Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Räägid endale vastu. Ühest küljest ei saa vana jura külge jätta, aga järgmisel lauses on juba "mida etteantud raha eest saab".
Ei ole vaja magistrikraadi saamaks aru, et keegi ei hakka zu23-dele mingeid über juhtimissüsteeme ja ma ei tea mida veel külge ehitama. See oleks täiesti jabur vastu tuult laskmine, sest sellest relvasüsteemist ei saa kunagi kaasaegse õhutõrjesuurtükisüsteemiga võrreldavat relva. Kui eesmärgiks on kaasaegse efektiivsusega süsteem, siis tulebki selline osta, mitte hakata mingile aegunud torule õhutõrjesoomukit ümber ehitama. Ainus reaalne upgrade zu23-le on selline, mis võtab väga vähe raha ja annab suhteliselt palju juurde. Magistritöös kirjeldatu tundub olevat samm õiges suunas.

Taevas appi.
Midagi nii lolli kohtab siin juba harva
Hulk kõlavaid klisheesid - kahjuks vähevõitu sisu. Sellest ei hakka rääkimagi, et ZU-23-2 on maailmas levinumaid õhutõrje kahurisüsteeme - mis seda ikka põhjustab kui "efektiivsus".

zu23-dele mingeid über juhtimissüsteeme ja ma ei tea mida veel külge ehitama

sest sellest relvasüsteemist ei saa kunagi kaasaegse õhutõrjesuurtükisüsteemiga võrreldavat relva

eesmärgiks on kaasaegse efektiivsusega süsteem

mitte hakata mingile aegunud torule õhutõrjesoomukit ümber ehitama.

võtab väga vähe raha ja annab suhteliselt palju juurde

Siit on puudu veel tsiviilkontrolöride absoluutne lemmik "külma sõja mõttetu vanaraud".

[Roamless]

Vaatan, et siia on tekkinud mõned sõnavõtud TTÜ saadava insenerihariduse kohta. Soovitaksin kommida isikutel, kes on reaalselt sealt ka insenerihariduse saanud, mitte, kes on kusagil "kõrvalt näinud" või poole kõrvaga kuulnud. Niipalju võib kommentaariks öelda, et peale TTÜ kursuse läbimist ei tundu lõputöö enam midagi "erilist ja rasket", pigem nö vormistamise küsimus, aga lõputööni jõudmine on juba paras kadalipp (või vähemalt oli).

[Kapten Trumm]

Võib olla on see lihtsalt ealisest vastutustundest tingitud probleem, aga olen viimased 10 a päris palju omanud kokkupuudet erinevate tehnorajatiste projekteerijatega ja kui vabalt valida on, siis ma neid hiljutisi TTÜ inseneri-bakasid ei vali. Küsimus pole isegi mitte kogemuste erinevas tasemes, vaid sellises lihtsas töö filsosoofias, kus viimased arvavad, et teevad autocadis mingi käkerdise kokku ja see ongi projekt. Võib-olla on antud fenomen tingitud sellest, et antud valdkonna projekte vene ajal väga rangelt kontrolliti aga täna mitte?

[Leo]

Ma ei taha midagi öelda insenerihariduse kohta Eestis, seda suudavad adekvaatselt hinnata peamiselt insenerid. Soomlased motlevad tosiselt 23 mm Sergeide moderniseerimise peale, järgi on neid sadades, sest 1 Stingeri hinnaga saab ikka päris palju 23 mm pauke lasta, näiteks igasugu droonide ja vajadusel ka kergelt soomustatud sihtmärkide pihta. Teine teema on objetikaitse, 3-4 Sergeid objekti ymber ja sinna eriti dessanti ei tule. Sergei peamine häda enne moderniseerimist oli reageerimise kiirus ja täpsus kiirete sihtmärkide tabamiseks ning meeskonna vähene kaitstud killurahe vastu. Soomlastel on varustuses kaitseplaadid, milles saab kasvoi tyhja platsi peale kiiresti killukaitse ehitada MP voi KP ymber.

[Kapten Trumm]

Sergei tehasekonfi põhilised puudused on tema kiviaegne (WWII tase) sihikumajandus, sh ennetusautomaat (probleem kiiresti liikuvate märkide laskmisel) ja hea nähtavusega piiratud lahinguvõime (sihtmärk peab olema visuaalselt nähtaval). Sealt edasi mitte nii hea kilohinnaga on elektriline suunamine. Moderniseeritud Sergei kokkuhoid aga tuleb sellest, et relva taha on laskmiseks vaja kahe inimese asemel ühte ja tabamuseks kuluvast väiksemast laskemoonakulust, kus vahe halvasti nähtava või kiiresti liikuva märgi puhul võib olla kümneid kordi. Kuipalju tasub või mitte, on ikkagi katsete ja arvutuste tulemus, mitte partei klisheed "tänapäeva moodsast süsteemist".

