www.militaar.net

Manurhin kirjutas: ↑09 Aug, 2024 9:36 Oot, kas neil Fortschrittidel mitte NSVL päritolu MTZ mootor polnud?

Niidukid (E302) olid jah russi mootoriga, silokombainidel (E281) oli mingi IFA reaskuuene.

Sattusin eile vaatma youtubest videot, kus Piiteris vene mehed restaureerivad busse ja sealsed sägad kommenteerisid, ket Ikaruse (jutt on siis kaugliini bussist) mootori ressurss kapremondini pidi olema kuni 500 tuhat km. Mille arvelt see saavutati, ei tea - vene mootorite osad polnud toonastest lääne omadest kuigivõrd kehvemad, lihtsalt NSVL-s polnud normaalset mootoriõli. Kamazid ja Mazid sõitsid 250 tuhat. Kamazi jaoks hakkas NSVL naftakeemiatööstus tootma spetsiaalset mootoriõli - M-10-G2K. G2 tähendab diiselmootoriõli ja K tähendab Kamazi jaoks mõeldud.

Seda olen mitmelt poolt kuulnud, et isegi lääne mineraalõli kasutamisega (ja selle normaalse vahetamisega) pidid vene mootorite ressursid kordades kasvama.

Lemet kirjutas: ↑09 Aug, 2024 8:16 Koeru ja Kuusalu olid mõlemad parajad ikaldused, esimene remontis taksosid ja teine veokate mootoreid ning polnud harvad juhused, kus näiteks Koerust tulnud mootorid tuli meie motoristidel taas pulkadeks võtta, et asi natukenegi kestaks. Ülejäänud autopargile, s.t näiteks Mossedele ja veoautodele tegid vähemalt Tallinnas ja Tartus kapremonti ikka automajandid ise.

Autobaasidel (vähemalt tõsisematel neist, kõigi kohta ei tea) oli ikka oma mootoriremonditöökoda olemas. Nt Tähetorni tn oma pakkus kunagi 90ndatel mootoriremondi teenust ka väljaspoole. Kolhoosidel neid üldiselt ei olnud, nende logistika käis EPT süsteemi kaudu (EPT- Eesti PõllumajandusTehnika). Sealhulgas ka sõiduautode oma (mossed ja volgad). EPT-l oli endal mõnes üksuses korraldatud selline tsentraalne remontimine. Kas mitte Ligur ja Karksi-Nuia ei ole kasvanud välja sealsest EPT mootoriremonditöökojast? Näiteks minu kodukandi EPT tegeles kohapeal ainult diiselmootorite toiteaparatuuriga, mootorid seisid lihtsalt laos reas - kust nad sinna said, ei tea.

Zil- e remonditi kuskil Tallinnas. Täpset aadressi ei mäleta aga oli Hiiul. Mäletan 1986. aasta külma talvepäeva, kui meie meestel tuli alla anda. Zil- id jäidki sinna sel päeval, sest ei õnnestunud neid kanges külmas elustada. Ega tahtmist antud isendid koju tuua ka nappis. Gaz- e remonditi Tartus ja suuri diiselmootereid (Jamz) Otepääl. Trummil on pooleldi õigus. Pool rehkendust on õlid, teine on Vene tootmise eripärad ehk mõõtude suured kõikumised. Mul Zili tehase mootor oli lihtsalt nõrk. Võtsime autobaasi mootorimehega ja lappasime sisu ümber. Tulemus oli keskpärane ja järgmine T- 2 kordasime operatsiooni ja tulemus oli üliäge. Jõudis koormat vedada ja pöördeid lausa armastas.

