www.militaar.net

mart2 kirjutas: Nägin, kuidas Nõukogude Armees manöövritel imiteeriti tuumalööki ja -seent - selleks lõhati platvormil IIMS aegne 10-tonnine lennukipomm. Seen oli näha ~10-12 km eemalt.
10 tonni Õismäel?

Eee. Teise maailmasõja ajal oli venelast kõige võimsam pomm FAB5000. 5000 oli pommi mass kg, mitte trotüüli. Ei viitsi praegu seda otsida.

Külma sõja ajal tehti ka FAB9000, kus 9000 oli taas pommi mass. Trotüüli oli 4300 kg.
https://www.globalsecurity.org/military ... b-9000.htm

10 tonnist konventsionaalset pommi venelased ei teinud. Ja kui oleks ka teinud - trotüüli mass oleks olnud ilmselt alla poole pommi massist.

Tuumapommi lööklainet vast ei imiteeritud, aga ühe tuumaseene jaoks oli vaja tonn bensiini ja sadakond kilo trotüüli. Nii rääkisid mulle polügoonil teeninud. Tähtis oli visuaalne efekt. 1971a. õppustel Dobrovolski lähedal nägin neid üle kümne. Natuke kõhe tunne oli.

Hydrazine kirjutas:10 TONNI korraga, see kõlab ju veidi uskumatult? Mis lõhkeaine seal oli siis et niipalju pandi korraga?

Ammoniit, rahvakeeles tuntud vist ka kui miinikollane. Kas just 10 tonni, aga karjääris, kus õnnestus kogu nõukaaegset lõhkamisprotsessi pealt näha, toodi see veoautoga kohale 25 kg paberkottides.
Puurmasin oli ette teinud u. 10 cm diameetriga augud, sinna lasti ammoniidipulkade kimbud, detonaatorid sees, ja lahtine ammoniit soputati kotist otsa. Kui palju augu kohta, ei oska öelda. Enne pauku katkestati karjääris töö ja liiklus, ringi sebisid kollaste vestide ja punaste lippudega baabad, lasti sireeni ja puha. Litakas otsepildis oli mõistagi muljetavaldav. Kõik detonaatorid ei toiminud ja nii leidus segipööratud kivide vahel aegajalt ikka nii kollast pulbrit, punaseid ammoniidipulki kui ka detonaatoreid. Asjassepühendatud koolipoiste salajaseks rõõmuks mõistagi.

Need kaks tunnelit Espoo Leppävaaras lõhati nii,et korrusmajades tunnelite peal ei purunenud ükski klaas

Soomlastel (ja ka rootslastel ja norrakatel) ongi ülikõva tase kõva kivimi lõhkamises. Kõik need Helsinki kaljuvarjendid, Norra tunnelid jne on lõppeks lastud lõhkeainega, õõnsused graniidi sees.

Soomlased ehitavad oma suurvarjendeid ju kinniselt, auku pealt lahti ei lõhatagi, vaid lõhatakse vajalik tunnel graniidi sisse, mida siis seestpoolt toestatakse ja vooderdatakse. Pealt lahtiselt tehakse ainult keldrivarjendid, kus hoone ehitatakse keldrikorrusel asuva varjendi peale. Näiteks Helsinki suurim varjend Forum-Kamppi on ehitatud eraldi konstruktsioonina peal asuvast ärikeskusest, vahepeal on meetrite paksune graniit. Vaadake mööda sõites neid sissekäike.

toomas tyrk kirjutas: ... Eee. Teise maailmasõja ajal oli venelast kõige võimsam pomm FAB5000. 5000 oli pommi mass kg, mitte trotüüli. Ei viitsi praegu seda otsida.
Külma sõja ajal tehti ka FAB9000, kus 9000 oli taas pommi mass. Trotüüli oli 4300 kg.
https://www.globalsecurity.org/military ... b-9000.htm
10 tonnist konventsionaalset pommi venelased ei teinud. Ja kui oleks ka teinud - trotüüli mass oleks olnud ilmselt alla poole pommi massist.

Ennem õppust tutvustati meile tegevust ja nii öeldi - 10-tonnone pomm (lõhkeaine kogust ei täpsustatud ). Olevat betoonkestaga, sest nii sai rohkem lõhkeainet panna ja sõja ajal oli kasutatud raudteesõlmede purustamiseks. Usun, et kaal võis olla "ümardatud" ja sellest mulle hetkel piisas. (Globalsecurity-t ma 70-ndate lõpus ei lugenud ... )
Seent nägin ise ja meie pataljon pidi pärast plahvatuse tsoonist läbi sõitnud tanke "degaseerima" - APC-14 ja TMS 65U.

alax -

...1971a. õppustel Dobrovolski lähedal nägin neid üle kümne. Natuke kõhe tunne oli.

Meie õppus oli ka Dobrovolski polügonil 1079 ja pommi kasutamist seletati sellega, et olevat liiga vana ja vaja hävitada naguni ...

Nõuka aja suurim lennukipomm on tõepoolest 9 tonnine, FAB-9000.
Ilmasõja ajal neid olla ei saanud, sest NSVL-s polnud lennukit, mis neid lendu tõstaks. Pe-8 suutis hädaga lendu viia 5000 kg pommi ja seda konstruktsiooni lagunemise hinnaga. Selle pommi suutsid lendu viia reaktiiv- ja turbopropiga rasked pommitajad.

