www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Juul, 2024 12:55 Sattusin ükspäev kanalile, kus üks lihtne vene mees hakkas Zil-130 mootorit (seerias 150 hobujõudu) tuunima 300 hobujõuliseks.

Tüüp oleks võinud kõigepealt selle õppevideo läbi vaadata. Miskipärast on tunne, et soome mees sai oluliselt parema tulemuse. Ehk siis originaalmootorile pritsung ja turbo. Peale emakoja mees mootori küljes midagi muud ei puutunud.

https://www.youtube.com/watch?v=3uShr7329eQ&t=2s

isakene kirjutas: ↑24 Juul, 2024 15:47 ... Peale emakoja kaane mees mootori küljes midagi muud ei puutunud....

https://www.youtube.com/watch?v=3uShr7329eQ&t=2s

Palun vabandada minu võhiklikkust, aga misasi see on?

olevtoom kirjutas: ↑24 Juul, 2024 18:05

isakene kirjutas: ↑24 Juul, 2024 15:47 ... Peale emakoja kaane mees mootori küljes midagi muud ei puutunud....
https://www.youtube.com/watch?v=3uShr7329eQ&t=2s

Palun vabandada minu võhiklikkust, aga misasi see on?

Sry, õige oleks emakoda, mitte emakoja kaas. Emakoda tähendas siinkandi õlinäppude slängis V-mootorite sisselaskekollektorit. Ehk siis seda kaant, mis käis Gaz-53, Zil V8 ja Urali mootoritele kahe plokikaane vahele ning mille peale kinnitus karburaator.

isakene kirjutas: ↑24 Juul, 2024 18:30 Sry, õige oleks emakoda, mitte emakoja kaas. Emakoda tähendas siinkandi õlinäppude slängis V-mootorite sisselaskekollektorit. Ehk siis seda kaant, mis käis Gaz-53, Zil V8 ja Urali mootoritele kahe plokikaane vahele ning mille peale kinnitus karburaator.

Aitäh, ma polnud seda sõna oma pika elu jooksul veel kuulnud. Inimene õpib kogu elu, ...

Meil kutsuti seda ka "ämblikuks"

isakene kirjutas: ↑24 Juul, 2024 15:47

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Juul, 2024 12:55 Sattusin ükspäev kanalile, kus üks lihtne vene mees hakkas Zil-130 mootorit (seerias 150 hobujõudu) tuunima 300 hobujõuliseks.

Tüüp oleks võinud kõigepealt selle õppevideo läbi vaadata. Miskipärast on tunne, et soome mees sai oluliselt parema tulemuse. Ehk siis originaalmootorile pritsung ja turbo. Peale emakoja mees mootori küljes midagi muud ei puutunud.

https://www.youtube.com/watch?v=3uShr7329eQ&t=2s

Turboga on jah see võlu, et võimsamaks saab iga mootori üsna garanteeritult, kui algmaterjal vähegi vastu peab. Kuna Zili surveaste on ainult 6,0, siis pole vaja isegi seda langetada.

Vabahingavana on see muidugi tõsine kunst. Igatahes selle mootori pöördeid on vaja oluliselt tõsta, see tähendab palju suuremaid gaasikoguseid kollektorites ja ühel hetkel hakkab see alla 3000 pöördele optimeeritud asi lämbuma. Ka on küsimus sellise (vabahingava) mootori kasutus, sest Zili mootor on ilgelt raske kolakas, ligi 600 kilo, kuhu selle paigaldada? Kõrgepöördeline ja madalal puterdav mootor enam veoautole ei sobi. Tsaika mootor on selles suhtes andekam, et selle kaal on vaid 275 kg.

Samas mootori vastupidavuse osas ma esialgu panustaks Zil-ile, need vannikujulised alumiiniumist mootoriplokid pole ühelgi kujul end ülearu tugevana näidanud. Pehme kui sült, põhimõtteliselt kaane mutreid võid pingutama jäädagi, venib lihtsalt järgi.

Zil-131 vajaks (sealt oli algmootor pärit) mitte 300 hobujõudu 5600-l pöördel, vaid näiteks 600 Nm 1500-l pöördel. Ehk sinna mingi madalal pöördel vilistav turbo oleks abiks. 300 jõudu 5600-l võib olla asjakohane sõiduauto puhul, kus veetav mass on väike, momenti on vaja vähem, kuid pikem powerband lubaks ägedamalt kiirendada.

Alexy kirjutas: ↑24 Juul, 2024 21:33 Meil kutsuti seda ka "ämblikuks"

Jah, mina olen ka vanakoolimeestelt sellist terminit kuulnud. Ei mingit "emakoda". Sisselaskekollektor on ametlik termin.
Vene veokate sisselaskekollektor on kaheplaaniline (dual plane), USA-s näiteks kasutavad sellist veokid, jeebid ja 70ndate madalalt forsseeritud sõiduautod. Nagu võimu rohkem, minnakse üheplaaniliste peale. Dual plane on tavaliselt kitsas, käänuline ja pikkade kanalitega, mõeldud tootma pöördemomenti madalatel pööretel. Lisaks ka enamasti jahutusvedelikuga kuumutatav, mis mõistagi silindrite täitele kasuks ei tule.

See "emakoda" on lingvistiliselt huvitav - vanemas eesti keeles on see emakas. Kasutusele võtnud mehhaanikud pidid olema sündinud veel enne sõda.

