veo eest ja nupukam laseb n. Säästukaart+ pealt veel lisaks seļle läbi. Kaup ainult coopist näiteks. Eriti kui muud teenust pole

Jah, ma arvan, et see taksoviina või maakleri lähenemine on elujõulisem, sest kui pood ise seda pakkuma hakkab, võtab ta ühtlasi endale vähemalt moraalse (aga võimalik ka, et juriidilise) kohustuse kõik saabuvad tellimused mõistliku aja jooksul rahuldada.

Kriku kirjutas:Peale selle võtab komplekteerimine aega ja ruumi. See, mitut tellimust on võimalik korraga komplekteerida, on piiratud ressurss. Mööda müügisaali käia ning tellitud asju kokku otsida on tõenäoliselt kõige ebaotstarbekam viis seda teha. Laos asjade paigutamiseks on erinevaid viise ning on suur vahe, kas optimeeritakse kauba müügisaali saamist või tellimuse kohapeal komplekteerimist.

Mina olen aru saanud, et just nii see käibki (Selver, Maxima), miks, võiks küsida mõnelt supermarketi siselogistikaga tegelevalt inimeselt. Paraku vist suhtlevad nad ainult pressiesindaja kauda, kes loeb maha oma tüüpvastuse, millest me targemaks ei saa. Kindlasti peab olema võimalus seda tellimuste koostamist efektiivsemalt teha. Samas see optimeerimine on ka kahe otsaga asi, poekett võib ka arvutada nii, et odavam on lastagi inimsipelgatel riiulite vahel ringi sibada kui hakata tegema kapitaalseid muutusi ladudes, keegi ju ei tea kui kaua see hetkeseis kestab. Võibolla on suveks kõik vanaviisi ja ümberkorralduste raha võib korstnasse kirjutada.

Võimalik ka mõni pood sellega ainult tegelema panna. Kus käive kõvasti kukkunud näiteks asukoha tõttu. Võimalik ka keskuselt ruumi juurde küsida.

https://nipiraamat.ohtuleht.ee/997860/s ... kaupa-koju

Tartu kandis tegutsevad üksikud aga neidki vähemalt selle artikli järgi on.