www.militaar.net

isakene kirjutas: ↑16 Juul, 2024 15:28 Loe ja imesta.

Need tüübid, kes väidavad et automaadiga on libedaga hea püsikaga sõita, on automaati küll ainult eemalt näinud. Nimelt väikesegi esi- ja tagarataste pöörlemiskiiruse erinevuse korral lülitab aju püsika välja. Seda juhtub sageli ka maanteekiirusel vihmasajus, kui väike vesiliug tekib, väga ebamugav on, kui vedu ootamatult tagant ära läheb. Kiilakaga on püsikat pea võimatu kasutada.

Kui pole just sõjasaladus, siis millise tootja oma selline kehvakene auto ka on ja millisest ajajärgust.
Omast kogemusest ütleks, et prantslastel olid sellised kuiva ilma ja puhta maantee püsikad. Volksu, Audi omad on päris head: eespool sõitja tuvastab juba aegsasti ja ühtlustab kiiruse sujuvalt, ilma pidureid ja pidurituld kulutamata; välja viskab siis, kui sõidad juba nähtavasse loiku või paksu lõga sisse ja libedus peab olema tõeline kiilakas, selline, kus jalgsi püsti ei seisa.

T-62 kirjutas: ↑16 Juul, 2024 15:48
Kui pole just sõjasaladus, siis millise tootja oma selline kehvakene auto ka on ja millisest ajajärgust.

Kõige tundlikum on sajandialguse MB V220. Sel on isegi erinevalt kulunud rehvid erroreid põhjustanud.
Aga kiilakat polegi vaja, et püsikat segadusse ajada. Piisab lume- või lörtsipudrust, sellega pole minu käes ükski püsikas veatult toime tulnud, sõltumata AT või MT kastist. Ma räägin maanteekiirusest tavarežiimil ~90 kmh juures, mitte adaptiivse mugavustest. Nuh ja muidugi, meil võib libedusest olla ka erinev arusaam...

Kilo Tango kirjutas: ↑16 Juul, 2024 13:12

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 12:48 ... Gaasipedaali küljes on potekas ja siibri liigutamine käib läbi mootori ECU....

Väike tähenärimine: Tegelikult võib gaasipedaali küljes olla:
1. Potekas (takistusandur)
2. Halli efekti andur
3. Induktiivandur
4. Mahuandur
5. Optiline andur

Sõltub valmistajast ja sellest, mis sinna paremini sobib. Ajalooliselt enim kasutatud on tõesti takistusandur, kuid Halli efekti andurid on ka üsna levinud. Nende eelis on oluliselt kõrgem töökindlus.

Konkreetselt Volvo ja teised, kontaktivaba gaasi pioneerid, kasutasid seguklapimoodulis endas alguses potekat, kus põhimõtteliselt mingi kahvli laadne asjandus kraapis filmilindi taolist asjandust. Loogiliselt, kaua see ei kestnud.

Meil ja mujal asendasid osavnäpud need "kraabitavad" potekad mingite hiina päritolu "flying magnet" tüüpi anduritega, mis kestavad. Minu autol on ka see ära tehtud, töö tehti Eestis 200 euro eest, Volvo esindus pakub samasugust "kraapimisega" seguklapimoodulit 1100 euroga ja välismaal küsitakse samade magnetandurite paneku eest 600 eurot. Sama viga on ka muudel sama ajastu autodel, mis analoogset asja kasutavad.

Küsite, et miks potekas, see peaks olema gaasipedaali küljes. Miskipärast on nii, et segusiibrit keerab elektrimootor, kuid progressist annab ajule aru jällegi potekas Seejuures on puänt ehk see, et see pedaali küljes olev potekas, mis asub näiteks talvel matil oleva soolajärve naabruses, paistab olevat suht igikestev, võrreldes seguklapimoodulis toimuva "filmi kraapimsiega". Miks, ei tea, võibolla on seal vähe andekam lahendus pandud.

Aga selles gaasimajanduses olid veel 2000ndate alguses ainuvaldavad siiski kontaktsed potekad. Eks need muud asjad tulid siis hiljem. Näiteks 80-90ndatel oli seguklapi asendi anduri (TPS) puhul kontaktne potekas ainuvaldav lahendus. Ja tegelikult need vanakooli potekad on ka väga pikaealised, näitab minu nähtu. Boschi TPS potekad kestavad kauem kui mootor ise.

isakene kirjutas: ↑16 Juul, 2024 15:28 Need tüübid, kes väidavad et automaadiga on libedaga hea püsikaga sõita, on automaati küll ainult eemalt näinud. Nimelt väikesegi esi- ja tagarataste pöörlemiskiiruse erinevuse korral lülitab aju püsika välja. Seda juhtub sageli ka maanteekiirusel vihmasajus, kui väike vesiliug tekib, väga ebamugav on, kui vedu ootamatult tagant ära läheb. Kiilakaga on püsikat pea võimatu kasutada.