No see, et kasutaja pidi ise mootori "ümber lappama", oli toona elementaarne. Ei taibanud kohe kirjutadagi.
Viimati lammutasin 1987 toodetud mosse mootorit, mille läbisõit oli 40 tuhat. Just sama arvamuse ajel, et "tuleb korralikuks teha".
Peagi hakkasin pettunult seda kokku tagasi panema. Antud mootor polnud enne lahti käinud (garantiiplommid olid veel küljes).
Tõsi, antud auto oli toodud Soomest, kas siis eksporti tehti tehases korralikult või Konela vennad olid selle enne kliendile andmist "ümber lapanud".

Igal juhul sõitnud mosse mootorit, millel ükski klapp läbi ei lasknud, polnud ma enne näinud. Ka neid autosid eluaeg lapanud isa, kellele ma seda lugu rääkisin tegi suuri silmi.

Jõgeva KEK mehed rääkisid sammuti, et mingitel V8'tel oli iga hülss ise nurga all.

WW8

Selline asi saab olla ainult 53 mootoril, millel hülss toetub mootoriploki vannikujulise osa põhja vastava istuvöö ja vasest tihendrõngastega. Hülsi ülemine ots fikseeritakse plokikaanega. Selleks, et ühendus tihe oleks, peab hülss ulatuma natuke üle ploki vastava tasapinna (kaane pingutamisega pigistatakse vasktihendid kokku ja hülss vajub allapoole.

Lohaka koostamisega on täiesti võimalik selline käkk kokku keerata, eriti kui käes on tehase pneumaatilised tööriistad, antud mootoriploki lahendusele (mitte ainult 53, vaid ka Volga ja 412) on omane suur "venivus", viltu asetatud hülss ei sega eriti kaane mutrite pingutamist. Kuid selline "paigaldus" ei pea jahutusvedelikku. Nimetatakse "märjad hülsid".

Ülejäänud vene veokid olid malmplokiga, kuhu pressitakse sisse kuivad hülsid, neid viltu panna ei anna. Ei läheks lihtsalt sisse.

Ullud tüübid need Tai remondimehed, üks- kaks- kolm on suur kuullaager taastatud... või „taastatud”!? Ei osanud mujale teemasse panna, autod ja kuullaagrid käivad ju kokku!
แนวทางการซ่อมลูกปืนขนาดใหญ่ #บังซ่อมได้ทุกอย่าง
https://www.facebook.com/watch/?v=16025 ... cale=et_EE

krijgsvolk kirjutas: ↑15 Aug, 2024 18:29 Ullud tüübid need Tai remondimehed, üks- kaks- kolm on suur kuullaager taastatud... või „taastatud”!? Ei osanud mujale teemasse panna, autod ja kuullaagrid käivad ju kokku!
แนวทางการซ่อมลูกปืนขนาดใหญ่ #บังซ่อมได้ทุกอย่าง
https://www.facebook.com/watch/?v=16025 ... cale=et_EE

Ma huvi pärast vaatasin terve video ära ja ütleme nii, hea kui see asi kestab 5% ajast, mil teda on eksplauteeritud enne katkiminekut, kui see on kuskil suurema jõu ja kiiruse all. Laagritootmine on põhjusega tipptehnoloogia, mida iga külamats ja väike metallitöökodagi läänes ei oska teha. Ei mingit positsioneerimist, ei mingit radiaalviskumise kontrolli treipingis, ei mingit välismõõdu kontrollimist (et küll saab ohtra laagriliimiga asja paika?!), ei mingit ava ja võllivahelise tsentri fikseerimist saaledel, jne. Lisaks veel mitte mingit terase järeltöötlust peale keevitamist (keevitus ajas saaled siniseks, põhimõtteliselt minemaviskamiseks mõeldud saaled nii kui nii). OK, kui tõesti külamees tõi laagri kohale, et tal vanavanaisast pärit inglise koloniaalajastu köiekeeramismasinal läks laager katki, siis on arusaadav, töötund ju niigi nii odav, et võib kolmteist korda seda laagrit parandada, ja vast kestab, sest kiirused ja jõud väikesed, aga tõesti, miks on vaja sihukest rämpsu siia postitada, millel pole lääne tehnoloogiaga rohkemat pistmist kui, et tegemist on kuullaagriga.

