www.militaar.net

davidsoniharald kirjutas: ↑16 Juul, 2024 9:06 Sõidusuund ja pedaalid. Kes küll suudaks mõista, mida sa siin öelda tahtsid?

Tänapäeva b-kati nõrk tase annab tunda, kui sa ei suuda konteksti ablada.
Libedast mäenõlvast laskumisel ei ole koordineerimatu gaasi ja piduri tallamine just eriti arukas sõiduvõte. Auto juhiabid hoiavad autot palju paremini vaos kui selline analooge mitte omav pedaalimine.

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 8:19

_dumbuser_ kirjutas: ↑15 Juul, 2024 16:41 Neid kahe jalaga autiomaatkastiidioote on masendavalt palju. Sõita nad ei oska ja kui satud mõne sellise taga liikuma siis oleks nagu mingi ilgelt suur punane suunatuli. Sest peale kiirendamise ja siis kohe pidurdamise nad muid asju teha ei mõista. Neist on loendamtuid juhtumeid kus nutetakse esinduses, et piduriklotsid on sitad ja kui nad lõpuks oma sõidutehnika ette näitavad siis jäävadki edasi nutma. Nõukaajaga pole siin küll mitte midagi peale hakata.

Siit ehk tulebki välja põhjus, miks automaatkastiga auto juht suudab linnas kilomeetri jooksul umbes 30 korda pidurit katsuda (isiklik tähelepanek).
Tänapäeva auto on sõidusuuna säilitamisel tunduvalt tundlikum ja targem kui idioot koordineerimatult mõlemaid pedaale tallamas.

Ei ole niiväga kindel (endal sellist autot pole) aga kas mitte adaptiivne püsikiiruse hoidja pidevalt pidurit ei talla ?
Kuskilt on meelde jäänud kaeblemine et tihedamas liikluses ja kui enda kiirus on paar km/t eessõitja omast suurem siis auto ainult pidurdab ja kiirendab ning piduriklotse läheb nagu leiba.
Kui nii siis insenerid tahtsid parimat aga välja kukkus nagu alati.

Minuarust paneb taoliselt pidurituled ikka vilkuma juhi suutmatus näha ette olukorda auto ees rohkem kui see, mis parasjagu nina all toimub. Puhas kivi autokoolituse kapsaaeda. Olen oma laste õpetamisel seda täheldanud ka - et esialgu üritatakse lausa pedaalidele ja käigukangile vaadata, sõidutee asemel (kuivõrd nende käsitsemine pole intuitiivne), kui see saab natuke juba käppa, siis vaadatakse lausa 5 m auto nina ette (mis tingib igasugu mõttetud käiguvahetused, pidurdused jne) ja kui sõidutunde saab juba mingi kolmekohaline arv ning ise piisavalt kõvasti kõrval õiendada, siis hakataksegi lõpuks ette aimama asju, mis näiteks 150 m kaugusel aset leiavad.

Ja noh, igasugu "automaatkasti load" ja muu jamps vaid soodustab taolist käpardlikkust, sünkroniseerimata käigukastiga õpib palju kiiremini ette nägema, kuna on vaja vältida teatud ebamugavaid liigutusi.

Kui jälgid nt rekkameeste sõidu linnas, siis seal põlevad pidurituled ikka üsna harva. Rekkad on praegu juba üllatavalt tihti automaadiga, miks seal pidurituled ei vilgu iga 5 sek takka?

Ilma abideta autol võib olla tarvilik ka kõiki kolme pedaali korraga opereerida. Täislastis järsema tõusu peal startides nt.

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 10:04
Kui jälgid nt rekkameeste sõidu linnas, siis seal põlevad pidurituled ikka üsna harva. Rekkad on praegu juba üllatavalt tihti automaadiga, miks seal pidurituled ei vilgu iga 5 sek takka?

Adaptiivne püsikiiruse hoidja. Mitte lihtsalt automaatkast ega püsikiirushoidja.
Ehk tehnikaime mis proovib hoida etteantud kiirust ja ühtlasi pikivahet eesõitjaga. Koos võimega takistuse ees ise pidurdada.
Kui automaatkast on ühe jalaga meeste auto siis sellisega võib ka jalutu sõita.

