www.militaar.net

Kas aeg on sobilik või mitte aga ka see on tänasks selge, et RKIK hangete süsteem on liiga kohmakas ja bürokraatlik. Tuli on takus aga kaitsetööstuspark on sama rohtu kasvanud kui 3a tagasi. 3:1 vestisüsteeme lubati juba kes teab kui ammu ja marginaalse kokkuhoiu nimel ostetakse oluliselt kehvemate parameetritega relvi ja varustust.

tommy kirjutas: ↑17 Mär, 2025 12:18 Asjast ka..
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar...

Kas see on see sama tegelane kes meile siin mõni aeg tagasi LMT- lt seeriatootmiseks kõlbmatuid prototüübi tasemel relva näidiseid ostis?

Kas ostulepingu ja tellimuse ning riigihanke ja riik-riigiga tehingu (nagu me eelmise korra juhtide ajal teada saime, kätkeb riik-riigiga tehing arvestatavaid korruptsiooniriske) võrdlemisel lokkulöömine väärib küünlaid? Poliitiliselt kindlasti, kas ka kaitsevõime ja varustatuse parendamise poolelt? Pole kindel, kuid foorumlane, avalikkus ja endine kaitseminister Reinsalu, kes ei suutnud kaitsekulusid viia Natos kokkulepitud 2%-ni SKP-st, saavad targemaks.

PS Enda rahvusvahelise ärikogemuse näide: sõlmitakse raamleping, mille alusel esitatakse tellimusi (purchase order). PO omakorda on prognoositav maht nt kvartal ette, mis uueneb igakuiselt. Põhimõtteliselt saadan partnerile Exceli-paberi, mille teine pool aktsepteerib ja vormistatud.

Praegu peab Eesti juba relvastuma tempoga "meeleheitlik". Mulle isiklikult paistab praegune bürokraatia veeretamine mitte asjakohasena, kui siin aasta pärast sõjaks läheb, siis vastast tapavad mürsud, mitte relvatehasesse saadetud järelepärimised.

Bürokraatidele pole vist veel kohale jõudnud, et asjaga on VÄGA KIIRE ja tegevuseks tavarutiinis ei pruugi aega olla.

Mõistagi kamina/RKIK tegelased eduraporteerivad, kuidas "kõik võimalik" on tehtud, isegi tommy on ambrasuurile saadetud. Kui aasta jooksul pole mürske tulnud, järelikult pole "kõik võimalik" tehtud.

Kuulasin seda pressikat. Mina küll ei näe, mida siin Eesti ametnikud enam väga teha saaks. Või ka poliitikud.
Otsus tehti ju teha hanked ühiselt, seega ei ole eestlased asjaajamisel kuidagi tüüri juures.
Kas see otsus ühiselt ja soodsamalt (hinna osas) moona soetada oli õige või oleks pidanud juba ammu (kasvõi kallimalt) omal käel proovima - seda näeb võib-olla aastate pärast.

Ohu tajumisest ja laskemoonast.

Taani sõjaväeluure hindas, et Venemaa suudab:
- umbes kuue kuu pärast pidada lokaalset sõda Venemaa ühe piiririigiga;
- umbes kahe aasta pärast ohustada ühte või mitut NATO riiki ning pidada Läänemere piirkonnas regionaalset sõda mitme riigi vastu;
- umbes viie aasta pärast pidada Euroopa mandriosas ulatuslikku sõda, kui USA ei sekku.
„Kui sõda Ukrainas lõpeb või külmutatakse, vabaneb Venemaal märkimisväärne sõjaline ressurss ja Venemaa saab seega otseselt NATO-t ohustada,“
„Esitletud ajahorisont kehtib, kui NATO Venemaaga samaaegselt samas tempos ei valmistu,“ võttis luure oma hoiatuses kokku.
https://www.delfi.ee/artikkel/120363548 ... set-aastat

Eesti luureasutused on umbes samadest ajaraamidest ja suurusjärkudest rääkinud.

Kuulasin tänast pressikonverentsi 1,6 miljardi lisalaskemoona osas.
https://www.err.ee/1609635287/rkik-i-ju ... oigustatud
Tegin enda jaoks kokkuvõtte.

