www.militaar.net

Gatling Ameerika kodusõjas 1861? Või pepperbox?

Küsimusest kõlaks justkui läbi, et kuulipritsiks kutsuti midagi sellist, mida meie kuulipritsiks enam ei kutsuks - siis võiks ka šrapnellmürsk sellist nime kanda?

Ehk oli selleks Da Vinci leiutis XV sajandil http://smoont.com/wp-content/uploads/20 ... thumb1.jpg

Kui uskuda sakslaste endi allikaid, siis on termin "kugelspritze" pärit aastast 1918, millal toodeti esimesed 10 000 eksemplari püstolkuulipildujat Bergmann MP 18 I. Theodor Bergmann Waffenfabrik ja Suhli nimelises linnas.
Üsna huvitav värk: minu mäletamist mööda oli neid tollal ette nähtud(pigem küll planeeritud, aeg juba selline!)Reichswehri jalaväekompanii kohta 10 toru ja see oli grupirelv:laskur (schütze)+ padrunikandja( träger), padruneid lahingkomplektis kaasas ca 2800tk, neist osa 6-s ketassalves.
Minu mäletamist mööda oli seal veel mingi "gerät"( ehk seade )salvede laadimise kiirendamiseks ka.

Nimetage kuulus sõjapealik, kelle hüüdnimi oli Arik.

õige!

Täiesti korrekt! Ainult, et ma pole Meyersi konversatsioonleksikoni tolle koha pealt küll puurinud. Pigem jäi see mulle meelde, kusagil 1970-tel välja Ida- Saksamaal välja antud raamtuttest. Praegu tuli see fakt lihtsalt meelde. Tegelt on nii, et kolm kolimist mõjub igatsugu staffi suhtes nagu üks tulekahju, ja tollest ajast olen ca 4 korda kolinud ja sellega on ka mõnijagu raamtuiod kaotsi läinud, aga kui uus huvi ärkab, eks lähen Univesritas Tartuensise raamatukokku asj kaema. Mis teha olen ikka veel raamatu inimene!

Ma juba mõtlesin, et ei enam ei susi, aga ikkagi üks ääremärkus Corvusele: ma ei küsinud, et millises teoses ja millal esmakordselt võidi mainida terminit "kugelspritze", ma küsisin, et millises sõjas ja milline toru kandis seda nimetust esmakordselt?
Nii lihtne see ongi.
Aga see selleks: ikkagi tänud viite eest Meyersile, tingimata tutvun sealolevaga!

Oletan, et jutt on Manzikerti lahingust ja keisri varjaagidest ihukaitsjaist. Aga neid detaile ma küll ei oska välja nuputada.

Imperaator võitles vapralt, sai haavata, tema all tapeti hobune ; kui teised olid tapetud, langes väsinult vangi .
Tagmata oli vist 4 polku raskerelvastuses ratsaväge . Need olid kohalikud.
Noh anglosaksid polnud ratsaväelased, samuti polnud seda vist eriti ka skandinaavlased.
Katastrofaalseks tegi olukorra teatud alade vallutamine ja sealse inimressursi hävitamine (väidetavalt andis vallutatud ala üle 100 000 sõduri) .

kobiseks siia ähmaselt vahele, et kuskilt jäi meelde nagu oleskid türgi poisid keisri pimedaks torganud ja siis tagasi saatnud. sellest aga tekkis skandaal.

nimelt võis olla bütsantsi troonil iga mats kes ei olnud pime ega munk. need kaks asja olid tabud. ülejäänud oli nagu okei...

aga selle lahingu kirjeldus on segane. mulle teadaolevatel andmetel (corvuse jutust erinevalt) oli suurimaks "roomlaste" kaotuse põhjuseks türgi "hit and run" stiilis ratsavibuküttide rünnakud ning ka tõsiasi, et korraliku lahingust välja tõmbumise asemel (õhtu saabudes) tõmbas üks tiib ennast liiga välja. ehk siis käske eirates marrsis kohe pikemalt kaugemale minema...

aga eks kirjeldusi ole mitmeid ja tõde on seal kuskil vahepeal.

Milline asjaolu seob Eesti purjekaid "Valdek" ja "Adina" ning Saksa aurikut "Möwe" ?

"Möwe" oli I MS aegne abiristleja. Liikus vististi ka Läänemerel. Kas need kaks purjekat mitte tema kaaperdatud või põhja lastud pole?

Te olete ligidal, samas ka täiesti möödas
"Valdek" valmis alles 1920. aastal . Aga tegu on tõesti Läänemere laevadega.

44 aasta?