Siin foorumis õpib kogu elu, ka mina saan iga nädal teada paar asja, mille peale ise ei tulegi.
Mul on kolm püsikaga autot, aga seda, et püsikas pöörlemiskiiruste vahe peale välja läheb, ei teadnudki.
Võibolla seepärast ehk, et enesealalhoiu instinkt ei lase mul püsikaga sõita, kui teeolud muutuvad kahtlaseks. Ja pole saatust katsetanud.
Vähemalt ma polnud seda fenomeni enne kogenud. Talvel never ever (kui pole just lumevaba pikk maantee) ma püsikaga ei sõida.

Uuemate mersude puhul aga soovitaks arvestada asjaga nagu BAS ehk hädapidurdussüsteem. Et mingil pidurduse tugevusel lükkab auto automaatselt piduri põhja. Väga ebameeldiv kogemus, kui harrastad ehk kiiremat sõidu ja enne kurvi pidurdad siis tavalisest tugevamalt. See tuli kasutusele vist W210 alates.

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 10:52 Automaatkasti rikete üks levinumaid põhjused ongi kahe jalaga pedaalimine, mis toob tavaliselt kaasa tarbetu pidurdamise ja kasti töö takistamise, mis omakorda lisab koormust (tõstab õli temperatuuri) ja ühel hetkel ongi kärsakas taga.

Missugused on lugupeetava reaalsed kogemused automaatkastide defekteerimisel ja remondis kui küsida tohib?
TTÜ autokateeder ja KL museaalide reanimeerimine ei lähe arvesse.

isakene kirjutas: ↑16 Juul, 2024 16:06
Aga kiilakat polegi vaja, et püsikat segadusse ajada. Piisab lume- või lörtsipudrust, sellega pole minu käes ükski püsikas veatult toime tulnud, sõltumata AT või MT kastist. Ma räägin maanteekiirusest tavarežiimil ~90 kmh juures, mitte adaptiivse mugavustest. Nuh ja muidugi, meil võib libedusest olla ka erinev arusaam...

Ma olen sellist nähtust oma autodel seoses ESP kasutamisega täheldanud. ESP (elektrooniline stabiilsusprogramm) pidurdab mingit ratast et autot otse hoida ja see tähendab püsika jaoks sama kui oleksid ise pidurile vajutanud. Püsikiirusega maantee keskel lumevaalu rammides on üsna tavaline et vedu selle tagajärjel tagant ära kaob.
ESP saab välja lülitada ja linnakiirusel tavaliselt ongi parem kui ta väljas on. Maantee tavakiirusel jälle võivad sellest muud riskid tekkida
- äkki lähebki lappama ja aastad pole enam need mis lubaks siis ahvikiirusel rooli kruttida

AMvA kirjutas: ↑16 Juul, 2024 12:39 Üldiselt ei pidurda ja ei kiirenda, kui eessõitev auto just sedasama ei tee. Tänapäevased adaptiivsed püsikiirusehoidjad oskavad väga hästi distantsi jälgida.

Toetan, kuigi teinekord peale möödasõitu millegipärast võtab pidurdades hoo maha (ei olene kiirusest) ,aga enamasti õnneks mitte

Ei maksa end halvasti tunda tippreaktsiooniga 21a ei suuda ka ühte või ühe külje rattaid eraldi pidurdada.

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 16:09 ... Seejuures on puänt ehk see, et see pedaali küljes olev potekas, mis asub näiteks talvel matil oleva soolajärve naabruses, paistab olevat suht igikestev, võrreldes seguklapimoodulis toimuva "filmi kraapimsiega". Miks, ei tea, võibolla on seal vähe andekam lahendus pandud. ...

Gaasipedaalis on kaks (erineva takistusega) potekat ja pedaali asend arvutatakse mõlema takistuse aluasel aga gaasiklapis on üks potekas ja need on "kuluosad".

Kui "vanainimene" on oma ühtlase sõidustiiliga takistuspinda "augu sisse kulutanud", siis sama masina sattumisel "kihutaja" valdusse, ei pruugi viimane "auku töös" märgatagi sõidustiili erinevuse tõttu.

isakene kirjutas: ↑16 Juul, 2024 16:06 ... Ma räägin maanteekiirusest tavarežiimil ~90 kmh juures, mitte adaptiivse mugavustest.
Nuh ja muidugi, meil võib libedusest olla ka erinev arusaam...

