www.militaar.net

13. jaanuaril 1997 esitas valitsus Riigikogule "Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 6 ratifitseerimise seaduse eelnõu", mis nägi ette surmanuhtluse kaotamise. Surmanuhtlus säilis meie seadustikus kuni 1998. aastani.

https://www.ohtuleht.ee/865565/moodub-2 ... est-eestis

Surmanuhtluse taastamiseks peaksime kõigepealt selle denonsseerima (kusjuures õiguslikult see ei ole põhimõtteliselt denonsseeritav). St. praegu oleme endale võtnud rahvusvahelise kohustuse surmanuhtlust mitte kasutada.

Samamoodi oleme võtnud rahvusvahelisi kohustusi asüüliõiguse ja veel hulgas valdkondades. PS järgi on sellised üldtunnustatud rahvusvahelised normid meie õiguskorra osa.

Rootsi Demokraatidest on saanud kõige populaarsem erakond: https://maailm.postimees.ee/5791576/pop ... 1530278500

Valimised on 9.9.'18.

Arvamusküsitlused on selline pooleldi astronoomia. Mingeid trende ehk näitab, kuid usaldada neid ei tasu. Viimasteks suurteks näideteks võib võtta Brexiti hääletuse, USA valimised jne. Muidugi on see omamoodi sümboolne, et rahvas pooldab "parempopuliste" järjest enam. Eriti just kohtades, kus on valdavalt vasakpoolsed võimul olnud.

Kriku kirjutas:

13. jaanuaril 1997 esitas valitsus Riigikogule "Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 6 ratifitseerimise seaduse eelnõu", mis nägi ette surmanuhtluse kaotamise. Surmanuhtlus säilis meie seadustikus kuni 1998. aastani.

https://www.ohtuleht.ee/865565/moodub-2 ... est-eestis

Surmanuhtluse taastamiseks peaksime kõigepealt selle denonsseerima (kusjuures õiguslikult see ei ole põhimõtteliselt denonsseeritav). St. praegu oleme endale võtnud rahvusvahelise kohustuse surmanuhtlust mitte kasutada.

Samamoodi oleme võtnud rahvusvahelisi kohustusi asüüliõiguse ja veel hulgas valdkondades. PS järgi on sellised üldtunnustatud rahvusvahelised normid meie õiguskorra osa.

Erinevalt surmanuhtlusest on asüüliõigus väga veniv mõiste ja annab riikidele küllalt laia diskretsioonivõimaluse. Praktikas tähendab see seda, et riik ikka ise ostsutab,kas, keda ja mis tingimustel vastu võtta.

Eesti on ühinenud Genfi 1951. aasta konventsiooni ja selle 1967. aasta lisaprotokolliga. Need määratlevad põgenike (asüülitaotlejate) tunnuseid.

Olgu need tunnused millised tahes, asüülitaotlejaid piiril maha lasta igatahes ei või.

Kriku kirjutas:Eesti on ühinenud Genfi 1951. aasta konventsiooni ja selle 1967. aasta lisaprotokolliga. Need määratlevad põgenike (asüülitaotlejate) tunnuseid.

Olgu need tunnused millised tahes, asüülitaotlejaid piiril maha lasta igatahes ei või.

Tõsi, aga see kuidas tunnuseid määrata ja kontrollida, kas taotleja vastab tunnustele, on riikide endi teha. Tõendamiskohustus on seejuures taotlejal. Praktika näitab, et riikidel on laialdased võimalused asüülitaoltused tagasi lükata. Probleem on pigem selles, kuidas neid inimesi keeldumise järel tagasi saata.

mikks kirjutas:Tõsi, aga see kuidas tunnuseid määrata ja kontrollida, kas taotleja vastab tunnustele, on riikide endi teha.

Konventsiooni seatud piirides, nagu ikka:

...owing to well-founded fear of being persecuted for reasons of race, religion, nationality, membership of a particular social group or political opinion, is outside the country of his nationality and is unable or, owing to such fear, is unwilling to avail himself of the protection of that country; or who, not having a nationality and being outside the country of his former habitual residence as a result of such events, is unable or, owing to such fear, is unwilling to return to it.

