Heietame siis ka vähe oma mälestusi.
Meil oli keskkoolis kolm aastat 3 liigi autojuhi süvendatud õpet. Põhimõtteliselt autoremondilukksepa koolitus tavalisele liiklusõppele ja sõiduõppele lisaks. Lisaks fakultatiivselt "põllumajandusmehhanisaatori" ehk traktoristi õpe (50 tundi kohustuslikku praktikat kolhoosis + eraldi liiklus- ja sõidueksam).
Võimalik oli saada ABC kategooriad korraga ehk, et üks liikluseksam ja kolm sõidueksamit samal päeval koolis kohapeal (Riiklikust Autoinspektsioonist tuldi ise kohale eksamineerima). Enamus nö "teadis" ehk arvas (sest varemalt oli saadud), et kooli poolt on BC ja A tegemiseks tuleb endal eraldi riigilõiv tasuda enne eksamit. Tegelikult selgus, et ainult C sai nö tasuta ja nii A kui B eest oleks pidanud eraldi riigilõivu enne eksamit ära maksma. Kuna minul oli makstud lisaks ainult üks riigilõiv (ja ma ei olnud ainus), siis anti valida kas kasutan selle A või B kategooria eest tasumiseks. Kuna endal mootorratast peres ei olnud, siis loomulikult valisin B kategooria ja A polnud oluline. A-d sai vajadusel hiljem ka suht lihtsalt juurde teha. Enne riiklikku eksamit oli kooli eksam. Autoehitus, liiklus ja sõit. Just sellises järjekorras. Kui autoehituse eksamist läbi ei saanud, siis liikluseksamile ei lastud jne.
Eksamikomisjon saabus õppesõidu Moskvitšiga (oli vist 412) ja sellega tehti B kati eksamisõit. C kati eksmisõit tehti kooli enda ZIL-130-ga. Koolil oli ka GAZ-53 aga see oli remondis. Mossega võeti kohe neli eksami sooritajat kaasa, üks rooli ja kolm taha istmele, ning tehti üks suurem ca tunniajane ring mööda asulaid ja maanteid. Kokku 16 B kati tahtjat ja 4 eraldi ringi.
C kati tahtjaid oli mingi veidi alla 30. Seega Zil-iga kärutati kohalikus alevikus väike ring ja siis kooli juures platsil külgboksi parkimine + mingi kohaliku EPT estakaadi juures peatumine kallakul ja kohalt minek.
Kuna kolme aastaga said kõik ennast ZIL-130 ja GAZ-53-ga oimetuks "õppesõita" (kooli personal kasutas jõudsalt kooli veokeid oma tarbeks igasuguse träni vedamiseks ühest Eesti otsast teise ja alati pandi siis mõni õpilane ka rooli õppesõitu tegema), siis sõidueksamil ei mäleta, et keegi oleks läbi kukkunud. Põhiliselt kui kukuti läbi, siis liiklustestil (oli 10 küsimust ja üks viga võis olla).
Järgmine, D kategooria ning 2.liigi autojuhi õpe ning eksam oli minul juba vene kroonus Moskvas ja Zelenogradis.
Zelenogradi ALMAVÜ-s oli 6 kuud D kategooria õpe. Meid võis olla mingi ca 10 matsi, ei mäleta enam. Eksamisõit oli Zelenogradist Moskvasse, siis mööda linna ringi kaarutamine ja lõpuks tagasisõit (mingi 40km oli vist vahemaa). Õppesõiduks ja eksamisõiduks kasutati ALMAVÜ autokooli LIAZ-677 ronti, millel oli juhiistme taga eraldi õppesõidu instruktori koht (salongi pikendatud "juhikabiiniga" monstrum). Automaatkäigukastiga imemasin, max kiirus 60-70km/h ja tarbis AI-93 bensiini
Eksamisõit oli talvel, detsembris. Taotlejad topiti kõik bussi ja mindi eksamisõidu ringile Moskvasse. Vahepeal pidi seisma jääma igas teele jäävas bussipeatuses. Põhiline koht millega läbi kukuti oli see, et uksed avati kas enne täielikku seismajäämist või enamuses osas suleti liiga hilja, kui juba kohalt liikuma hakati, sest pärast uste sulgemise kangi liigutamist võttis omajagu aega enne, kui igast otsast susisedes-vilisedes välja pressiv suruõhk mõlemad uksed lõpuks kinni lükkas (esimene uks läks kiiremini kinni kui tagumine uks ja oli lisariski koht tagumise ukse sulgumise ära ootamine). Paljud hakkasid pärast kangi liigutamist (või esimeste uste sulgumist) enam-vähem kohe sõitma ja oligi läbikukkumine. Teine asi millega eksiti/vahele võeti oli see, et pidid demonstratiivselt pead keerates vaatama peeglitesse, et "kas uksed ikka on juba avatud või suletud ja keegi pole ukse vahele jäänud", kuigi keegi tegelikult peale ega maha ei läinud....
Mulle sattus eksamisõiduks lõik, kus vahepeal oli ka üks keskmise suurusega ringliiklusega tee ja mul läks see krdi ront seal ringil külglibisemisse... automaatkäigukastiga... madalamate käikude ise sisselükkamisega hoogu vähendada ei saanud... aga ma tõin selle krdi rondi õnneks perfektselt

sellest välja ja sain eksamineerija sõimu asemel (mida ma kartsin) hoopis kiita
Kõige keerulisem oli D kati puhul anda vene keeles koolieksamit (ehitus ja liiklus) ja riiklikku liikluseksamit.
Mina sain vene keelega hakkama, aga paar Eesti poissi olid tõsiselt mures ja hädas. Keeruline on vastata isegi vigases vene keeles, kui küsimusest aru ei saa
Aga õnneks olid eksamineerijad normaalsed tüübid ja said aru, et meestel venekeelega kohati väga suured raskused. Kõik said nii kooli kui riikliku eksami läbi.
Kolmas kord tegin E katekooriat peale kroonut juba siin kui töötasin autobaasis.
See teema tuli üldse autobaasi kolonniülema initsiatiivil. Et tee käru ära, saad haagise taha ja rohkem pappi teenida... meil on käruga masinate puudus ka.
Raha ei küsitud, autobaasi kulul ja organiseerimisel.
Seal oli vaja teha täishaagisega ZIL-iga ainult tagurpidi "garaaži" (90 kraadi nurga alt käru sirgelt torbikute vahele) ja "külgboksi" ajamine. Liikluseksamit ei olnud.
Tegin oma tagurdamised ära, aga kuna ma olin just samal päeval sisse andnud lahkumisavalduse, siis keerati nö "käkki" ja E katti mulle ei antudki.
Et, kui lähed minema, siis näed oma E katist ainult und ja nii oligi.
Rohkem (ja EV ajal) pole liiklus- ja sõidueksamitega kokku puutunud.