Arvan, et nt maamärkide laskmiseks on kõige parema kilohinnaga korralik esimene kaitsekilp, millised Sergei esiisadel Saksa armees ka olid.
Soomuki katusele kinnitatud Sergeiga on kindlasti võimalik maha suruda kindlustatud positsioone. Loomulikult ei muutu see kohe Bradley'ks, aga ikka parem kui soomustamata veoauto kasti tõstetu (mille lahingutee lõpetab üksainus hästi sihitud kuulipildujavalang).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Soomlastel on varustuses kaitseplaadid, milles saab kasvoi tyhja platsi peale kiiresti killukaitse ehitada MP voi KP ymber.

Mäletan, et olen sellist "kaitseplaadivärgindust" näinud päris ammu Norras (vist) - neist moodustati kuuli-killukaitsering ÕT-asendisse seatud 12,7mm raskekuulipilduja ümber..

Ja kui ma õigesti mäletan, telliti ka meie Iraagi kontingendi UNIMOGide soomustamisskeem (-ja teostus) samalt firmalt (ca 12a tagasi)..

[toomas tyrk]

siis ma neid hiljutisi TTÜ inseneri-bakasid ei vali.

Hm, kust Sul õnnestus mõnda ehituse eriala lõpetanud bakalaureust leida? http://www.ttu.ee/?id=62242#eriala-sisu-7

Ma soovitaks ikka jääda juba selle eelpool kirjutatud soovituse juurde.

Vaatan, et siia on tekkinud mõned sõnavõtud TTÜ saadava insenerihariduse kohta. Soovitaksin kommida isikutel, kes on reaalselt sealt ka insenerihariduse saanud, mitte, kes on kusagil "kõrvalt näinud" või poole kõrvaga kuulnud.

[Taaniel Tina]

Toomas, kpt Trummil on tehniliselt poolenisti õigus.
3 aastaga saab TTÜ-st ehituse baka kätte, aga baka-ga lõpetaja ei ole insener ja tal ei ole projekteerimisõigust.
Selle saab peale viit aastat tudeerimist ja siis lõpetab juba magistri kraadiga insener, kel on ka piiratud projekteerimisõigus. Edasised õigused suurenevad kogemuste ja täenduskoolituste kaudu.

[toomas tyrk]

Kui nüüd Trummi vastus "eesti keelde" tõlkida, siis ta ei vali projekteerimisõiguseta isikute poolt koostatud projekte. See on kindlasti mitte poolenisti, vaid 100% õige tegevus.

Aga nii oleks siis tulnudki kirjutada...

[nimetu]

Taevas appi.
Midagi nii lolli kohtab siin juba harva
Hulk kõlavaid klisheesid - kahjuks vähevõitu sisu. Sellest ei hakka rääkimagi, et ZU-23-2 on maailmas levinumaid õhutõrje kahurisüsteeme - mis seda ikka põhjustab kui "efektiivsus".

Mis selles jutus nii lolli on?
Või arvad sa siiralt, et mingite elektrooniliste visuaaltuvastusvahendite, täppisservode ja muu kola külge panemine Sergeile on otstarbekas tegevus? Sest konkreetselt sellest käiski jutt. Keegi pole sõnagi öelnud selle kohta, et seda laskeseadet pole üldse mõttekas moderniseerida või et sellel pole tänapäeval kasutusotstarvet.

[Kapten Trumm]

Kui summa per relv on nt 100 tuhande euro piirides, siis usun küll, et on otstarbekas. Juba see, et pimedas saab anda sihikulist tuld, on suur edasiminek.
Sergei tüüpi relvale pole lihtsalt olemas mingit mõistlikku hinnaga "kaasaegset analoogi". Kahur aga (erinevalt ÕT raketist) on suhteliselt mitmeotstarbeline relv - tema kasutus ei piirdu ainult õhutõrjega (kus raketist kehvamat tabavust talle süüks pannakse). Tegelikult on võti ehk kombineerimises - näiteks poolakatel on nii Sergei kui Shilka peale pandud täienduseks Grom õhutõrjeraketid.

[Kapten Trumm]

siis ma neid hiljutisi TTÜ inseneri-bakasid ei vali.

Ma soovitaks ikka jääda juba selle eelpool kirjutatud soovituse juurde.

Vaatan, et siia on tekkinud mõned sõnavõtud TTÜ saadava insenerihariduse kohta. Soovitaksin kommida isikutel, kes on reaalselt sealt ka insenerihariduse saanud, mitte, kes on kusagil "kõrvalt näinud" või poole kõrvaga kuulnud.

