www.militaar.net

medieval kirjutas:Palju ühe sellise tanki projektid ja ehituseks vajalik kaadervärk jne maksta võiksid? Üks tehas?

Mehed, mehed, pidage hoogu vähe! Siin unistatakse kasutust 45-st leopard 1 tankist ja teie hakkate juba tehasesse investeerima! Võin pakkuda sellise „rusika reegli” küll teiselt alalt, nimelt betoon paneelide tootmisest aga kardetavalt on tanki tehasesse investeering hoopis suurem. Paneelide puhul õnnestub koonerdades hoida tehase maksumuse ~1,5 aasta käibe juures.
Kui Eestis tootma hakata siis peaks alustama padrunitest, miinidest ja mürskudest (ning mitte täpis mürskude vaid tavaliste kildmürskudega) siis ei pea hoidma ülemäärast strateegilist reservi. Ja peale seda võiks hakata mõtlema edasi. Praegu oleks hea võimalus üritada 7,62x51 padrunite liinide ära ostmiseks. Enamus on läinud üle 5,56 padrunile ja suurt padrunit kasutatakse ainult kuulipildujates ja nii on vajadus liinidele oluliselt vähenenud ja pealegi käivad tõsised jutud hoopis uuest "universaal" padrunist (6,5 või 6,8mm).

Eesti oludes (territooriumi vähene sügavus, puudulik õhukaitse) ei asenda olemasolev mürsutehas strateegilisi varusid. Lihtsalt tehas on sihtmärk nr 1 ja karta on, et kriisi ajal ei tule sealt enam mürsupoegagi.

Kapten Trumm kirjutas:Eesti oludes (territooriumi vähene sügavus, puudulik õhukaitse) ei asenda olemasolev mürsutehas strateegilisi varusid. Lihtsalt tehas on sihtmärk nr 1 ja karta on, et kriisi ajal ei tule sealt enam mürsupoegagi.

Nõus. Aga enamik sõjalisi tootmisi on üles ehitatud tohutule reserv võimsusele mis muudab toodangu kalliks. Selle asemel, et osta no ütleme 200 miljonit padrunit hinnaga ~dollar tükk ostame parem liini võimsusega 100000tk ööpäevas ja saame omahinna 2-3 korda väiksemaks. Varu tekkib aastatega ja kui sõja korral see sodiks lastakse siis pole ka probleemi, pealegi milleks lasta sodiks sõja korral liini mis toodab nii vähe ööpäevas, et selle toodangust ei piisa lahingus kuluva asendamiseks?

Hiina teadlased leiutasid kaugjuhitavad tuvid

Ostame?

paul kirjutas:Hiina teadlased leiutasid kaugjuhitavad tuvid

Ostame?

Et siis programmeerime nad vene miinikoeradele pähe lendama.

Kas lugesite tuvide teksti lõpuni läbi? Hiinlased on teinud seda ka hiirtega. Hiirele väike kaamera külge ja ei ole miniroboteid vajagi.

Mis puudutab turgu - siis millise väljaspool euroopat oleva riigi arsenalis (peale USA) on üldse viimase põlve MBT-sid?

Põhimõtteliselt kuuluvad Abrams, Leopard 2, T-90, T-80UD eelmissepõlvkonda. Viimasesse põlve kuuluvad Merkava 4, Challanger 2, Yatagan jt.

Ehk kirjutad lähemalt sellest põlvkondadesse jagamisest?
Endal tundub raske ühte patta panna 45 tonniseid T-tanke ja Leclerc-i (see et ta rohkem kaalub on Prantsuse inseneride puusse panek) ning 70 tonniseid Abrams, Leopard 2, Challengere.
Keegi ei pea BMP2 tankiks aga ta on sama ükskõikne kõige vastu mis vastase sõdurid temaga ette võtavad kui näiteks T80. Vaadates praegust seisu tankidega jääb küll mulje, et nende peamine roll peale psühholoogia on vastase tankidega toime tulek.

Mis paistab silma on see, et venelased pööravad tunduvalt rohkem tähelepanu aktiivsoomuse ja spetsiaalsoomuse arendmisele. Miskipärast tundub, et Lääs apelleerib rohkem raskele rauale ja venelased aktiivsoomusele. Ok, venelastel ka hea põhjus selleks aga tegelikult on see väga oluline teema
Olgugi, et asja näidatakse siiski valdavalt lahingolukorras aga pagana vähe näeb pilti ja videot kus mõni Abrams, Leo või Merkava aktiivsoomusega ringi laseks.

Läänes tegeletakse rohkem komposiitmaterjalidega, väljast vaatad - suur ja raske tanki torn, kui näeksid selle ristlõiget, siis leiaksid sealt erinevate materjalide kihte ja osavalt paigutatud tühimikke, millel igal ühel on oma ülesanne mürsu energia neelamiseks ja hajutamiseks. Üks kiht paneb vastu survele ja teine temperatuurile, tühimikud enne uut kihti jälle hajutavad löögienergiat.
Üks viimane idee mis on katsetusse jõudnud seisneb selles, et tanki kere kujutab endast suurt kondensaatorit, kus hoitakse ülisuurt pinget. Kumulatiivmürsk mis hakkab läbi soomuse tungima lühistab selle kondensaatori ja vabanev elektrilaeng neutraliseeerib ka mürsu.
Venelastel on tornid valatud ühes tükis, mida on palju odavam valmistada kui kandilist torni kiht-kihi haaval kokku liimida ja keevitada ja sellist torni saabki ainult aktiivsoomuse lisamisega järgi aidata.

Vene tankidel nagu T-80, T-90 on kasutusel ka komposiitsoomus.

Tanke jagatakse põlvkondadesse erinevalt, nt vene stiilis põlvkondadesse jagades jäävad eelmisse põlvkonda enne 1990.nendat aastat väljatöötatud tankid.Ka läänestiilis jääb Abrams eelmissepõlvkonda, sest peale teda on läänes väljatöötatud uuemaid lahendusikasutav tankipõlvkond

No endal kooliharidus poolik, mis komposiitsoomust puudutab
http://en.wikipedia.org/wiki/Chobham_armour
http://en.wikipedia.org/wiki/Composite_armour

Asi kisub juba päris tõsiteaduslikuks
Tulles tagasi Eesti maa peale on asi nii, aktiiv soomus nulliti ära tandem kumulatiiv laengutega, kihiline soomus mõjub kumulatiiv joale nagu paksem kiht rauda aga laskumata tehnilisesse vaidlusse erinevate soomuste vahel on läbi ajaloo jäänud duellis mürsk – soomus peale mürsk. Kui mõeldi midagi uut välja soomuse juures parandati/suurendati mürske ja kogu raha soomuse arendamisele oli taas raisatud.
Tabamus saadab loojakarja ükskõik millise tänapäeva tanki/soomuki ja kogu soomuse mõte taandub sellele, et enamasti ei tabata.
Aga kellel rohkem huvi otsida siis jänkid eksperimenteerivad kumulatiiv joa lapikuks venitamisega magnetitega ja mitmel pool katsetatakse venelaste Arena süsteemi taoliste tõrje kild miinide/mürskudega. Kindlasti võiks ka siia linke riputada kui keegi viitsib otsimisega tegeleda.

Ehk siis natuke juttu teema Maljutka2 versus Abrams või Merkava.
http://www.tank-net.org/forums/lofivers ... 13070.html

Ei, võitluses mürsu ja soomuse vahel ei ole alati võitjaks mürsk/rakett.

Keda huvitas STRV 103 http://www.youtube.com/watch?v=fARGfVA7Mm8