Uued relvasüsteemid EKV-le

[Madis22]

Varased 2MS tankid olid ka nn. needitud keredega. Miskipärast see tol ajal praktilises kasutuses enam nii hea mõte ei tundunud.

[Kapten Trumm]

Tabamuse löögist lendu pääsev metall (kas kinnitusvahendid või siis liiga habras soomus) omab masina sees suurematki "efekti" kui läbistamine.
Näiteks venelaste IS- tankidel, millest loodeti rohtu Tiigri vastu, olevat taoline probleem olnud, lisaks soomuse pragunemisele olevat seal olnud killurahe mitteläbiva tabamuse korral, mis tappis meeskonna. Arvan, et need needitud tankid sõja algupoolel omasid analoogset "efekti".

[nimetu]

No vot, sellepärast ei maksagi soomustransportööriga tanki vastu minna.

[Kilo Tango]

Tabamuse löögist lendu pääsev metall (kas kinnitusvahendid või siis liiga habras soomus) omab masina sees suurematki "efekti" kui läbistamine.
Näiteks venelaste IS- tankidel, millest loodeti rohtu Tiigri vastu, olevat taoline probleem olnud, lisaks soomuse pragunemisele olevat seal olnud killurahe mitteläbiva tabamuse korral, mis tappis meeskonna. Arvan, et need needitud tankid sõja algupoolel omasid analoogset "efekti".

Ühekihilise soomuse korral on killunemine praktiliselt kõikide reaalset soomuskaitset pakkuvate elastsete materjalide probleem. Töötab see nii, et põrkumisel tekkiv lööklaine läbib materjali ning kohtumisel materjali pinnakihiga eraldub sellest mingi osa materjali, mis pingele vastu ei pea. Probleem esineb ka tänapäevastes masinates, kuid sisekihi killunemise vastu on seal kasutusel sissepoole paigaldatud kevlari vms. kihid. Nende roll ei ole killunemist mitte ära hoida, vaid tekkivad killud lihtsalt kinni püüda.

[Leo]

Modulaarne soomus on uuematel masinatel tavaline, sest seda on lihtsam parandada, kui suuri kinnikeevitatud keretykke välja vahetada ja uuemad soomused on oluliselt kergemad ja vastupidavamad kui vanamoodi terasplaadid. Muidugi ka kallimad. Ehk siis uuemad masinad on nagu LEGOd, millele vastavalt vajadusele ja rahakoti paksusele sobib kaitse peale pannakse.

Otsige välja Combati soomusautode tootmisest kirjutatud eestikeelne kursusetöö, seal on ilusasti kirjas, kui palju kaaluvad ja kui palju maksavad erineva kaitseklassi soomuse elemendid, k.a. soomusklaas. Combati omahind ehk veerem+materjal+tööjoud oli naeruväärselt väikesed, praktiliselt soiduauto hind, kuid neid ei tahetud kasutusele votta ja läks pankrotti. Kandev kere voi raam on ikkagi reeglina mingist piisavalt heast terasplaadist, mille peal kogu ilu pysti seisab. Soomuse sisekyljelt lahtilendav metall ei ole eesmärk omaette vaid "meeldiv" lisa, kui rabedale materjalile kova mats anda, selle vastu kaitseb ikka seinte katmine aramiidist vms mattidega. Samas on see arutelu puhtalt teoreetiline, sest hankeplaanides ei ole haisugi soomuse hankest lisaks olemasolevatele. Probleem on hoopis leida eelarvest piisavalt raha laskemoona hangeteks, sest NATO liitlaste toomine Eestisse on tekitanud palju lisakulusid. Hetkel on reaalseim abi sellest, kui KL malevas olevate killuvestidega vooderdatakse veokite kyljed, kyprokikruvi läheb killuvestist hästi läbi laua sisse. Lisaks soovitaks 5-6 mm soomusterase plaate väljapoole, selline kihiline soomus peab päris hästi kinni kuni 7,62x54R kuulid ja killud. Muidugi sellise ylekoormatud masinaga jääb mylkasse päris hästi kinni, kui keegi suvatseb kruusateelt pollule keerata, kuid on vähemalt lootus, et esimene kaudtuli voi varitsuse kuulipildujavalang ei tapa ja sandista enamikke inimesi.

[eloscuro]

http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... mikonkurss

Kamina kaitseteemaliste magistritööde konkurss.