Neid 5 seki kaupa vilkuvaid piduritulesid on linn täis, natuke palju, et adaptiivse püsikiirushoidjaga põhjendada.
See, et libedal tõusude ja langustega teel sõidetakse püsikas ja peal ja mõlemad jalad pedaalidel, kuulen ausalt öelda esimest korda.
Automaatkasti rikete üks levinumaid põhjused ongi kahe jalaga pedaalimine, mis toob tavaliselt kaasa tarbetu pidurdamise ja kasti töö takistamise, mis omakorda lisab koormust (tõstab õli temperatuuri) ja ühel hetkel ongi kärsakas taga. Inimloom, kes ei suuda ühe jalaga kahte pedaali normaaloludes käsitseda, ei suuda ka oma kahe alajäseme tegevust koordineerida, enamasti on pidur tarbetult peal (kui saaks lihtsalt gaasilt jala ära võttes).

Veelvähem on taolise vähese võimekusega indiviidil asja autorooli, liikluses esimeb palju suuremaid väljakutseid kui oma jäsemete koordineeritud liigutamine rahulikus olukorras. "Automaadi load" teevad ikka need, kes ei oska ega suuda oma jäsemete tööd juhtida, mis paneb arvama, et nende töö siis automaatkastiga on ok?

Mul tahtis vanem tütar üksvahe vanakooli BMW-ga õppesõitu teha. Tegimegi.
Noh, kaassõitja jaoks talutava sujuvusega hakkas auto sõitma ehk peale 50 km läbimist, kui õpilane oli selgeks saanud, et tegemist polegi tojootaahujensisega, kus võib pedaale täiesti suvalise ajastusega vajutada, iga 0,5 sek ajastusviga karistatakse kohe märgatava jõnksuga.
Rohkem enam pole teemaks antud autoga õppesõit tulnud

Ei ole üldse pahatahtlik küsimus aga kas need autod millega Chuck Norris sõitis olid automaadid või manuaalid?
Ma tean et sealtkandi meestest oskas Arnold manuaaliga sõita ja James Bond ka kui sai kehadublanti kasutada.

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 9:30

davidsoniharald kirjutas: ↑16 Juul, 2024 9:06 Sõidusuund ja pedaalid. Kes küll suudaks mõista, mida sa siin öelda tahtsid?

Tänapäeva b-kati nõrk tase annab tunda, kui sa ei suuda konteksti ablada.
Libedast mäenõlvast laskumisel ei ole koordineerimatu gaasi ja piduri tallamine just eriti arukas sõiduvõte. Auto juhiabid hoiavad autot palju paremini vaos kui selline analooge mitte omav pedaalimine.

Ma käisin autokoolis "kuldsetel üheksakümnendatel". Mis puutub siia tänapäeva b-kati õpe?

Need üheksakümnendad pidid siis ikka väga seal 2000ndate alguses olema. Ja võrreldes 90ndate algusega (kui toimus veel vene süsteemi järgne autojuhi eriala õpe) on ka siin suur vahe sees, kas toona mitte 20 tunniga B-kati lube ei jagatud?

Aga mis siia puutub - puutub sedasi, et minul ei teki küll libedate tõusude-languste, sõidusuuna ja pedaalide seostamisega mingeid küsimusi. Ju siis väljaõpe oli piisav.

Kilo Tango kirjutas: ↑16 Juul, 2024 9:00 Pedaalidel "tantsimine" e. vasaku jala kasutamine nii siduri- kui ka piduripedaali tallamiseks on rohkem võidusõitjate teema. Tavaliikluses puudub selle järele igasugune vajadus. Ka automaatkasti puhul. Eriti tänapäeval, kui pea kõigil autodel on peal püsikiiruse hoidja. Kui vajadus tekib on juht oma oskuseid liiklust lugeda selgelt üle- ja liikumiskiirust alahinnanud.