Selle 9 tonni kaaluva pommi sees oli lõhkeainet umbes pool massist, ca 4,3 tonni.

http://www.airwar.ru/weapon/ab/fab9000m54.html
Backiga tagasi minnes leiab ka NSVL tavapommide loetalu.
5000 kg on päris mitut sorti ja ülejäänud veel pisemad.

Tallinna märtsi- ja Helsinki veebruaripommitamise ajal tarvitati ka mõningaid FAB-2000 2-tonniseid pomme, mida vedasid siis 4-mootorilised Pe-8 raskepommitajad.

Kaaderkoosseisu ebakompetentsus lihtsate asjade seletamisel oli kindlalt levinud probleem ka NSVL-s.

tanke "degaseerima" - APC-14 ja TMS 65U.

Tuumarelva kasutamise järel tanke "desaktiveeritakse", keemiarelva järel "degaseeritakse" ja bioloogilise relva järel "desinfitseeritakse"

Kapten Trumm kirjutas: ... Kaaderkoosseisu ebakompetentsus lihtsate asjade seletamisel oli kindlalt levinud probleem ka NSVL-s.

tanke "degaseerima" - APC-14 ja TMS 65U.

Tuumarelva kasutamise järel tanke "desaktiveeritakse", keemiarelva järel "degaseeritakse" ja bioloogilise relva järel "desinfitseeritakse"

Ma tean, et kõige kompetentsem kõikides militaarvaldkondades on kapteni-härra. Ilmselt ta selle pärast ei võtagi vedu siin kõlanud üleskutsetest anda küsitud linke, aidata KaMini või KV PS-i asju õigesti teha, sest pole ühtegi samaväärsete teadmistega inimest.
Olles NLiidust keemiavägede reservleitnant, tean ilmselt natuke detailsemalt kui tunduvalt noorem inimene kes ise ei osalenud. See, miks kirjutasin "degaseerima", oli antud õppuse raames korrektne, kuid geeniusele ei ole võimalik postituse mahus selgitada. (ega pea ka vajalikuks)

OT algus.
PS. Kunagi üks elukogenud inimene ütles, et paljude raamatute lugemine ei tee iseenesest kedagi targaks, vaid lihtsalt palju lugenud inimeseks!
OT lõpp.

Sekeldaja kirjutas:Ammoniit, rahvakeeles tuntud vist ka kui miinikollane.

Selle "miinikollasega" me poisikestena tegime koerusi kui me räägime samast asjat, nimelt see kemikaal oli ka mingi laevavärvi komponent ja kuskilt sadamast keegi suutis seda virutada, ja õpetus oli selline, et viilida veidi metallipuru sisse, ja tühja filmitopsi, et mingi mutter sisse ja siis visates isedetoneerus tänu mutri inertsile seal puru sees... Aga tõesti ei mäleta, kas on sama asi ikka, poisikesetembud ka nii kauges minevikus juba, mingi tehniline nimi oli ka sellel.

Ammoniit peaks olema ammooniumnitraadi ja TNT segu, miinikollane aga on pikriinhape.

Viimase paari lehekülje kokkuvõte antud teema kontekstis on siis, et "Oli see NSVl, mis ta oli, aga vähemalt kõva pauku tehti"

See ei olnud lihtsalt pauk, see oli nõukogude pauk!

Kapten Trumm kirjutas:Tänapäeval on kasutusel natuke teised ained, pauku eriti palju ei tekigi.

Kuidas sa suudad pidevalt sellist jama toota. See kui kunagi harku karjääris lõhati nii, et õismäel aknad läksid, oli tavaline nõukogude pohhuism. Ei viitsitud õiget lõhkeaine kogust arvestada, ei viitsitud puuritud avasid kinni toppida või katta.
Austraalias näiteks on täiesti tavaline graniidi lõhkamine eramaja hoovides, käib lihtsalt plaks-prrrrrp ja ongi hoovis pinnase all hunnik graniitkillustikku.
https://youtu.be/c8tw6fp5qOk
https://youtu.be/oix4YZY94Lk
Samamoodi osatakse ka soomes.

See veneaja miinikollane ei olnud mitte miinikollane aga värvipulber e.tinamenning pauku tegi tõesti hästi ja majaseinale jäi aastateks tume tahmane laik.Laevatehases äkki värviti sellega midagi.

Kas miinikollane ei olnud mitte trotüüli rahvapärane nimetus? Prussakaid olevat veel sellega peletatud, mitte küll lõhkamise teel, vaid tõmmati kahjurputukate liikumiskohtadesse triibud.
Värvimisest: Laevafirma esindaja tuli tööd vastu võtma, vaatab laeval värvitud vaid üks külg. Küsib siis et milles asi. Saab vastuseks, et kõik on vastavalt lepingule värvijad ühelt poolt, laevafirma teiselt poolt.

Veel üks küsimus. Ma käisin teiste pätakatega väiksena väävlitükke korjamas raudteel. Kollase väävli tükke. Kord leidsime isegi ca kilose kamaka. Niimoodi ikka mitu suve. Hiljem vaibusid pürotehnilised huvid ja vist ka ei leidnud enam. Tartu rongijaamas sai siis suht vabalt ringi nuuskida rööbastel. Aastanumber ehk oli 80ndate algus. Mida sellest väävlist tehti? Miks seda veeti Eestisse.