Kui minister ütleb, et töö tellimustega käib siis ta ei eksi.
Kui endine kantsler ütleb, et ühtegi ostulepingut ei ole siis ta ei eksi.

Tänan seis 1,6 miljardi suvise lisa laskemoona teema osas:
- HIMARS moona osas uut ostulepingut ei ole, kuna selleks peab eelnema ostulimiidi suurendamine USA poolt;
- varitseva õhuründemoona osas ostulepingut ei ole, hanget valmistatakse ette;
- 155mm moona osas ostulepingut ei ole, peetakse läbirääkimisi;
- PIORUN osas ostulepingut ei ole, peetakse läbirääkimisi;
- MISTRAL osas ostulepingut ei ole, peetakse läbirääkimisi;
- IRIS-T osas ostulepingut ei ole, peetakse läbirääkimisi.

Kõigi tegevustega töö käib, konkreetset tulemust ostulepingu näol ei ole. Eeldatavalt peaks lepinguni jõudma 2025. esimese poolaasta jooksul. Kuid kuna enamik tegevustest on rahvusvahelised ühishanked siis taustal on märkimisväärne risk, et riikide vaheline koordinatsioon võtab rohkem aega kui otsesuhtlus tootjaga. Seega on mõningane tõenäosus, et ka poole aasta möödudes oleme mingis ulatuses ikka samas seisus kus täna – lepingut ei ole. Samuti on seetõttu edasi lükkunud tarnimine. Mis omakorda tähendab, et Eesti valmisolek sõjaks on selles osas samuti edasi lükkunud.

Rahvusvahelise ühishanke teed minekul toodi välja kaks põhjust – kiirem tarne ja odavam hind. Pressikonverentsil ei selgunud, et kui palju valitud hankemeetod soovitud tulemuse kiiremini ja odavamalt tooks. On eeldus, et see peaks juhtuma. Samas on olnud vastupidiseid näiteid, kus rahvusvaheline hange tõi hoopis kallima hinna ja aeglasema tarne. Eks aeg näitab, et kas valitud meetod ennast õigustas.

Kui loen Taani luure hinnangut ja vaatan meie edasiliikumise kiirust laskemoona hankega siis üks neist kahest on täiesti valel teel. Kas eksib Taani luure ja mingit ohtu lähiaastatel ei ole või eksime meie, kes toimetame ikka endises rahurütmis.
2025. aasta I poolaasta lõpuni, kui visati välja lubadus, et lepingud ostmiseks on olemas, on kolm kuud ja 15 päeva. Kui selleks hetkeks lepingut pole, kas siis teeb kaitseminister uue pressikonverentsi?

Siit me jõuame tagasi alguse juurde ja sõjaväeluure hinnanguni. Nagu mainitud siis Venemaa suudab umbes kuue kuu pärast Ukraina lahendust pidada lokaalset sõda ühe oma piiririigiga. See ei tähenda, et poole aasta pärast nad kedagi ründavad või see peaks Eesti olema, kuid võimekus Ukraina suuna külmutamise järel neil on. Teoreetiliselt võib Ukraina lahendus tulla kasvõi homme, kui Trump ja Putin telefonivestlust peavad. Ilmselt nii ei lähe, kuid näide illustreerib maailma ettearvamatust siinses piirkonnas.

Meie laskemoon osas peab tarne ennetame seda pooleaastast raami. Me ei räägi sellest, et kas tellimus on tehtud või kas ostuleping on sõlmitud. See mida vaja on – laskemoon peab olema Eestis kohal enne ohu realiseerumist. Kui rahuaegselt kestab hanketegevus keskmiselt 1,5 aastat siis sõja tingimustes tuleb sama tegevus ära teha paari päeva või nädalaga. Täna me oleme sõja eelõhtu faasis. Kui usinalt tegutseme, siis lükkub sõja esimene päev üha kaugemale. Üks osa usinusest on näiteks kasvõi sees, et harjutamegi hangetes läbi olukorra, kus peame tegutsema sõja rütmis. Laskemoona hankimine olnuks selleks igati kohane.