See on jah tavaline esiveoliste rallisõidu tehnika

vanahalb kirjutas: ↑16 Juul, 2024 9:36

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 8:19

_dumbuser_ kirjutas: ↑15 Juul, 2024 16:41 Neid kahe jalaga autiomaatkastiidioote on masendavalt palju. Sõita nad ei oska ja kui satud mõne sellise taga liikuma siis oleks nagu mingi ilgelt suur punane suunatuli. Sest peale kiirendamise ja siis kohe pidurdamise nad muid asju teha ei mõista. Neist on loendamtuid juhtumeid kus nutetakse esinduses, et piduriklotsid on sitad ja kui nad lõpuks oma sõidutehnika ette näitavad siis jäävadki edasi nutma. Nõukaajaga pole siin küll mitte midagi peale hakata.

Siit ehk tulebki välja põhjus, miks automaatkastiga auto juht suudab linnas kilomeetri jooksul umbes 30 korda pidurit katsuda (isiklik tähelepanek).
Tänapäeva auto on sõidusuuna säilitamisel tunduvalt tundlikum ja targem kui idioot koordineerimatult mõlemaid pedaale tallamas.

Ei ole niiväga kindel (endal sellist autot pole) aga kas mitte adaptiivne püsikiiruse hoidja pidevalt pidurit ei talla ?
Kuskilt on meelde jäänud kaeblemine et tihedamas liikluses ja kui enda kiirus on paar km/t eessõitja omast suurem siis auto ainult pidurdab ja kiirendab ning piduriklotse läheb nagu leiba.
Kui nii siis insenerid tahtsid parimat aga välja kukkus nagu alati.

Üldiselt ei pidurda ja ei kiirenda, kui eessõitev auto just sedasama ei tee. Tänapäevased adaptiivsed püsikiirusehoidjad oskavad väga hästi distantsi jälgida.

Üldiselt tänapäeva autodel on seguklapp elektrilise ajamiga ja puudub tross pedaali ja klapi vahel, mistõttu suudab auto ise tempot korrigeerida ka siis, kui juhil jalg gaasil on. Gaasipedaali küljes on potekas ja siibri liigutamine käib läbi mootori ECU. Isegi mingi 2000. a Volvol on juba sedasi.

Muidu ei saaks ju juhiabid toimida, kui loll autojuht toote jõuga libedal takka pressib. Või klient sajab salongi sisse, et auto võtab järsku kohalt, kui juht gaasi kohe põhja vajutab, ECU abiga saab selliseid asju siluda.

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 12:48 ... Gaasipedaali küljes on potekas ja siibri liigutamine käib läbi mootori ECU....

Väike tähenärimine: Tegelikult võib gaasipedaali küljes olla:
1. Potekas (takistusandur)
2. Halli efekti andur
3. Induktiivandur
4. Mahuandur
5. Optiline andur

Sõltub valmistajast ja sellest, mis sinna paremini sobib. Ajalooliselt enim kasutatud on tõesti takistusandur, kuid Halli efekti andurid on ka üsna levinud. Nende eelis on oluliselt kõrgem töökindlus.

Loe ja imesta.

Need tüübid, kes väidavad et automaadiga on libedaga hea püsikaga sõita, on automaati küll ainult eemalt näinud. Nimelt väikesegi esi- ja tagarataste pöörlemiskiiruse erinevuse korral lülitab aju püsika välja. Seda juhtub sageli ka maanteekiirusel vihmasajus, kui väike vesiliug tekib, väga ebamugav on, kui vedu ootamatult tagant ära läheb. Kiilakaga on püsikat pea võimatu kasutada.

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 12:32 Aga mis siia puutub - puutub sedasi, et minul ei teki küll libedate tõusude-languste, sõidusuuna ja pedaalide seostamisega mingeid küsimusi. Ju siis väljaõpe oli piisav.

Kahe kõrgharidusega inimeselt ootaks ikka veidi sidusamat juttu. Ainult vanajumal ise teab, millest sa parajasti räägid.