krijgsvolk kirjutas: ↑15 Aug, 2024 18:29 Ullud tüübid need Tai remondimehed, üks- kaks- kolm

Ei ole Tai remondimehed, majal on araabia keelsed sildid, ning selliste hõlstidega nad ka seal maal ringi ei käi.

rockrapdude kirjutas: ↑16 Aug, 2024 8:14

krijgsvolk kirjutas: ↑15 Aug, 2024 18:29 Ullud tüübid need Tai remondimehed, üks- kaks- kolm on suur kuullaager taastatud... või „taastatud”!? Ei osanud mujale teemasse panna, autod ja kuullaagrid käivad ju kokku!
แนวทางการซ่อมลูกปืนขนาดใหญ่ #บังซ่อมได้ทุกอย่าง
https://www.facebook.com/watch/?v=16025 ... cale=et_EE

Ma huvi pärast vaatasin terve video ära. ....
... köiekeeramismasinal läks laager katki, siis on arusaadav, ....

Juba see, et laagri osandamiseks lõigati läbi välimine võru, mitte ei eemaldatud separaatorit näitab nii mõndagi.
Kui see oligi käsikedruslaua laager, siis millised pidid olema mõjunud jõud, mis sellised vigastused laagrile tekitasid?
Võhikule on küll huvitav vaadata aga arusaadavalt on palju selliseid videoid tehtud ainult vaatajaskonna tõstmiseks ja spetsile naeruks.

"Masuudipressidest" hobiautode tulevik on tume ja vist tuleb hakata kastiratastesse panustama.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1203149 ... njVlPKJr0Q

Väljaande Auto Bild andmeil ähvardab Euroopa Liidu uus õigusaktide tõlgendus kõrvaldada liiklusest miljoneid diiselautosid, põhjuseks uus lähenemine heitgaaside koguse määramisele.
Sõidukeeld jõustuks juba 2025. aasta jaanuaris ehk vähem kui kuue kuu pärast.
Ainuüksi Saksamaal ähvardab umbes 8,2 miljonit diiselmootoriga autot kohustuslik kasutuselt kõrvaldamine ja Euroopas veelgi rohkem.
Nagu BILD teatab, viib kehtivate Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni poolne õigusaktide uus tõlgendus selle stsenaariumini.

Ise panin komplektse masuudipressi pakkudele ja eemaldasin registrist (kasutan kuurina ja pakikulleri postkastina), sest ega vast sõja ajal enam kedagi register ei huvita.

Tõlge on kuidagi kahtlane.

Ma olen aru saanud et probleem on eelkõige Euro 5 ja 6 heitmenormidega autodel mis rangema tõlgenduse järgi ei oleks enam Euro 5/6 vaid võib-olla Euro 3-4.
Eestis pole sellel vahet. Saksamaal on piirkondi kus ei tohi alla mingi numbri liigelda ja Stockholmis oli samuti mingi plaan et kesklinna alla Euro5 enam tulla ei tohi.
Pariisi kesklinnas vist ei tohi enam üldse diisliga sõita või oli seal ka mingi eraldi Euro- norm.
Maksustamises on samuti erinevused.

vanahalb kirjutas: ↑16 Aug, 2024 15:35 Eestis pole sellel vahet. Saksamaal on piirkondi kus ei tohi alla mingi numbri liigelda ja Stockholmis oli samuti mingi plaan et kesklinna alla Euro5 enam tulla ei tohi.
Pariisi kesklinnas vist ei tohi enam üldse diisliga sõita või oli seal ka mingi eraldi Euro- norm.

Ainult meie mendid kiusavad sirgel teel kiiruseületajaid, selle asemel et tossutajaid ja pläristajaid püüda.
Mujal arenenud maailmas võetakse elukeskkonna õhureostust ja mürareostust tõsiselt, püütakse seda vähendada.