On nii entroopia võidukäigu kiirendamist kui ka asjalikku. "ZU-23-2 sihik piiratud nähtavusega tingimustes" tundub huvitav püstitus. Kas lõpuks on hakanud kamina lõõrides kostma mõte ZU23 ja teiste ajale jalgu jäänute kaasajastamisest (mida siin foorumis korduvalt on arutatud ja projekteeritud )?

[Kulibin]

Irv !
KAMIN ja innovatsioon ?
Khm... Vabandust...

[Martin Herem]

No räägi Kulibin, mis on valesti ja mida tegema peaks.
Etteruttavalt, palun seleta koha ära ka magistritöö ja innovatsiooni seoses.

[Kulibin]

Magistritöö kui selline ei sisalda tavaliselt mingit innovatsiooni, sest need kes seda peaks aktsepteerima on reeglina vanad pragmaatilised kännud, kes on oma dogmades kinni ja ajavad näpuga paberilt järge. On mul olnud mõned magistrandid, kel antud võime loominguliselt läheneda ... Üks neist leiutas jalgratta... Ja see on innovaatiline ratas ja müüb !
Asjad saavad alguse teatavasti probleemidest. Kui pole klienti, kes teadvustaks probleemi, ei saa olla kah innovatsiooni.
Konkreetsemaks minnes, siis sellest ZU-23-st peaksid vist alles jääma vaid rauad ja muu nipet näpet. Asi oleks nagu paigaldatud 6DOF motion platformile, varustatud kogu spektriala hõlmava passiivse sensoorikaga ja suutma tuleulatuses tabada kõike mis liigub.
See oleks innovatsioon. Projektiilrelvasid ei kannata vist eriti paremaks ehitada kahjuks ja selles valdkonnas mingit innovatsiooni lähiajal on raske ennustada. Hetkel muidugi on kuum teema laser ignited liquid propellant injection ja ... Innovatsioon !
Direct energy relvad ei mahu kindlasti KAMIN-a meeste pealuu sisse ja rahanumber EV eelarvesse.
----------------------------------------------------------------------
Valesti on see, et koolis õpetatakse, et ring koosneb sirglõikudest.
Lugupidamisega Arvo

[Martin Herem]

Kulibin, minu arvates oled sa lihtsalt üks kibestunud targutaja.
Teemade kirjelduses on:
18. ZU-23-2 sihik piiratud nähtavusega tingimustes“
Selgitus: Töö käigus oodatakse, et pakutakse välja tehnilised lahendused ZU-23-2-le
integreeritud sihikutele, millega oleks võimalik täita tuleülesandeid piiratud
nähtavusega ajal (hämarus, pime aeg, udu, vihm)
Liiga vähe? Aga palun kirjuta mjr Raidele, kes on märgitud isikuna täiendava info saamiseks. Muuseas, teemal pole suurt pistmist KAMIN inimestega. Teema tuleb ikka kaitseväelaste käest. See muidugi ei tähenda automaatselt kvaliteeti ... sinusuguse innovatiivse inseneri silmis. Aga no lihtsalt, et sa teaksid.
Lõpetuseks magistritöö eesmärgist. Eelkõige peab selle töö tulemusel töö autor targemaks saama. Isegi kui mitte mingit leiutist või avastus ei tule, piisab sellest, kui autor töö koostamise käigus omandatud tarkusega midagi hiljem peale oskab hakata. Näiteks hakkavad alles pärast magistriõpinguid mingi relvasüsteemi arenduses osalema. Sest siis on neil teadmised süsteemsest ehk metoodilisest uurimisest ... mitte ainult suutäis parastamise tatti.

[eloscuro]

Magistritöö kui selline ei sisalda tavaliselt mingit innovatsiooni, sest need kes seda peaks aktsepteerima on reeglina vanad pragmaatilised kännud, kes on oma dogmades kinni ja ajavad näpuga paberilt järge.
----------------------------------------------------------------------
Valesti on see, et koolis õpetatakse, et ring koosneb sirglõikudest.

Eks ta nii kipub olema.
Lisaks veel kassitädide hord, kes haridusaparaadi masinavärgis "töötamise vaate" loomiseks on isuga "ohutuse parandamise" ette võtnud. Tulemuseks lõputu paberimajandus, mis eluisu, rääkimata tahtest midagi uut proovida, viib.

Oo, TTÜ, Eesti majanduse ja innovatsiooni mootor.
Igal sinu seinal on LCD teler ja igal sinu lael spets (€++) LED paneel kellaaja teadvustamiseks suure töökindlusega.
Aga töökojas, kus valmib see erootiline prototüüp mille taustal sinu valitsevatele hingedele nii meeldib pilti teha, on veel aasta 60 ja sedagi vaid piiratud koguses.

