Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik
Postitatud: 30 Sept, 2015 14:19
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
lumeunt kirjutas:Krt, mehed, mitu lehekülge mõttetut jauramist ja üksteisele maakera ümmargususe tõestamist! Kui Vene pool nii rahulikult filmis, tegi ta seda ju enda poolel. Kui teie siin juba viitsite 200+ rida analüüsida ja graafikuid koostada, siis miks poleks seda võinud teha vastav ametkond kohe peale video avaldamist? Ilmselgelt oleks palju põhjalikumalt ära tõestatud Eesti poolel filmimine ja oi seda rahvusvahelist "seakisa" peale seda.
Võeti mees Eesti poolelt, filmiti Vene poolel. Lihtne?
Ma ise ka selle postiga nõus aga kut raffale meeldib, lassiis jauravad
Minu enda väike summary:
a) lõpp hea - kõik hea // pealegi istus riigireeturist t_bla 3a meie mehe 1a vastu
b) misiganes ka juhtus seal krd olematul VÕSSAREOSTUNUD kontrolljoonel - igatahes tehti seal meie meestele ärtust ära.. loodetavasti on sellest ka õppust võetud
c) ülesse on kerkinud uut laadi probleem - läbi tuleb mõelda // ellu viia juriidiline pretsedent ning esmakordselt uue Eesti ajaloos vaenulikus riigis triumfeerivalt riigireeturilt ÄRA VÕTTA Eesti Vabariigi kodakondsus
d) ilmselt on juriidilise lahendita ka üks teine probleem - suht hiljuti putkas ju sinnasamasse Moskvasse keegi KaPo (eri)penskar - samuti riigireetur
de facto.. ja ma ei ole kuulnud, et selle koera ERIPENSION ÄRA OLEKS VÕETUD
Niiet küsimusi on, mida lahendada.. elik siis
Lessons Identyfied // Lessons Learned protsess seisab Vabariigi sisekaitse- ja juriidilistel struktuuridel nüüd TUGEVASTI PÄEVAKORRAL
Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik
Postitatud: 30 Sept, 2015 15:07
Postitas LeBon
Tootsi intervjuu täispikkuses. Ühtteist uutki saab teada.
Kapo peadirektori asetäitja Aleksander Toots, kelle vastutusalasse kuulub vastuluure, ütleb, et Eesti sai tagasi oma ohvitseri, Venemaa sai vastu reeturi. Eston Kohver ei teadnud, kelle vastu ta vahetatakse, kuid võis seda aimata. Vahetusele eelnenud läbirääkimiste ajal kohtus Aleksei Dressen ka Venemaa Föderatsiooni esindajatega. Kapo põhjendab napisõnalisust: vale hoiak, vale samm või vale nali võivad läbirääkimistel saatuslikuks saada.
Suurte juhtumite puhul, mis eeldavad head Vene eriteenistuste tundmist, on alati domineerinud üks nimi: Aleksander Toots. Nii on see olnud riigireeturite Herman Simmi, Aleksei ja Viktoria Dresseni ning Vladimir Veitmani tabamise puhul. Nüüd olite te laupäeval Aleksei Dressenit Venemaale üle andmas ja Eston Kohverit vastu võtmas. Kas see oli eelkõige teie tehtud operatsioon?
Nimedest ja sellest, kes mida tegi, siinkohal rääkida ei saa.
12. jaanuaril viidi Aleksei Dressen Tartu vanglast minema. Tagasi toodi ta sinna 15. jaanuaril. Prokuratuur väitis, et Dresseniga korraldatakse menetlustoiminguid, kuid kohe oli õhus oletus, et see oli seotud Eston Kohveri juhtumiga.
Sellel kuupäeval pole mingit seost Eston Kohveriga. Need olid tõepoolest menetlustoimingud.
Need toimingud polnud seotud sellega, et õhus oli võimalus vahetada Dressen Kohveri vastu ning selleks tuli Dressen viia kokku Vene saatkonna töötajatega?
