Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Menševik oli tegelikult bolševike termin. Faktiliselt oli menševikke rohkem ja ka nende osalus riigipöördes bolševikest suurem.Kriku kirjutas:Trotski oli 1917. aastani menševik. Mitte et see kuidagi teemasse puutuks.
Asi taandub lõpuks mitte mingiks ökonoomseks tootmiseks, vaid teatud ühiskonnakihtide väljakõrvetamiseka. Milleks ka tänases vene ühiskonnas erilisi takistusi pole. Enamus eöab põhimõttel "Maja hata krainaja..", mõningase ajalise nihkegs poleks taolised represioonid seal ka täna teps mitte võimatud.https://twitter.com/uanews3/status/770335988589719553Президент Узбекистана Ислам Абдуганиевич Каримов скончался на 79 году жизни от кровоизлияния в мозг 29 августа 2016 года в 15.35
Участие президента РФ Владимира Путина в Генассамблее ООН 2016 года не планируется, рассказал пресс-секретарь президента Дмитрий Песков.
Скорость, с которой расходуются средства Резервного фонда, будет увеличена вдвое - с 0,8 трлн рублей в первой половине года до 1,6 трлн рублей - во второй, сообщил Банк России в "Финансовом обозрении" за второй квартал.
«В базовом сценарии при дефиците федерального бюджета в размере 3,5% ВВП в течение всего 2016 г. потребуется использовать 2,4 трлн руб. из Резервного фонда, из которых 0,8 трлн руб. уже были использованы в апреле - мае 2016 г. Таким образом, приток ликвидности в банковский сектор по бюджетному каналу во второй половине 2016 г. может составить 1,6 трлн рублей», - говорится в документе.
Таким образом, по оценке ЦБ, к концу года в Резервном фонде может остаться 160 млрд рублей.
На 1 августа объем Резервного фонда составлял 2,56 трлн рублей. С начала года фонд похудел почти на 1 трлн рублей, причем только 780 млрд рублей из этой суммы было потрачено, остаток сгорел в результате укрепления рубля.
Aok, kui võrdlesid labidameest vs traktor ei jää mul muud üle kui nõustuda.Lemet kirjutas:Isand Fuchs, kui suudeti sisse osta tehaseid koos sisseseadega ja toota märkimisväärselt traktoreid, siis lonkab väide labidameeste suuremast tootlikusest mullatöödel ekskavaatorite ja traktoritega võrreldes kõike nelja jalga...elik kõneleb väitja mõningasest asjatundmatusest
Ministrite kohtumist planeerides ei pruugi konservivabrik just esimese kohana pähe tulla. Ometi pälvis selline Riia-lähedane ettevõte au võõrustada viimase aja kõige kõrgema tasemelist Läti ja Vene ministrite nõupidamist.
Pentsikut kohavalikut seletab ehk see, et tegemist polnud päris tavalise kohtumisega. Vastupidi, tagantjärele selgus, et kohtumine oligi korraldatud konspiratiivses võtmes. Aga see ei aidanud, sest 3. augustil suure saladuskatte all toimunud kokkusaamine läks ikka n-ö haisema.
Paha lehk kandus avalikkuse ette ligi kaks nädalat hiljem, kui Läti meedia sai haisu ninna ja tegi teatavaks koguni kolme Läti valitsusliikme ning Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi asetäitja kohtumise konservivabrikus.
Salajane kohtumine
Fakti tunnistas esimesena Läti rahandusminister Dana Reizniece-Ozola, kui ajakirjanikud talt kohtumise kohta pärisid. Reizniece-Ozola nentis, et tema ise, transpordiminister Uldis Augulis ja põllumajandusminister Jānis Dūklavs on tõesti pidanud kõnelusi Venemaa asepeaministri Arkadi Dvorkovitšiga. Rahandusminister kinnitas, et jutuks olid päris olulised teemad: näiteks EL-is Venemaale kehtestatud sanktsioonide tulevik, Vene gaasitarned Lätile ja raudteetransiidi küsimused.
Teemade olulisusest hoolimata polnud ükski neist Läti ministreist kohtumise kavatsusest ega toimumise faktist avalikkusele midagi teatanud. Kui ajakirjanikud asja päevavalgele tirisid, ilmnes veelgi vapustavaid üksikasju. Neist peamine oli, et kohtumisest ei teadnud ei Läti valitsus tervikuna ega kitsamalt ka välisministeerium. Isegi mitu nädalat pärast selle toimumist polnud kolm Roheliste ja Talurahva Liidu valimisnimekirja kuuluvat ministrit välisministrile kõneluste sisust ette kandnud.
Kes oli sellise huvitava kohtumise algataja? Rahandusminister näitas näpuga põllumajandusminister Dūklavsi poole, kes asja ka omaks võttis. Kuid seletas siis juurde, et temale oli kahe riigi vaheliste suhete edendamise suurepärase võimaluse mõtte pähe pannud Venemaa Läti-suursaadik Aleksandr Vešnjakov.