"Peamine pole õpetada vaid raha teenida"

[Kulibin]

Kulibin, minu arvates oled sa lihtsalt üks kibestunud targutaja..

Teema on selgelt alla magistritöö taset IMHO.
Ja ülesanne kui selline on täiega BS. Sinna ei saa seda vana jura ehk siis vene sitta külge jätta, läheb utiili või kollektsionääridele.
Mind on alati ärritanud kliendid, kes ei tea mida nad tahavad. Tark klient kirjeldab probleemi ja üritab esitada oma nägemuse sellest, millist tulemust vajab. Insenerid mõtlevad välja parima lahenduse, mida etteantud raha eest saab.
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Ma ei soovi siinkohal diskuteerida insenerihariduse devalveerumisest nii meil kui mujalgi. Pole õige foorum.
P.S. Kibestunud ? jah, seda muidugi.
Kunagi kui olin veel noor ja silmad olid nii sinised-sinised ja arvasin, et minust võiks saada humanitaar...
Arnold Koobi ortofosforhappega sissepõletatud sõnad minu klaasist egosse on siiani alles: Noormees, ärge unustage, et tegu on eelkõige ideoloogilise õppeasutusega ...
Väldin siiani Alma Materit. Koobi sammud kõmisevad seal siiani IMHO.
Ja lisaks kõigele ei maga ma hästi, sõbrad küsivad vahest, et millal ma need asjad mida me teeme valmis mõtlen. Vastan, et öösel.
Arvad, et on kerge olla loovisiksus ? Kui ma saaks, vahetaks meelsasti oma kolu lihtsa riigiametniku omaga ja naudiks.
Mul on mustmiljon puudust, ma olen väga vilets administraator ja ei saa iseendaga hakkama, ma ei tea kus on mu sokid jä särgid.
Ma ei tunne rahanumbreid ja ilmselt upuksin sita ja rämpsu sisse kui mul puuduks hoolitsev kaasa. Paar neist on muidugi eelnevalt tüdinud ja lahkunud. Ma vihkan koristamist ja leian, et enamikjuhtudel käib nii küll. Sest korratus on minu jaoks organiseeritud kaos mille seest leian hetkega vajaliku asja.
Vabandust teemasolkimise eest.

[Lemet]

Ma ei soovi siinkohal diskuteerida insenerihariduse devalveerumisest nii meil kui mujalgi

Mitte ainult inseneri...olles näinud kõrvalt kaht magistritöö ettevalmistust ja kaitsmist ning teades, kuidas nägi välja näiteks diplomiprojekt TPIs või isegi õnnetus TPedIs, jääb üle vaid herr aurumasinistiga nõustuda. Ja väide, et magistritöö on vaid õpilase huvi rahuldamiseks...ütleme siis nii, et kirutud nõuka aja kõrgkoolis oleks sedasorti avalduse esitaja diplomitöö komisjonis kaitsmisel ilmselt puht sportlikust huvist üpris auklikuks lastud. Mõistagi on siinkohal tegu minu isikliku arvamusega.

Lõpetuseks magistritöö eesmärgist. Eelkõige peab selle töö tulemusel töö autor targemaks saama

Sohoh...siiani on magistritöö ikka olnud vahalik tõestamaks, et koolipungi nühkimisest ka midsgi kasu on olnud. See targemaks saamise etapp peaks loogiliselt magistritööle eelnema.

[Martin Herem]

No aga sa Kulibin sellest ikka saad aru, et sellise töö tulemusel võib meil olla üks inimene (ohvitser), kes teab sihikutest rohkem, kui ... no tavaline inimene. Muuhulgas on tal põhjalik arusaam ühe eksperimendi läbiviimisest.
Ja muidugi lendas kohale Lemet ... ma ei rääkinud VAID huvist Lemet. Ma ei kasutanud üldse sõna HUVI. Ma rääkisin uurimistöö abil inimese õpetamisest. Võimalusel veel üsna konkreetses suunas.
Aga teil on kahtlemata õigus jätkata Eesti kõrghariduse teemal arutlemist.

[Martin Herem]

Ma ülbitsemise pärast küsin: Lemet ja Kulibin, mitu MA või üldse lõpu-, diplomitööd te olete juhendanud? Või millal viimati lugesite mõnda üliõpilasttööde juhendit?
Lemet ekstra sulle - kui tudeng MA töö raames eksperimente, vaatlusi jms korraldab, kas siis nendest tulevad teadmised peaksid loogiliselt võttes tal juba enne olemas olema?