www.militaar.net

Massilise "pleki" plaani saab teha platvormile, mis on piisavalt arvukas - kas siis rohkelt saadaoleva "valmis" tehnika või isetootmise läbi.
Tõenäoliselt tuleb leppida kahe tüübiga - ühe roomikuga ja ühe ratasmasinaga. On alad, kus on eelis roomikul ja on alad, kus ratastel (Soomes on analoogne tööjaotus).
Ümber idabloki tehnika tõenäoliselt ei pääse - lihtsalt nende arvukus on suur ja tahtjaid vähe, sellest ka taskukohased hinnasildid. Lisaks nende suur kasutajaskond võimaldab mööda laveerida probleemidest, mida Venemaa meie teele tekitaks nt varuosadega. Kuidagi peavad ju need teised riigid ka omi asju korras hoidma.

Kui KL malevatele need tornita CV90d osta, siis võib sealt tulla sünergiat KV masinatega. Torni peale osta ei jaksa, küll aga annab sinna peale kergema kuulipritsi panna.

Kui juba uuele ringile läks, siis variant oleks ka prantslaste VAB-ile kuidagi küüned taha saada.
Vana plekk+kappremont, peaks ikka soodsam olema kui tehaseuus soomuk.
Kataks esmajoones ära killukindlust vajavad liikuvad ülesanded (logistika, med, juhtimine jne.).

Kuniks M113-id ei ole loota, siis võiks norra jäänud CV90-tele 120mm peale kruvida, saaks vaesemehe liikurid.

Mõlema fookus võiks olla 2.JvBr.

Kõik see oleks ju tehtav, kuid raha ei ole ja prioriteedid on mujal.

Need CV90 kered 17 000 eest on ikka metsik bang for buck. Isegi kui kohe ei oska nende ülejäänud 35 masinaga midagi peale hakata (ehk raha pole), siis tuleks nad sealt ära osta, tavoti sisse määrida ja garaaži seisma panna. Selle 600 000 eurot riik ikka leiab.

Chupacabra kirjutas:Need CV90 kered 17 000 eest on ikka metsik bang for buck. Isegi kui kohe ei oska nende ülejäänud 35 masinaga midagi peale hakata (ehk raha pole), siis tuleks nad sealt ära osta, tavoti sisse määrida ja garaaži seisma panna. Selle 600 000 eurot riik ikka leiab.

Kas omanik on ikka nõus müüma..??
Ja kui on, siis kas ikka veel selle hinnaga..??
See 17 000 oli ju poliitiline hind.

Chupacabra kirjutas:Need CV90 kered 17 000 eest on ikka metsik bang for buck. Isegi kui kohe ei oska nende ülejäänud 35 masinaga midagi peale hakata (ehk raha pole), siis tuleks nad sealt ära osta, tavoti sisse määrida ja garaaži seisma panna. Selle 600 000 eurot riik ikka leiab.

Ma miskipärast kahtlustan, et neid ei ostetud lihtsalt selle pärast, et need polnud müügiks.

Sõduris ja mujal meedias läbi käinud artiklite põhjal tundub, et need 70tk on ikka relvastusest maas (tornid võeti maha ja pandi uutele keredele). KV esindajad käisid kohapeal vaatamas ja valisid 35(+2) paremat välja. Kui norrakad oleks tahtnud ülejäänud endale jätta, siis nad poleks lubanud sedasi teha. Sellest lähtuvalt tundub mulle, et me saaks ka need ülejäänud, kui sooviks. Lihtsalt hetkel on prioriteediks Scouts ja üldiselt on rahadega kitsas. Teades natuke seda riigivalitsemise asja, võin kinnitada, et kui valitsusele jõuab kohale arusaam, et seda 600 000 on ikka hirmus hädasti vaja, siis leiab selle.

Enne kui see vestlus liiga kaugele läheb - me võtsime ära kõik CV90 kered, mis võtta andis. Ja ka need, mida oli mõtet võtta.

Aga lihtsalt huvi pärast - mis kasu on KL maleval ühest CV90 kerest, millel "kuuliprits" peal?

Kas ülejäänuid ei antud või polnud väärt võtmist?

Ma olen seda vist ka varem küsinud: Kas mõni KL mees võiks kirjeldada nende käes olevate BTRide hooldust ja kasutust?
Esiteks palju nende töökorda seadmine maksis?
Teiseks palju neile hooldust tehakse?
Kolmandaks palju neid kasutatakse?
Vabatahtlike töötunnid tuleks ka lisada.

Vanemate remondikulu kipub kasvama üle mõistuse. Eriti diislite puhul.