Musta jää peal ei ole mõistlik 90km/h kihutada ja püsikiirusehoidja töötab ka kiirusel 40km/h.

Autode kasutusjuhendi järgi tuleb halbades teeoludes autopiloot välja lülitada ja ma ka soovitan alljärgnevat mitte ise järgi teha.
Jalga pedaalil hoides on väga lihtne lasta ratast libedal ringi käima aga autopiloot suudab palju operatiivsemalt mootori võimsust juhtida ja rataste pöörlemiskiiruse erinevust ei tekkigi.
Autopiloodiga libedal jääl ühtlase kiirusega sõites saab kogenud juht mootori häälest kohe aru rehvi kontakti vähenemisest.

Libedal sõitmise võime on inimestel erinev ja on otseselt "kinni juhi kahe kõrva vahel", sest seal asub tasakaaluorgan millega juht saab tunnetada auto liikumist (külglibisemist).

Walter2 kirjutas: ↑16 Juul, 2024 18:49

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 10:52 Automaatkasti rikete üks levinumaid põhjused ongi kahe jalaga pedaalimine, mis toob tavaliselt kaasa tarbetu pidurdamise ja kasti töö takistamise, mis omakorda lisab koormust (tõstab õli temperatuuri) ja ühel hetkel ongi kärsakas taga.

Missugused on lugupeetava reaalsed kogemused automaatkastide defekteerimisel ja remondis kui küsida tohib?
TTÜ autokateeder ja KL museaalide reanimeerimine ei lähe arvesse.

Mõnevõrra rohkem kui "autokateeder" ja "KL museaalid".

Kapten Trumm kirjutas: ↑17 Juul, 2024 19:29

Walter2 kirjutas: ↑16 Juul, 2024 18:49

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 10:52 Automaatkasti rikete üks levinumaid põhjused ongi kahe jalaga pedaalimine, mis toob tavaliselt kaasa tarbetu pidurdamise ja kasti töö takistamise, mis omakorda lisab koormust (tõstab õli temperatuuri) ja ühel hetkel ongi kärsakas taga.

Missugused on lugupeetava reaalsed kogemused automaatkastide defekteerimisel ja remondis kui küsida tohib?
TTÜ autokateeder ja KL museaalide reanimeerimine ei lähe arvesse.

Mõnevõrra rohkem kui "autokateeder" ja "KL museaalid".

Kuulaks põnevusega lähemalt

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 16:12 ... soovitaks arvestada asjaga nagu BAS ehk hädapidurdussüsteem.
Et mingil pidurduse tugevusel lükkab auto automaatselt piduri põhja.
Väga ebameeldiv kogemus, kui harrastad ehk kiiremat sõidu ja enne kurvi pidurdad siis tavalisest tugevamalt. ...

Hädapidurdussüsteem on kasutusel enamikul kaasaegsetel autodel ja rakendub see mitte piduripedaali vajutamise "jõus sõltuvalt" vaid piduripedaali liikumise "kiirusest sõltuvalt".
Hädapidurduse rakendudes lülitub selle pidurduse ajaks välja ABS ja lülituvad sisse ohutuled ning "väleda jalaga" juht suudab isegi linnakiirusel hädapidurduse esile kutsuda.

Paluks viidet selle väljalülituva ABSi kohta.

OLAVI kirjutas: ↑17 Juul, 2024 23:11

Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Juul, 2024 16:12 ... soovitaks arvestada asjaga nagu BAS ehk hädapidurdussüsteem.
Et mingil pidurduse tugevusel lükkab auto automaatselt piduri põhja.
Väga ebameeldiv kogemus, kui harrastad ehk kiiremat sõidu ja enne kurvi pidurdad siis tavalisest tugevamalt. ...

Hädapidurdussüsteem on kasutusel enamikul kaasaegsetel autodel ja rakendub see mitte piduripedaali vajutamise "jõus sõltuvalt" vaid piduripedaali liikumise "kiirusest sõltuvalt".
Hädapidurduse rakendudes lülitub selle pidurduse ajaks välja ABS ja lülituvad sisse ohutuled ning "väleda jalaga" juht suudab isegi linnakiirusel hädapidurduse esile kutsuda.

Mille põhjal see ratastega tahvelarvuti teeb otsuse, et "jalg on kiire" ? Kuskil 30 või 25 km/h allapoole kiiruse puhul on küll ABS väljas. Kiilaka peal olen aegajalt proovinud.