Ei. Inimestele meeldib filme vaadata, sestap ehk ka sellised mõtted. Aga ka Dressen mõtles üle ning arvas, et teda hakatakse välja vahetama. Vanglas on tavaks, et kui inimene lahkub, siis jagab ta osa oma asju teistele. Dressen jagas ka. Pärast Tartu vanglasse naastes oli ta sunnitud need jälle kaasvangidelt kokku korjama.
Kui asi lõpuks teemaks muutus, kas siis pidi Dressen mõningate toimingute tegemiseks Vene saatkonna inimestega kohtuma?
Ta kohtus Venemaa esindajaga.
Kuidas sellised protseduurid käivad?
Protsessi üksikasjadest pole võimalik rääkida. Nagu pole võimalik rääkida ka sellest, millal töö pihta hakkas. Või kus midagi toimus ja kes kellega rääkis.
Ometi läbirääkimised toimusid. Kuidas nendeni jõuti?
Küsimused tekkisid kohe, kui Eston Kohver piiril Eesti poolelt rööviti. Sinisalu võttis kohe FSB-ga ühendust.
Eesti pool otsis kontakti Vene poolega, sest röövitud oli meie inimene. Küsimused tekkisid kohe, kui Eston Kohver piiril Eesti poolelt rööviti. Kohe siis võttis kapo peadirektor Arnold Sinisalu ühendust FSB esindajatega. Kasutati kõiki võimalusi, et saada kontakti inimesega, kelle kaudu on võimalik alustada läbirääkimisi.
Teiegi otsisite ju neid kontakte ja eeldan, et leidsite.
Läbirääkimised on väga tundlik teema. Ka vastasega on vaja saavutada teatud küsimuses usaldus. Selles mõttes oli ka Kohveri kaasus väga keeruline.
Selliseid olukordi võib juhtuda igal teenistusel ja juba sellepärast ei saa nüansse lahti rääkida. Me teeksime enda olukorra juba eos keeruliseks, kui tulevikus midagi sellist juhtub.
Vene poolt oli siis võimalik usaldada?
Teenistuse professionaalsus seisneb selles, et olenemata vastuoludest pead sa olema võimeline vastaspoolega läbi rääkima. Seal pole kohta emotsioonidele. Lihtsalt negatiivse suhtumisega pole midagi peale hakata. Sa pead olema tasakaalukas ning tundma vastast läbi ja lõhki. Tekkida võivad olukorrad, kus tuleb automaatselt olla valmis eri olukordades orienteeruma.
Teil tekkis selliseid olukordi? Või küsin teisiti: kas selliseid olukordi tekkis?
Kindlasti nõuab läbirääkimiste protseduur seda, et üksteisest saadakse aru poolelt sõnalt ning vajaduse korral kehakeelest. Jõuda tuleb lahenduseni, mida mõlemad pooled aktsepteerivad. Lahenduseni, mis on selles olukorras kasulik mõlemale poolele.
President Toomas Hendrik Ilves andis Eesti Päevalehele antud lühiintervjuus mõista, et lahendus võinuks saabuda ka varem. Ta ütles: oli ju ikka küsimus, kas nüüd kokkulepped peavad ja Eston Kohver astub lõpuks tagasi Eesti pinnale.
Inimesed on tihti liiga kannatamatud. Tulemust tahetakse näha kiiremini. Väiksemas riigis ongi bürokraatiat vähem. Suuremas riigis, nagu seda on ka Venemaa, aga rohkem.
Ma väga soovin, et inimesed mõistaksid olukorda, milles me olime, ja seda, miks me toimunust nii vähe räägime.
Sest me ei ela ainult tänases päevas?
Jah. Tuleb arvestada, et mõtlematuid samme, mis võivad kahjustada läbirääkimiste käiku, ei tohi teha. Vale hoiak, vale samm või vale nali – kõik võib saatuslikuks saada. Üks vale käik võib tekitada uue keerulise olukorra.