Kui seda Zili ehituse saagat vaadata, siis kirvetöö vene autoehituses on massiivne - kolb+keps komplekti kaaluerinevus on umbes 10 korda suurem kui sakslaste mootoritel. Sellise täpsusega kokku pandud mootor ei saagi kesta. Ja muidugi, kui mootor põriseb oma elu 2000 pöördega, siis pole see ka nii kriitiline kui 5000-l pöördel. Mis muidugi tähendab, et 5000 pöörde jaoks on tööd rohkem.

Kui nt Mercedesel olnuks 1970ndatel V8 mootorid, mille kapitaalremondi ressurss on ainult 125 000 km, siis oleks aktsionärid vist mõne mehe pea jagu lühemaks teinud.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Juul, 2024 12:44 Kui nt Mercedesel olnuks 1970ndatel V8 mootorid, mille kapitaalremondi ressurss on ainult 125 000 km, siis oleks aktsionärid vist mõne mehe pea jagu lühemaks teinud.

Samas, täna tundub see olevat iga autotööstusse investeerinu märg unenägu.

avrnbr kirjutas: ↑25 Juul, 2024 17:07

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Juul, 2024 12:44 Kui nt Mercedesel olnuks 1970ndatel V8 mootorid, mille kapitaalremondi ressurss on ainult 125 000 km, siis oleks aktsionärid vist mõne mehe pea jagu lühemaks teinud.

Samas, täna tundub see olevat iga autotööstusse investeerinu märg unenägu.

Nad on vist natuke üle pingutanud, sest kapremondi aeg kipub enamuses siis kätte jõudma, kui autol on veel kehtiv garantii

BMW tallist üks näide
https://www.youtube.com/watch?v=nltiPTo ... autovideod

Sai siin sel nädalal surströmm-ide maad külastatud. Keset päist päeva sai kah kaks kitse tee peal ära nähtud. Ja selliseid autosid sai kah nähtud, et kui künka tagant tuli, siis oli tunne justkui, et meie poolel küngast on öö, aga vat seal teiselpool küngast on vist küll päine päev. On mis on, aga kui ikka keset päevagi kitsed tee peal jooksevad, siis jutt, et kui keegi tahab "ise näha ja ise olla nähtav" ja kui siis keegi selle peale ütleb, et "mine parem silma- või hulluarsti juurde", siis see on ikka küll väga rumal jutt.
Siin üks stiilinäide lisatuledest: P.S. Kriku. Ma ei tea, miks ta selle pildi külili keeras, aga kui mahti on, siis palun korrigeeri õigeks ja siis võib ka selle minu ps-i siit ära kustutada. Paistab, et pean uuesti svensssonimaale tagasi minema, ja egas endal palju mahti just pole, aga eks ikka teemade arenguid jälgin.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Juul, 2024 8:46 /---/

Zil-131 vajaks (sealt oli algmootor pärit) mitte 300 hobujõudu 5600-l pöördel, vaid näiteks 600 Nm 1500-l pöördel. Ehk sinna mingi madalal pöördel vilistav turbo oleks abiks. 300 jõudu 5600-l võib olla asjakohane sõiduauto puhul, kus veetav mass on väike, momenti on vaja vähem, kuid pikem powerband lubaks ägedamalt kiirendada.

Samas, Kama3e mootor ilma vileta ongi 600Nm@1500 pööret. Ilmselgelt oli see mõistlikum valik 131 analoogile Ural, kui hakata noid ZiliV8d tuunima, pritse ja turboga või ilma. Vähemalt nõuka masstoodangu ja hoolduse võimaluse/kvaliteedi järgi vaadatuna. Praegusaja Uralid kasutavad üldse 50ndate lõpust tootmises olevaid Jamz-236/8 diisleid.

Kui Venemaal on tootmisvõimekus täiesti kokku kukkunud siis võib-olla täna tulevad Ukraina rinde Uralid tõepoolest Jamz -236 mootoritega liinilt välja

Aga muidu - Ural ei ole mitte Zil 131 analoog vaid Zilist palju suurem auto. Kui neid tootma hakati siis kas polnudki N-Liidus mingit alternatiivi Jamz mootoritele mida Maz ja Kraz kasutasid. Või pandi Uralidele bernsiinimootor mingitel teistel kaalutlustel. Enamus Urale läks sõjaväele ja kõigepealt katsetati ju igasugustes tingimustes ja diisel on polaarjoone taga selline nagu ta on.
Krt seda teab mis põhjusel aga algselt oli Ural bensiinimootoriga Ural 375. Silma järgi vaadates saab aru kitsaste ribidega radiaatorivõrest. Seesama suuremaks puuritud Zili mootor oli ka Laz liinibussidel ja veel võib-olla kuskil.

Siis kui Kamazi tehas üles sai ehitatud tuli ka Uralile diiselmoottor ja sama kui on Kamazil. Ural 4320 ja peale vaadates laiade radiaatori ribidega. Kui ma 80-ndate lõpus sõjaväes olin siis enamus igapäevatööst käis vanade bensiini-Uralidega. Uued diislid seisid pukkide otsas laos et kui neetud imperialistid ükspäv peaks...

Kamazi mootor oli ka pika ninaga Zil 133-krokodillil. Väliselt natuke sarnane Zil 131-ga. Ma väga pole jälginud kuid minuteada tuunisid nii Kamazi mootoritehast kui Maz tehaseid pärast NSV Liidu kokkukukkumist sakslased. Kamazi mootor oli vahepeal Liebherri diisli vana mudel ja Batka Maz oli samuti ZF käigukasti ja läänepärase mootoriga.