Kui RKIK ütleb, et nad on oma ajaraamist raha lepinguteks pööramise graafikus ees siis mul pole põhjust kahelda, et nad seda ka on. Kuid mulle tundub, et algne ülesande püstitus ehk oli pisut valesti sõnastatud? Küsimus ei ole selles, et jõudke aastaga lepinguni. Hoopis poole aastaga tuleb tarneni saada. See on siht kuhu on vaja jõuda. Ja see on veel rahulik sõja eelõhtu tempo. Sõja puhul on vaja jõuda selleni, et täna lastud moon on homme juba uuesti tarnitud. Loomulikult tänaste tootmisvõimekuste juures on see keeruline, kuid siin on vaja samasugust kiirendust. Kasvõi selles osas mis meie enda tegevust puudatab. Suuri laskemoona tehaseid meil pole, kuid väiksema kaitsetööstuspargi ja lõhekeaine tehase võiks nüüd ülikiires tempos ära teha. Mitte see tavapärane aastaid kestev lõputu kooskõlastamine vaid jaanipäevaks võiks proovida midagi käega katsutavat käima saada. Ma ei tea, et mis seda takistab, kas puudub julgus, jõud ei hakka peale või juriidika segab. Tahtmise korral ei sega vist siiski miski. Pigem selline äraootav jõuetus.

Ühishanke tagamaad võivad olla, oletan, ka sellised, et Eesti üksinda oma mahtudega, jäetaks relva- või moonatootja lepingujärjekorras tagasihoidlikumatele kohtadele kui koos suure mahuga ostuhuvi korral. Kuidas suurhange realiseerub, ei tea öelda.

Lepingute puudumisega taheti öelda, et mökud mökutavad, nagu ikka.

Lätlased-leedulased suudavad ilmselt poole aasta jooksul omamaise 155 mm suurtükimoona tootmise käima saada. "Minister of Defense Andris Sprūds told the LETA newswire last year it should produce 50,000 a year. The facility is expected to cost around €12 million."

No ei ole liiga kallis ja keeruline ettevõtmine, aga meie peame läbirääkimisi, et kas mõnes suuremast hankest jääks ka meie jaoks üle. Jalaväemiinide osas veel hullem abitus.

https://tvpworld.com/85331451/germanys- ... mo-factory

BlancoNegro kirjutas: ↑17 Mär, 2025 21:29 Lätlased-leedulased suudavad ilmselt poole aasta jooksul omamaise 155 mm suurtükimoona tootmise käima saada. "Minister of Defense Andris Sprūds told the LETA newswire last year it should produce 50,000 a year. The facility is expected to cost around €12 million."

No ei ole liiga kallis ja keeruline ettevõtmine, aga meie peame läbirääkimisi, et kas mõnes suuremast hankest jääks ka meie jaoks üle. Jalaväemiinide osas veel hullem abitus.

https://tvpworld.com/85331451/germanys- ... mo-factory

Oot oot, loeme ikka ka mida uustistes kirjutatakse. Tootma ei hakata moona vaid modulaarlaenguid mis on vaid üks osa lasukomplektist. Neid kulub lasu sooritamiseks 1-6 ja realistlikel kaugustel on see arv pigem 4-6.

Oluline areng, kahtlemata, aga algsest postitusest tekib väärarusaam, et Läti suudab 12m € eest panna 50k lasukomplekti aastas tootva mürsutehase püsti.

Ei noh, trill ja trall. Olgu Kusti motivatsioon mida iganes, endal ajab ka vere keema selline keerutamine ja sahkerdamine. Kui vähegi asjast midagi tead, siis saad aru mis vahe on MoU'l, tellimusel ja lepingul. Juba tragikoomiline kuulata süüdistusi, et "riigikaitset politiseeritakse" sellele tähelepanu juhtides. Tegelikult ju musta valgeks rääkimine ja kehva seisu heaks maailimine on riigikaitse politiseerimine.