Läbirääkimised on mingites faasides nagu läbi lillede rääkimine.
Peab tundma vene mentaliteeti ja valdama hästi, kui mitte suurepäraselt vene keelt. Vene keeles on ju väga palju nüansse, mida konteksti teadmata ei taju. Läbirääkimised on mingites faasides nagu läbi lillede rääkimine. Seetõttu ei saa avalikustada, kes olid läbirääkijad. Minagi räägin siin nagu kolmas isik. Nagu ei saa rääkida ka sellest, kui paljud inimesed ja kui põhjalikult olid Eestis asjast üldse teadlikud.
Ometi te annate mulle täna selle intervjuu.
Jah, annan. Et inimesed mõistaksid: pole mõtet taga ajada nende läbirääkimiste sisu. Aga mõista tuleb ka seda, et julgeolekuasutus (kapo – K. A.) suudab kriitilistel hetkedel oma töötajale anda edasi sõnumeid.
Eston Kohver sai kapolt sõnumeid?
Eston pidas end väärikalt üleval. Seegi viitab, et teenistus [kapo] suutis ülesande täita ja Eston sai meilt vastavad sõnumid. Seda enam et Eston teadis, et kapol pole sellist olukorda, kus tema töötaja on röövitud, varem olnud. Estoni jaoks oli ülioluline teada, et me ei hülga teda. Ja ta sai selle sõnumi.
Kuidas?
Sellest ei saa rääkida.
Ilmselt aitas Kohverit ka Eesti ajakirjandus. Talle võimaldati ju konsuli kaudu Eesti ajalehti.
Kui oled piiratud infoväljas, läheb sulle väga korda, mida sinust arvatakse. Nii et jah, ajakirjandus aitas Kohverit. Talle läks väga korda, mida kirjutati lehtedes ja mida arvasid Eesti inimesed, milline oli poliitiline seisukoht ja rahvusvaheline toetus. Olles piiratud infoväljas, kus sinuga manipuleeritakse, on iga tilk värsket infot, hapnikku ülioluline.
Eesti pool on kogu aeg kinnitanud, et Kohver rööviti Eesti poolelt. Vene pool väidab, et nende poolelt. Ka RTR-is laupäeva õhtul näidatud videokaadrite põhjal võis arvata, et Kohver oli teisel poolel. Kus ta siis ikkagi oli?
See on klassikaline trikitamine. Kõik oleneb, millise nurga alt midagi filmiti. Kust filmiti Kohverit ja kust piiriposti. Ning millal filmiti. Kui seda RTR-i videolõiku vaadata, siis pole ju tegemist kronoloogiliselt järjestikuse videoklipiga. See pole täismahus video. Vahepeal on märkimisväärne paus. Jupike siit, jupike sealt.
Kui Eston Kohver oleks olnud Venemaa territooriumil, poleks olnud vaja sellist sõud teha.
Miks kasutati erivahendeid? Suitsukatet tehakse, et inimese asukoht poleks täpselt näha. Kui Kohver oleks olnud Vene territooriumil, poleks olnud vaja sellist sõud teha. Meile oli ründamise hetkel selge, et Eston Kohver oli Eestis ja rööviti Eesti territooriumilt. See on ka kriminaalasjas dokumenteeritud.
Vene poolelt võib ju veel Kohveri kohta filme või saateid oodata.
Pole mõtet spekuleerida teemal, millele me vastust ei tea. Meie ei saa siin midagi muuta. Professionaalne teenistus seda ei teeks.
Miks Eesti pool ei andnud meediale enda videopilti üleandmisest ja oli meediakajastuses napisõnaline?
Estoni jaoks oli ülioluline teada, et me ei hülga teda. Ja ta sai selle sõnumi.