Ühe sellise müüdi peaks ümber lükkama.
Puudutab see vanakooli diiselmootorite (st mehhaanilise kolbtüüpi kõrgsurvepumba ja mehhaaniliste pihustitega toitesüsteemiga) müütilisi remondikulusid.
See tegelikult ei vasta tõele. Tänapäeva elektroonikat täis topitud diiselmootorite remondiks kulutatakse märksa suuremaid summasid ja selleks pole vaja sadu tuhandeid läbi sõita, meil on nt kaubikute piesoelektriliste pihustite vahetamist (maksab korralikult) tulnud ette läbisõitudel 20 tuhat kuni 100 tuhat (liisingu ajal me rohkem ei sõidagi). Igasugu kübemefiltrite ja muu jama probleemid - ei hakka rääkimagi, summa võib olla 1-2 tuhat. Vanakooli diiselmootori nõuab müütilisi remondikulusid üksnes siis, kui tema "raudosa" on läbi kulunud, siis on tõesti võimalik sinna tervelt paar tuhat eurot panna. Isegi mersu diiselmootoritel, mis on suht kallite osadega, maksab remonditud kõrgsurvepump alates 2000 eurot (läheb harva) ja pihustiotsad (mis tossamist põhjustavad) maksavad kümnetes eurodes.

Lisaks, vanakooli mootoritel (välja arvatud diisli toiteaparatuur, mis vajab eriseadmeid ja oskusi, kuid hea tahtmise juures on ka tehtav) on üllatavalt paljud remonditööd teostatavad kasutajataseme oskustega, vanasti parandasid oma krusasid tihtipeale autojuhid ise. Näiteks plokikaanetihendi vahetus koos plokikaante hooldusega on põhimõtteliselt garaažis tehtav (kuigi jah, hea oleks nt tasapinnalihv lasta teha). Kanalite ja põlemiskambrite puhastus traatharjaga, klappide puhastamine treipingis jämeda liivapaberiga, klappide soveldamine ja asja kokku panek - taolised tööd teeb iga vähegi teravam meesterahvas väikse juhendamisega ka täna ära -ei pea Patriale raha viima.

Näiteks kapitaalremonditud JaMZ-238 tüüpi diiselmootori müügikuulutus Eestis
https://osta-ee.postimees.ee/mootor-jam ... 45303.html
Analoogne mootor asub ka selle räägitud MT-LB masinaruumis.
M113 (originaalis) masinaruumis on kahetaktiline Detroit Dieseli diiselmootor, mis pärineb WWII ajast ja mille varuosade saadavust ja hinda võib väikse otsinguga netist vaadata.
Otsige vahelduseks üles müügist selline remonditud diiselmootor (selle tsiviilversioon), mis CV90 masinaruumis on - kukute pikali kui hinda näete.

Martin Herem kirjutas:Vabatahtlike töötunnid tuleks ka lisada.

Ühe soomuki taastamise peale kulus 800 töötundi, ei oska arvata, kui palju hooldus aega võtab.
http://tartu.kaitseliit.ee/et/uues-kuue ... hola-ouele

Ühe töötunni omahind keskmise mehhaaniku puhul on koos maksudega ca 12 eurot, 800 tundi on 9600 eurot.
Ei tule neid sadu tuhandeid kuskilt. Lisaks kujutan ette (no tegelikult tean oma kogemustest), kui tehakse mitut samasugust masinat korraga ning tööl on juhendamine peal, siis kukub see töötundide kulu per machine drastiliselt, sest analoogseid operatsioone tehakse koos (nt maaler tuiskab keredele värvi peale järest, kulutades nt 4 kere värvimiseks poole rohkem aega kui ühe kere värvimiseks).

Üksikprojekt ongi tööjõumahukam kui väikeseerias tegemine.

Mercurius kirjutas:Kuniks M113-id ei ole loota, siis võiks norra jäänud CV90-tele 120mm peale kruvida, saaks vaesemehe liikurid.

Seda nüüd küll vaevalt

Tootjafirma(de) "saladusteloori" vahelt nimelt välja imbunud, et juba 81mm pani CVde kered pragunema.....

Selliseid asju põhjustab tavaliselt see, et lisandid, mis muudavad terase (soomuse) kõvemaks, muudavad seda ühtlasi ka hapramaks.
Eks tootja on soovinud (ja reklaaminud) überkaitseomadusi ja pingutanud üle vastavate menetlustega.
Kui aga kontstruil on pragunemise kalduvus, siis on selle lappimine (ja ümberehitamine) seotud hulga probleemidega ja võib olla üsna võimatu.
Üks ajaloost hästi tuntud näide on venelaste IS-2 tank, mis paberil oli korraliku soomuskaitsega, kuid tegelikkuses kippus pragusid evima ning tabamuse korral põhjustas see habras soomus kere sisemuses korraliku killurahe, mis tappis meeskonna (isegi kui soomust ei läbitud).

Hiljutistest masinatest on taoline viga ukrainlaste uuel BTR-4-l, tõsi seal näib probleem olevat kere keevitamisel tekkinud termilistes pingetes (praod tekivad soomuki lakke) ja videoid neist vihma läbi lasvatest BTR-dest on siin vast kõik näinud.