Postitatud: 30 Dets, 2009 16:30
Ei üks ega teine 
...
...449. leht 1299-st
Postitatud: 05 Jaan, 2010 20:38
von Both
Postitatud: 05 Jaan, 2010 20:41
Ei mitte.
Postitatud: 05 Jaan, 2010 21:00
Äkki Ferdinand Heim.
Postitatud: 05 Jaan, 2010 22:34
Ei sugugi. Annan pisut lisainfot - eesmimi Maurtitz, sündinud Hainburgis Doonau ääres. Lisan veelkord - vastus leitav ligidalt 
Postitatud: 05 Jaan, 2010 22:35
Vabandust - eesnimi MAURITZ
Postitatud: 05 Jaan, 2010 23:39
Hea küll, loll oskab mauritsale muu otsa külge kleepida: Mauritz von Strachwitz!
Kleepimisoskusest ei piisanud
Kleepimisoskusest ei piisanud
Postitatud: 05 Jaan, 2010 23:48
Ei ole mitte!
Postitatud: 05 Jaan, 2010 23:59
Mauritz von Wiktorin.
Postitatud: 06 Jaan, 2010 0:03
Mauritz von Wiktorin (Y) 
Edit: hiljaks jäin
Edit: hiljaks jäin
Postitatud: 06 Jaan, 2010 9:39
Õigus jah. Mauritz v. Wiktorin. Ja Medal küsib.
Postitatud: 06 Jaan, 2010 11:57
Annan järje vabaks.
Postitatud: 06 Jaan, 2010 17:12
Äkiste oskab keegi teost ja autorit (ei ole S.Vesipruul) nimetada?
…Tirr-rr… Tirr-rr…
Toa vaikust läbilõikav telefonikell.
Trr-rr… Traadisegusse kui hiigla ämblikuvõrku visatud kollasest kastikesest tungiv heli kisub mehed mõttevallast, peletab tuppa pugenud vaikuse.
„Daa…“ karjub sidemees torusse, ja lisab juba vaiksemalt: „Seltsimees komandör, kutsutakse.“
Toasolijate tõsised pilgud saadavad Keerkanni nurka telefonini ning peatuvad läikvel torul.
„Ja…ah?...no?...kak?“
Käsi litsub tugevasti kõrva vastu toru, suurenevad läikivad silmad. Siis liituvad kramplikult kokku huuled ja hakkavad närviliselt mängima lihased näos. Teine käsi kobab vöörihmal rippuvat nagaani kabuuri.
Hakkab külge Keerkanni pilvinenud nägu, sunnib teisigi puurima põrisevasse torusse, ülemale liginema.
„Ho-ro-šo!...jest!...“
Pikkamööda langeb toruhoidev käsi, hetke peatub pilk veel kollasel kastil ja siis ligineb lauale kindlal sammul seltsimees Keerkann. Küünarnukke lauale toetades surub kulmud kahe rusika vahele ja uurib üksisilmi kaardil jooni, mis kahe punkti, Komarovka-Jamburgi vahel ussikäänakuid teevad.
Ootad talt seletusi, pilvinemise põhjusi, püüad tungida ta mõtete valda, aga asjata murrad oma pead. Põnevas ootuses möödub minut, teine, ning viimaks tõuseb aeglaselt Keerkanni pea. Näib siiski, et teda on oodatud tundide kaupa.
„Noh?“ vaatab üle laua ootajatele otsa.
???
…Tirr-rr… Tirr-rr…
Toa vaikust läbilõikav telefonikell.
Trr-rr… Traadisegusse kui hiigla ämblikuvõrku visatud kollasest kastikesest tungiv heli kisub mehed mõttevallast, peletab tuppa pugenud vaikuse.
„Daa…“ karjub sidemees torusse, ja lisab juba vaiksemalt: „Seltsimees komandör, kutsutakse.“
Toasolijate tõsised pilgud saadavad Keerkanni nurka telefonini ning peatuvad läikvel torul.
„Ja…ah?...no?...kak?“
Käsi litsub tugevasti kõrva vastu toru, suurenevad läikivad silmad. Siis liituvad kramplikult kokku huuled ja hakkavad närviliselt mängima lihased näos. Teine käsi kobab vöörihmal rippuvat nagaani kabuuri.
Hakkab külge Keerkanni pilvinenud nägu, sunnib teisigi puurima põrisevasse torusse, ülemale liginema.
„Ho-ro-šo!...jest!...“
Pikkamööda langeb toruhoidev käsi, hetke peatub pilk veel kollasel kastil ja siis ligineb lauale kindlal sammul seltsimees Keerkann. Küünarnukke lauale toetades surub kulmud kahe rusika vahele ja uurib üksisilmi kaardil jooni, mis kahe punkti, Komarovka-Jamburgi vahel ussikäänakuid teevad.
Ootad talt seletusi, pilvinemise põhjusi, püüad tungida ta mõtete valda, aga asjata murrad oma pead. Põnevas ootuses möödub minut, teine, ning viimaks tõuseb aeglaselt Keerkanni pea. Näib siiski, et teda on oodatud tundide kaupa.
„Noh?“ vaatab üle laua ootajatele otsa.
???
Postitatud: 08 Jaan, 2010 22:25
Nii raske vai? Ikka midagi Makedoonia Aleksist ja Türgi sõjas osalenud täist vaja küsida, aga kui eestlasest autorit vaja teada, siis vaikus eetris 
Postitatud: 09 Jaan, 2010 14:30
Eestlane Jamburgis - Eessaare Aadu?