Siin on mitu kaalutlust. Esiteks soovisime olla kindlad, et vahetus kindlasti toimub ja Eston saab kõigepealt perega kokku. Teda oli rohkem kui aasta aega kodus oodanud naine ja neli väikest last. Meil ei olnud õigust võtta riski, et see kohtumine muutub meediasündmuseks. Pingutasime, et anda kõigile ajakirjanikele võrdne võimalus kohtuda Estoniga silmast silma ja esitada pressikonverentsil küsimusi siseministrile ja kaitsepolitsei peadirektorile. Vene poole lahendus, kus imiteeriti ajakirjanduse kohalolekut, ei ole kuidagi võrreldav meie avatusega, millega Eestis ollakse väga ära harjunud.
Kapo jääb selle juurde, et Kohver tegeles piiriülese korruptsiooni tõkestamisega?
Jah. Ta kogus infot piiriülese korruptsiooni ja salakaubaveo kohta. Täna saame lisada, et see oli seotud ka teise poole ametnikega.
Kas see Venemaa tegelane, kellega Kohver piiril kohtus ja kellele ta raha andis, oli topeltagent?
Nüüd võime selle ka välja öelda.
Kas ta oli topeltagent algusest peale ehk sellest hetkest alates, kui Kohver temaga kontakti lõi, või muutus ta topelt-agendiks siis, kui juba ise FSB-le vahele jäi ja oli sunnitud kaasa mängima?
See on teema, mis puudutab Kohveri röövimise kriminaalasja, ja menetluse asjaolusid ei ole võimalik avaldada. Kõik piiril toimunu jääb esialgu saladuseks.
Tekitas see süsteemi sees palju kahju? Infot ju koguti ja Kohveri röövimisega võis ehk mingi oluline operatsioon kahjustada saada.
Meie operatsioone see ei kahjustanud.
Kohveri röövimist on nimetatud ka kapo läbikukkumiseks.
Hinnang sõltub ennekõike hindaja mõtteviisist. Kui lähtuda arusaamast, et eriteenistustele on lubatud kõik, sealhulgas teise riigi territooriumilt ohvitseri röövimine, siis tõesti me ei suutnud seda ära hoida. Leiame, et endiselt on oluline jääda endaks, tsiviliseerituks ja nende reeglite järgi pole meil midagi häbeneda.
Milleks Venemaale, FSB-le üldse Eston Kohverit vaja oli?
Me ei spekuleeri sellel teemal.
Kes laupäeval, kui toimus vahetus, FSB poolt Kohveri sillale tõi ja teilt Dresseni üle võttis?
Püüame kinni pidada heast tavast, et ei avalikusta läbirääkimistel osalenud isikuid.
Videost on aru saada, et teie tundsite teda.
Vastaspoolt peab alati tundma. Nii nime- kui ka nägupidi.
See kohtumine sillal oli ilmselt pikem kui RTR-i videost näha oli?
Aleksei Dressen teab väga hästi, mis see tema jaoks tähendab, kui ta muutub Eestile ohtlikuks.
Kõigepealt kohtusime sillal mina ja Vene poole ohvitser. Rääkisime omavahel mõne minuti, leppisime kokku üleandmise protseduuri. Vahetasime dokumendid: Vene pool sai meie presidendi otsuse Dressenile armuandmise kohta, mina sain dokumendi Kohverile armuandmise kohta. Seejärel läks kumbki meist oma meestele järele ja meie nelja vahel olnud kohtumine kestis ehk umbes kaks minutit. Kõik.
Mida sillal räägiti?
Dressen küsis minu käest: kas jätame ka kättpidi hüvasti? Mina vastasin talle: see pole see rituaal. Dressen rehmas selle peale talle omaselt käega, umbes nii, et ah, olgu siis. Ja oligi kõik. Nagu nägite, liikusime seejärel Eesti poolele.
Oli aru saada, et ka Kohver ja Dressen rääkisid midagi omavahel.