Partneritega koos tehtavad hanked võtavad rohkem aega, kui algselt arvatud? Selge! Öeldagu nii... ja kui võimalik leitagu alternatiive. Teha nägu, et kõik korras on küll madal. Egas ainult moonahanked pole need, mis ilgelt veninud. Ja KMINias tundub olema prioriteet uue auditiosakonna loomine .

Et kui estitada küsimusi miks asi venib on see " riigikaitse politiseerimine " ?

Miks peab selle suurtükiväemoona just Rheinmetallilt ostma? Kas kusagilt Lõuna-Koreast, Türgist, Indiast, Pakistanist, Egiptusest või kust iganes seda kiiremini ja parema hinna-kvaliteedi suhtega poleks siis saanud?

harjamaja kirjutas: ↑17 Mär, 2025 22:59 Ei noh, trill ja trall. Olgu Kusti motivatsioon mida iganes, endal ajab ka vere keema selline keerutamine ja sahkerdamine. Kui vähegi asjast midagi tead, siis saad aru mis vahe on MoU'l, tellimusel ja lepingul. Juba tragikoomiline kuulata süüdistusi, et "riigikaitset politiseeritakse" sellele tähelepanu juhtides. Tegelikult ju musta valgeks rääkimine ja kehva seisu heaks maailimine on riigikaitse politiseerimine.

Partneritega koos tehtavad hanked võtavad rohkem aega, kui algselt arvatud? Selge! Öeldagu nii... ja kui võimalik leitagu alternatiive. Teha nägu, et kõik korras on küll madal. Egas ainult moonahanked pole need, mis ilgelt veninud. Ja KMINias tundub olema prioriteet uue auditiosakonna loomine .

Küsimus on ikka jätkuvalt selles, MIKS pole sellest 1,6B-nist ühtegi mürsku tänaseks Eestisse jõundud ja miks minister ehib end varasemate hangetega (kui moona ost polnud veel eriti keerukas)? RKIK probleem on selles, et lasti sujuvalt rahuaegse bürokraatiaprotseduuri seljas edasi, andmata aru, et asjaga on tõesti kiire ja nüüd tuleb leidlikkust ilmutada. Näiteks osta mõne kaugema liitlase varudest. Näiteks osta Soomelt ära 100 vana haubitsat koos moonaga ja pärast, kui õige moon käes, annetaks selle augutäite Ukrainale. Jne jne jne. Leidlikkust sõbrad! Mõtteviis, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Seda bürokraadid enamasti ei oma, neile on tähtsam oma nahk.

Tasuda mittekonventsionaalne vihje ka. USAs on praegu Trumpi kõigutav munakriis. Eesti võiks pakkuda. 155 mm moona vastu. Pakkumise võiks teha nii, et see otseselt Trumpi hinge kriibib, Valge maja tasemel ja meedia tähelepanu all. Ma arvan, et enamik eestlasi kirjutaks ka alla, kui nt president vastava üleskutse teeb.

Täna hommikul Kanal 2 hommikusaates oli Saar jälle selgitamas. Üks asi millest mina aru ei saa on Himarsi moon mida siis oodatakse kuni suveni(selline tähtaeg kõlanud) ja siis kui selgub asjaga läheb kaua hakkame kaaluma alternatiive. Samas see ootamise aeg lükkub alternatiivi aeg samuti vähemalt ootamise aja edasi kui mitte ei lähe me alternatiivi tasemel samuti kuhugi järjekorra lõppu.
1,6 miljardi välja kuulutamisel oli kõige olulisem pikamaa Himars moon aga tulemus on just põhinõude vallas kõige kehvem.
USA-st kätte saadud 6 Himars sõidab siia poole samuti kuid mis pole normaalne aga näitab USA ajaajamise kiirust.

Siiras küsimus -- kas on üldteada ja triviaalne, et saab kiiremini, või tegeleme meedias (ja ka siin foorumis), nagu omal ajal ka viroloogia, õhutõrje jpm valdkondadega, "hankeekspertideks olemisega"?

Samas, eks pärast praegust avalikustamist selgu kiiresti, kas tegelikult ikka saab kiiremini või mitte.