No tegelikult eriti vahet pole, ka nende värskete insener-magistrite sulest tuleb imeasju - praktika on tõe kriteerium nagu elu näidanud on (ja nagu Lenin olla ütlenud).
Kas on see "nooruse rumalus" ja selline asi eksisteeris ka EW ja ENSV ajal, ei oska kommenteerida.
Küll aga praktiline kokkupuude kümnekonna objektiga on pannud eelistama insenerprojekti (mitte arhitektuuri) osas neid, kel pea on hall.
Uuema põlve hulgas on liialt neid, kes arvavad, et arvuti teeb töö nende eest ja objektil pole vaja üldse kohal käia - küll arvuti teeb.
Võib-olla need muutuvad selliseks nagu hallipäised 30 aasta pärast - väga võimalik. Kõige keerukamad projektid, mida olen tellinud, olen võtnud ühelt härralt, kes juba 70 ringis on, vana teeb endiselt paberjooniseid (ja pärast tuleb töö digitaliseerida). Pole neid magisterinsenere taolisi leida suutnud. Vana käib ehitusel ka pidevalt vaatamas ja torkab näpu segu sisse. Mul on elus ette juhtunud näiteks välisvõrkude tööprojekt, kust avastasin, et survekanalisatsiooni torust oli ette nähtud ühendus (ilma mingi klapi või siibrita) sadevee torustikku (restkaevudega). Mis oleks juhtunud kui pump oleks tööle pandud? Noh, s*** oleks tulnud restkaevust nagu geisrist (taga oli solgipumpla 10 liitrit sekundis jõudlusega). Mul on praegu majas oma insener (vanus kisub 70 poole) ja aeg-ajalt kuulen kommentaare, et läheks vist pensionile ära, iga projekt mis tuuakse kooskõlastamiseks tuleb vähemalt kaks korda ringi teha ja teist korda seepärast, et esimese korraga jäeti/unustati/meelega pooled parandused tegemata. Küll on elektrikaabrid veetoruga samas kaevikus ja küll on ette nähtud pumbad, mille lähim hooldusvõimalus asub....Moskvas (näide elust).

Aga ära jaga taolisi soovitusi huupi, mul on vastav pagas täiesti soliidne (10+a), et omada arvamust nende igasugu praeguste bakamagisterinseneride kohta. See tõrge ei pruugi olla puhtalt kooli probleem (lihtsalt nooruse lollus) aga seis selline kahjuks on. Ja ega see lingvistiline koman*** ja terminoloogiline juuksekarva poolitamine asja paranda, rahvas siin saab suurepäraselt aru, mida silmas pean

[Roamless]

Trumm jälle üldistused ja kõik jälle puusalt. Esiteks vanasti oli TTÜ-s süsteem 4+2 ehk 4 aastaga bakalaureus ja kahega magister otsa. Hiljem tuli uus süsteem ehk 3+2 ehk kolmega baka ja 2 magister otsa. Vanad 4 aasta programmi läbinud tegelased võrdsustati uue programmi magistriga (või vähemalt riigihanke tingimustes on võrdsustatud). Seda esiteks. Teiseks tänapäeval ei saa projekteerijaks lihtsalt ülikooli lõpetades. Lihtne koolilõpetaja võib olla projekteerija (ala Autocadi joonestaja) mingis projekteerimisfirmas, kuid mitte vastutav insener. Vastutavad insenerid peavad vastama kutsestandartile, mis jaotab insenerid klassideks vastavalt töökogemusele aastates, projekteeritud objektide suurusele ja mahule jne jne. Võin sulle, Trumm lahkelt soovitada firmasid, kus tõenäoliselt leiavad probleemideta lahenduse kõik sinu "eriosade" projektid. Osalisteks firmades hallipäised TTÜ õppejõud , aga pead ka arvestama, et korraliku projekti eest pead korraliku hinda maksma. Võib-olla on asi lihtsalt selles olnud, et sa pole tahtnud korralikele firmadele maksta. Või oled tellinud eelprojekti ning üritanud rakendada seda tööprojektina, nagu mõned tellijad on teinud.

[Kapten Trumm]

Kogu Roamlessi post algab demagoogiavõtmes, kus lugejale üritatakse kohe selgeks teha, et ega oponent mõelda ei oska ega midagi kogenud pole.
Ei taha sellist profaanset jama ausalt öeldes edasi kommenteerida, liiga teemaväline.

Vanad 4 aasta programmi läbinud tegelased võrdsustati uue programmi magistriga

TTÜ diplomiõpe oli 5 aastat, minul selline diplom on. See mida magistrikraadiga saab võrdustada. Ei mäleta, et see ehituses lühem tollal olnuks. Ja 5 aastat minuteada (homme küsin meie omalt järgi) oli see juba okupatsiooniaja lõpus.

[Lemet]

Enamus toonase TPI erialadest olid viis aastat õppimist.