Kohver ütles nägemist ohvitserile, kes ta sillale tõi. Ja kõik. Embamist ja käesurumist minu ja Dresseni või Dresseni ja Kohveri vahel polnud, nagu siin kusagilt on juba lugeda olnud.
Tegelikult kohtusid seal sillal kolm kapo Virumaa osakonnas kunagi külg külje kõrval töötanud inimest – teie, Dressen ja Kohver. Kusjuures teie olite omal ajal Dresseni alluv. Siis tõusite te ametiredelil, avastasite Dresseni riigireetmise ning nüüd tuli teil seesama reetur viia piirile, et saada tagasi oma mees – Kohver.
Saatuse iroonia. Nii on.
Videost oli näha, et Eesti poolel olid ka automaaturid valmis.
Dressen küsis: kas jätame ka kättpidi hüvasti? Mina vastasin talle: see pole see rituaal.
Konvoeerimise eeskirjad näevad relvastatud valve ette.
Millal Aleksei Dressen teada sai, et pääseb Venemaale? Et ta vahetatakse välja?
Mina näitasin Dressenile meie presidendi otsust kell kaks öösel vastu laupäeva. Ehk kuupäev oli siis juba 26. september.
Läksite öösel Tartu vanglasse?
Ei.
Kus see kohtumine siis toimus?
Pole oluline.
Enne pidi Dressen presidendile ju armuandmispalve esitama?
Jah, see oli tehtud. Ta ei teadnud, kas talle armu antakse, aga tal võimaldati see palve esitada.
Millal talle seda võimaldati?
Ei saa öelda. Laiemalt polnud sellest nagunii mõtet rääkida, sest kõik võib väga kiiresti muutuda. Milleks asjata elevust tekitada?
No aga Dressen ise sai ikka ju aru, miks ta presidendile selle palve esitab? Temal ju ometi oli lootusekiir: nüüd pääsen Venemaale.
Loomulikult. Aga ta sai sellest võimalusest teada täpselt sellel momendil, kui talle anti võimalus armuandmispalve esitada.
Võib arvata, et samamoodi sai asjast teada ka Kohver?
Jah, siis, kui Vene pool ütles talle, et tuleb kirjutada Putinile armuandmispalve.
Kas Kohver teadis sellest juba enne kohtuotsust?
Enne kohtuotsust teadis ta, et teenistus [kapo] tegeleb igal juhul tema Eestisse koju toomise küsimusega. Ning et teda soovitakse kätte saada võimalikult kiiresti.
Aga pärast kohtuotsust?
Loomulikult. Siis esitas ta ju armuandmispalve. Ta teadis, et nüüd peaks ta vabaks saama.
Kas Kohver teadis, kelle vastu ta vahetatakse?
Seda ta ei teadnud, kas ja kelle vastu teda vahetatakse. Ta võis seda vaid aimata. Dressenil, kes oli Eesti uudisteväljas ja teadis Kohveri röövimisest, muidugi oli eeldus, et tema läheb vahetuskaubaks.
Igasugused vahetused saavad toimuda alles pärast seda, kui kohtuotsus käes ja seda edasi ei kaevata. Kas kapo andis Kohverile märku, et ära kaeba edasi?
Seda ei saa ma kommenteerida.
Pean silmas seda, et edasikaebamise korral oleks läinud jälle kuid, enne kui järgmise astme kohus asjaga tegelema hakkab ja lõpuks otsuseni jõuab.
Eston Kohver teadis väga hästi, mida ta teeb ja tegema peab.
Olgu. Aga miks just Dressen on see, kelle vastu ta vahetati? Soovis Vene pool just Dressenit?
Kõige tugevam relv on väärikus. Sellega oled kõigest üle.
Kuna see on seotud läbirääkimistega, ei saa sellest rääkida. Ja üleüldse: keegi ju ei tea, kelle üle arutleti. Läbirääkimiste käigus otsustati, et meiepoolseks vahetuskaubaks on Dressen. See ei olnud nii, et Venemaa pool ütles: Dressen ja kõik. Läbirääkimisi peetakse selleks, et leida mõlemaid pooli rahuldav parim lahendus.
