Juhtumeid Hersoni piirkonnast
Ukraina korrakaitseametnikud on välja kaevanud venelaste poolt Hersoni okupatsiooni ajal surnuks piinatud tsiviilisiku surnukeha. Kuna on teada, et sissetungijad on Hersonis ja Hersoni oblastis rajanud vähemalt kakskümmend ajutist vanglat, kus nad on tsiviilisikuid kohutavalt piinanud, siis on tõenäoline, et selliseid avastusi tuleb veel rohkem.
Hersoni piirkondlik prokuratuur teatas 31. mail, et surnud mees, kelle nime ei ole nimetatud, oli kohalik elanik, kelle vallutajad röövisid 2022. aasta kevadel. Ta visati keldrisse, mida venelased kasutasid tsiviilisikute vangistamiseks ja piinamiseks. Esialgsetel andmetel piinati meest kaks nädalat, kusjuures piinamine oli tema surma otsene põhjus. Nad olid selgelt saanud teavet selle kohta, kuhu surnukeha maeti, ja ütlevad, et isegi pealiskaudsel vaatlusel on ilmne, et ohver oli saanud mitmeid vigastusi, sealhulgas murdunud ribid. Surnukeha on saadetud nõuetekohasele kohtuekspertiisile ja algatatud menetlus Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 438 alusel, st sõjakuritegude eest.
Hersoni vabastamisel 11. novembril 2022. aastal avastati mõne päeva jooksul 63 surnukeha, millest paljudel olid ilmsed piinamise tunnused, ning esimesed vanglad, mida kasutati tsiviilisikute piinamiseks. 2023. aasta alguseks teatas Hersoni piirkondlik prokuratuur, et vähemalt 474 tsiviilisikut oli endiselt Venemaa vangis, kusjuures röövitud inimeste koguarv oli üle 1100. Kuu või kahe kuu jooksul või Venemaa sissetungi ajal Hersoni oblastisse olid nad surnuks piinanud vähemalt kaks meest: Denis Müronov ja Vitali Laptšuk. Röövimised jätkusid kuni Hersoni okupeerimise viimaste päevadeni ja jätkusid ka teistes Hersoni oblasti osades, mis olid endiselt venelaste kontrolli all. 28. novembril leiti Nova Hahhovka lähedal metsast Nova Hahhovka evangeelse diakoni Anatolii Prokoptšuki ja tema poja Oleksandri surnukehad. On teada, et venelased pidasid oma "vanglates" kinni ka 14-aastaseid lapsi.
Nii Ukraina kui ka rahvusvahelised inimõiguste aktivistid või uurijad on rääkinud inimestega, keda venelased kinni pidasid ja piinasid, või peredega või kadunute perekondadega. Rahvusvaheline inimõiguste advokaadibüroo Global Rights Compliance teatas märtsi alguses, et üle tuhande venelaste piinamiskambrite ohvri on esitanud avaldusi, milles kirjeldatakse peksmist, elektrivoolu, veepiinamist ja muid piinamisviise. Fond märkis, et seni kogutud tõendid näitavad, et "piinamiskambrid olid kavandatud ja neid rahastas otseselt Vene riik. Piinamiskeskused on osa Putini kalkuleeritud plaanist terroriseerida, alistada ja tappa Ukraina vastupanu".
"Kinnipeetavate seas olid kõik, kes olid seotud Ukraina riigi või kodanikuühiskonnaga - alates sõjaväelastest ja riigiteenistujatest kuni ajakirjanike, õpetajate ja kogukonna vabatahtlikeni. Paljud ohvrid teatasid, et neid peatati juhuslikult tänaval ja peeti kinni selle eest, et nende telefonis oli "Ukraina-meelne" materjal."
Jordash on selge, et Venemaa presidendi Vladimir "Putini plaan on Ukraina okupeerimine, Ukraina elanikkonna allutamine Venemaa valitsusele ja Ukraina identiteedi hävitamine. <> Vene riigi poolt rahastatud massilised piinamiskambrid ei ole juhuslikud, vaid pigem osa hoolikalt läbimõeldud ja rahastatud plaanist, mille selge eesmärk on Ukraina rahvusliku ja kultuurilise identiteedi hävitamine. Piinamiskeskused on jäämäe tipp Venemaa olemuslikult kuritegelikus plaanis ukrainlaste allutamiseks või hävitamiseks."
Human Rights Watch rõhutab oma aruandes, mis käsitleb piinamise kasutamist Venemaa poolt Hersoni okupeerimise ajal, et "tsiviilisikute või vangistatud võitlejate tahtlik väärkohtlemine, piinamine või tapmine, tahtlik suurte kannatuste või raskete vigastuste tekitamine või nende ebaseaduslik väljasaatmine või üleviimine on sõjakuritegu". Venemaa on kõiki neid sõjakuritegusid toime pannud igas Ukraina osas, mis on sattunud Venemaa kontrolli alla. Samuti on ta pommitanud ja tulistanud selgelt tsiviilsihtmärke, sealhulgas mõningaid erilise kaitse all olevaid sihtmärke, näiteks meditsiiniasutusi.
Ukraina inimõiguste keskus ZMINA analüüsis andmeid, intervjuude tulemusi jne Kiievi, Harkivi ja Hersoni oblastite osadest, mis olid pärast kuudepikkust Vene okupatsiooni vabanenud. Üks häiriv järeldus oli, et piinamise tase ja metsikusus ei sõltunud sellest, milline konkreetne Vene üksus oli kasutusel, vaid pigem sellest, kui kaua piirkond oli olnud Vene okupatsiooni all. ZMINA märkis, et algselt piinasid venelased "juhuslikult", kuid hiljem kehtestasid nad piinamissüsteemi. Venelased näevad kogu elanikkonda ohuna ja viivad läbi massilisi röövimisi, ülekuulamisi ja piinamisi osana süstemaatilisest poliitikast, mille eesmärk on purustada igasugune teisitimõtlemine okupeeritud Ukraina osades.
https://khpg.org/en/1608812333