Selle üle võib targutada ning targutataksegi, et mis ikkagi on põhjendatud kartus ja kuidas seda kindlaks teha, et kartus on põhjendatud, aga kui ikka pommid keset linna kukuvad või rahvast koonduslaagritesse veetakse, pole noiks targutusiks palju ruumi.

Surmanuhtluse rakendamisest, mis on täiesti binaarne süsteem, on loomulikult rohkem tõlgendusruumi nagu valdava osa õigusnormide puhul.

Teiseks, ükskõik, kuidas kartuse põhjendatuse üle otsustada, tuleb asüülitaotleja ikkagi piiril vastu võtta, kuhugi panna ja tema taotlust menetleda. Ka siis, kui sellele lõpuks eitavalt vastatakse.

kuidas võiks mõjuda asüülitaotluste vastuvõtt ainult väljaspool eu territooriumi asuvates esindustes?
kas lõppeks trügimine ära, eriti kui asüüli ka ei antaks kellelegi?

või kuidas mõjuks, kui nimetataks asju õigete nimedega? ehk põgenike asemel räägitaks sissetungijatest. sissetungijale vist võiks kuulipildujaga vastuvõtu korraldada küll. kas tulemine lõppeks kohe?

Suur osa ju siiski on ilmselgelt põgenikud. Süürias käib kaheksandat aastat üks julmemaid sõdasid II maailmasõjast saadik.

Liibüa pole nõus enda territooriumile pagulaslaagrite loomisega.

Libya: interviewed by @BILD GNA President Serraj categorically rejects the idea of immigration hotspots in Libya as also any foreign military force. He says NGO are dangerous and EU must act against them. EU should also fund more libyan coastal guard.

https://world.liveuamap.com/en/2018/20- ... egorically

Eesti keeles ka
https://maailm.postimees.ee/5837488/lii ... e-rajamise

diesel kirjutas: ehk põgenike asemel räägitaks sissetungijatest. sissetungijale vist võiks kuulipildujaga vastuvõtu korraldada küll. kas tulemine lõppeks kohe?

Mis imelik kihk see on hädas tsiviile kuulipildujaga niita? Lõppeks, ma loodan, kui mitte varem, siis Haagi kohtus.

või kuidas mõjuks, kui nimetataks asju õigete nimedega?

Siis tuleks süveneda. Maailmas on rahvast liikvel üsna erinevatel põhjustel. On sõjapõgenikud, majandusmigrandid, ajutised võõrtöölised, inimkaubitsejad ja -kaubitsetavad, tagakiusamise eest põgenejad ja palju teisi. Kõige lihtsamalt saab jagada kaheks. Kuni sorteeritakse, seni istuvad kuskil keskuses.

Majandusmigrante võtab iga riik omale täpselt nii palju kui soovi on. Majanduslikult kasulik, kultuuriliselt keeruline.

Sõjapõgenikud jõuavad peaaegu alati naaberriiki, aga miski ei keela neil kaugemalt peavarju otsida, seda enam, et üldiselt tahavad inimesed vähemalt oma lastele inimväärset elu ja 20 aastat kuskil põgenikelaagris kabet mängida on närb. Eesti vaatab sõjapõgenike staatuse vist korra aastas üle ja kui oht möödunud, siis lõpeb ka elamisluba. Tagakiusamise eest põgenejad saavad püsiva elamisloa, sest see on üldiselt püsivam kui relvakonflikt, aga seda rahvast on suhteliselt vähe.

blueant kirjutas: Majandusmigrante võtab iga riik omale täpselt nii palju kui soovi on. Majanduslikult kasulik, kultuuriliselt keeruline.

Sõjapõgenikud jõuavad peaaegu alati naaberriiki, aga miski ei keela neil kaugemalt peavarju otsida, seda enam, et üldiselt tahavad inimesed vähemalt oma lastele inimväärset elu ja 20 aastat kuskil põgenikelaagris kabet mängida on närb. Eesti vaatab sõjapõgenike staatuse vist korra aastas üle ja kui oht möödunud, siis lõpeb ka elamisluba. Tagakiusamise eest põgenejad saavad püsiva elamisloa, sest see on üldiselt püsivam kui relvakonflikt, aga seda rahvast on suhteliselt vähe.