Viktoria Dressen oli pikemat aega Venemaal. Jääb mulje, et oli ootevalmis.
Viktoria Dressenil on Venemaal äri. Sellepärast ta ongi seal.
Ühes raadiosaates viidati, et Dressen võis töötada KGB-s. Vaadates tema sünniaastat – 1968 – pole see võimalik.
Tõepoolest ei ole. Aleksei Dressen oli 22 aastat vana, kui toimus putš. KGB-sse nii verisulis inimesi ei võetud.
Seega ei saanud Dressen olla ka FSB kaadriohvitser, kes töötab Eesti kapos?
FSB lõi Dresseniga kontakti 1998. aastal Moskva oblastis, esimene kohtumine agendijuhiga oli 2001. aastal Türgis. Ühe riigi eriteenistuse ohvitser, kelleks on Kohver, vahetati tavalise reeturi ehk Dresseni vastu. Mitte FSB ohvitseri vastu.
Kui vaadata dokumentaalfilme, kus räägivad Venemaa endised luureohvitserid, siis on nad ise alati rõhutanud, et omavahel vahetatakse ohvitsere. Ehk et ohvitser ohvitseri vastu, mitte ohvitser reeturi vastu. Sest reetur jääb alati reeturiks.
Reetur ongi reetur ja ohvitser on ohvitser. Antud juhul oli jah tegemist vahetusega, kus Eesti sai tagasi oma eriteenistuse ohvitseri ja Venemaa sai vastu reeturi.
Sellisel juhul polnud vahetuskaup Venemaa jaoks ju võrdväärne?
Selline oli läbirääkimiste poliitiline otsus.
Kuidas Kohveriga vanglas eeluurimise ajal käituti?
Korrektselt. Selliste juhtumite puhul käitutakse kahtlusalustega alati väärikalt. See näitab professionaalsust. Kindlasti oli see Kohverile parajalt suur katsumus just psühholoogilises mõttes, sest meie töö juures on just psühholoogia üks suurimaid instrumente. Kõige tugevam relv on väärikus. Sellega oled kõigest üle.
Ilmselgelt tunnevad Vene eriteenistused suurepäraselt psühholoogilisi nippe. Kas Kohver võis FSB-le rääkida midagi, mis Eestit kahjustab? Riigisaladusi?
Meil ei ole Kohverile midagi ette heita. Julgeolekutöötajate elu on romantiline ainult filmides.
Kas teile ei tundu, et Vene pool, FSB ei suutnud jääda professionaalseks? Pean just silmas seda, kui nad röövisid kellegi Eesti poole pealt, nagu meie pool väidab.
Meie nii ei teeks. Meie teenistus peab jääma väärikaks ja professionaalseks.
Ja ongi Eston Kohver Eestis tagasi ning ajakirjanike ees. Foto: Anni Õnneleid
Mida Dressen Venemaal tegema hakkab?
Ma ei ole selgeltnägija.
Te ei karda, et ta võib nüüd Eestile siiski veel julgeolekuohtu kujutada?
Tema vabadus on suhteline. Dressen teab hästi, mis see tema jaoks tähendab, kui ta muutub Eestile ohtlikuks.
Palun täpsustage!
Ei.
Kas Eston Kohver saab kapos edasi töötada nagu peadirektor Arnold Sinisalu on lubanud?
Kui peadirektor on nii öelnud, siis saab.
Kolm fakti
Kohveri jaoks oli ülioluline teada, et me ei hülga teda. Ta sai selle sõnumi.
Tegelane, kellega Kohver piiril kohtus ja kellele ta raha andis, oli topeltagent.
Eston Kohver teadis vanglas väga hästi, mida ta teeb ja tegema peab.
KaPo teed on ettearvamatud.