Edendas Läti majandust
Ent välisministeeriumi esindajate kohtumisele mittekutsumise ja seda ümbritsenud saladuseloori kohta andis Dūklavs üpris segaseid selgitusi. Esialgu teatas ta, et ei pidanud välisministri kaasamist vajalikuks, sest too oli parasjagu puhkusel, aga pärast väitis, et olevat kohtumisest siiski teatanud, kuid unustanud mainimata kahe ülejäänud ministri kaasamise.
Kohtumisest ei teadnud ei Läti valitsus tervikuna ega kitsamalt ka välisministeerium.
Lõpuks tõttas oma segaduses põlluministri tegevust klattima Roheliste ja Talurahva Liidu peakontor. Sealt teatati, et kohtumine oli lausa eluliselt tähtis, pidades silmas Läti kalakonservide Venemaale ekspordi võimalikku taastamist. Mis puutub kohtumise konspiratiivsesse korraldusse, siis väitis erakond, et selleski polevat midagi imelikku. „Ka varem on teiste riikide ametnikega peetud kohtumisi eri formaatides, nii ametlikult kui ka mitteametlikult, ning kaitstud Läti rahvuslikke huve ja edendatud riigi majandust,” teatas partei pressiesindaja.
Sellega põllumajandusminister Dūklavsi kummalised seiklused veel ei piirdunud. Eelmisel nädalal selgus, et ta oli juulis käinud Leedus üpris segasel kohtumisel sealse põllumajandusministriga. Kohtumise ja jahi üksikasjade mäletamine on Läti ja Leedu vahel terve tolmupilve jagu segadust põhjustanud.
Nii Lätis kui ka Leedus mäletatakse ühtmoodi, et kõigepealt toimus Vilniuses kahe riigi põllumajandusministrite kohtumine, kus viibisid ka mõlema riigi veterinaarametite juhid, Leedu ministri abikaasa ja suure Leedu lihatööstuse Biovela juht. Järgmisel päeval sõideti Panevėžyse-lähedasse piisonifarmi jahile.
Möödunud nädalal ilmnes, et ülejäänut mäletavad naaberriikide ministrid üpris erinevalt. Asi hakkas pihta jahist, mille kohta levis Leedust esialgu teave, et sealse veterinaarameti juhi Jonas Miliuse korraldatud üritusel olid ministrid päriselt püssiga ulukeid taga ajanud, nagu oli kombeks nõukaajal. Kohkunud Dūklavs kinnitas käsi südamel, et tema olevat ainult korraks jahitorni roninud ja püssi polevat üldse kätte võetud.
Kes maksis ja miks?
Ent mõlema riigi meedia oli juba elevil, sest jahi korraldanud Miliusele esitati päev pärast üritust kodumaal võimu kuritarvitamise süüdistus, mis tekitas veel rohkem küsimusi. Näiteks pillas Leedu põllumajandusminister Virginija Baltraitienė, et nii õhtusöögi kui ka jahi eest olevat maksnud iga osaline ise. Paraku ei leitud Dūklavsilt mingeid rahakulutamise märke ja ta tunnistas, et tema söögi- ja jahikulud oli millegipärast tasunud hoopis Leedu ministri abikaasa.
Peale selle tekitas küsimusi tõsiasi, et ministrid olid oma õhtusöögile kutsunud ühe konkreetse ettevõtte, Biovela juhi Audrius Kantauskase. Ministrid ei suutnud kokku leppida ka selles, kumma idee selle külalise kutsumine oli. Baltraitienė väitis, et ärimehe tahtis kutsuda Dūklavs, kuid too omakorda eitas seda.
Avalikkuses tõusnud tormi tõttu on Läti valitsusjuht Māris Kučinskis palunud Dūklavsil tulla selgitama, millega ta on tegelenud.
Tembutanud ministri erakond on Läti oligarhi taskupartei
Läti Roheliste ja Talurahva Liit on mitmest väikeparteist koosnev valimisliit, mille suur rahastaja ja toetaja on sadamalinn Ventspilsi igipõline linnapea, oligarh Aivars Lembergs. Lembergs peab alates 2008. aastast Läti õiguskaitseasutustega kohtulahinguid, sest riik süüdistab teda altkäemaksu maksmises, rahapesus ja võimu kuritarvitamises.
Lembergsi teatakse Lätis kui isikut, kes suhtub Venemaasse ja sealsesse valitsusse väga soojalt, sest sadamaäri on Vene kaubaga tihedalt seotud. Sellepärast oli üks Läti ajakirjanike esimesi küsimusi põllumajandusminister Jānis Dūklavsile, kas tema salakohtumisel Vene asepeaministriga osales ka Lembergs. See kahtlus kinnitust ei leidnud.
Tugevatele«Партия “Криминальная Россия”». Полный текст доклада Ильи Яшина о «Единой России»
. Yashin ja kurikuulus Markov arutavad raadio Svobodas antud ettekande tausta.