Tõeline sõja eest põgeneja on rahul igalpool, kus sedasama sõda ei ole, elu ohus ei ole ja saab uuesti elu alustada. Üldjuhul sobib ka seesama naaberriik, kui ei pea laagris kükitama. Kultuuriliselt on naaberriik lähedasem - meenutame paljude Eestisse majutatud põgenike kaebusi, alates väikestest toetustest ja lõpetades sellega et vaesekestel pole omasuguseid kellega suhelda. Need ei ole elu eest põgeneja mured, need on majandusmigrandi mured. Kui eestlastega ei soovita läbi käia ja soovitakse omasuguseid, siis järelikult nende soovidele järgi andes oleks tulevik meil samuti - getod, kus elav rahvas on vabatahtlikus isolatsioonis ja ei assimileeru mitte kunagi. Nagu aeglaselt suurenev vähkkasvaja (migrantide getodega kaasneb praktiliselt alati suur kuritegevus) populatsioonis.

Juhul kui subjekt saab teada et on riigis A ja talle see ei meeldi, tahab minna riiki B, sõltumata sellesama sõja puudumisest riigis A, pole tegu sõja eest põgenejaga. Tegu on majandusmigrandiga. Väga muid põhjuseid peale majanduslike pole sellisel liikumisel. Sure as fuck it ain't tourism. Inimlikul tasemel on soov uue ja parema elu järgi mõistetav. Aga loomulik on ka tunne et kuni leidub meie omi ülimas vaesuses elavaid inimesi, ei peaks me end vaevama ülemäära võõrastega. Omad on omad, võõrad on võõrad. Meid on vaevu miljon, see ei ole isegi piisk mõnes maailma suurlinnas. Selle hoidmine peaks olema prioriteet. Meil ei ole ka absoluutselt mingit moraalset kohustust, millele paljud Lääneriigid rõhuvad (orjapidamine) - olime ise orjad ja sajandeid rohkem kui aafriklased Ameerikas - orjus siin kaotati peale orjuse kaotamist USAs.

aht0 kirjutas:Tõeline sõja eest põgeneja on rahul igalpool, kus sedasama sõda ei ole, elu ohus ei ole ja saab uuesti elu alustada. Üldjuhul sobib ka seesama naaberriik, kui ei pea laagris kükitama.

Põhimõte on õige, aga sellest on siin palju juttu olnud, et naaberriigidki võivad niiöelda täis saada, Liibanoni ja Jordaania näitel. Türgi muidugi ei ole ses mõttes täis.

Aga sel kõigel pole erilist tähtsust, sest rahvusvaheline asüüliõigus ei piira varjupaiga taotlemist naaberriikidega. Meile võib see meeldida või mitte, aga nii see on.

Kriku kirjutas:

aht0 kirjutas:Tõeline sõja eest põgeneja on rahul igalpool, kus sedasama sõda ei ole, elu ohus ei ole ja saab uuesti elu alustada. Üldjuhul sobib ka seesama naaberriik, kui ei pea laagris kükitama.

Põhimõte on õige, aga sellest on siin palju juttu olnud, et naaberriigidki võivad niiöelda täis saada, Liibanoni ja Jordaania näitel. Türgi muidugi ei ole ses mõttes täis.

Aga sel kõigel pole erilist tähtsust, sest rahvusvaheline asüüliõigus ei piira varjupaiga taotlemist naaberriikidega. Meile võib see meeldida või mitte, aga nii see on.

Piirab niipalju et kui on juba kuskil Euroopa Liidu riigis asüüli palutud, siis teistes ELi riikides asüüli taotleda enam ei saa. Itaalia ja Kreeka saaks tegelikult lähtuda mudelist, kus kohapeal asüüli mitte taotlevad isikud (kes soovivad minna edasi Euroopasse) kogutakse kokku ja kärutatakse lihtsalt tuldud teed tagasi (oluline on muidugi teada lähteriiki aga selleks piisab väga vähesest). Kui poleks täielikku süsteemset pornograafiat põgenike ümber neis riikides, ei jõuaks suurem osa neist üldse sügavamale Euroopasse.

Saab ikka, aga liikmesriigil pole kohustust seda anda. Saksamaa näiteks annab.

Aga ma ei mõelnud tegelikult EL sisest korda, st. Dublini regulatsioone, vaid ülaltsiteeritud konventsiooni ja olukorda Venemaaga.