Kapten Trumm kirjutas:M113 on meie maastikul pasist kindlasti parem. Meie maastikul ja meie distantside juures on see ratassoomukite üles kiitmine täiesti mõtetu.
Meie oludes on läbivus liikuvuse võti ja kui seda pole siis kas oled ikka ilma soomuseta metsas või oled surutud palju kordi kitsamale alale kus ratastega masinad liikuda suudavad.
Siis kui neid pasisid osteti vaadati mis kõrbes hea on.
Kui keegi julges piuksuda sel teemal et äkki tuleb kunagi ka kodu kaitsta siis ainus soovitus sellistele persoonidele oli kangemad rohud.
Paside näol otsiti aga missioonisoomukeid ja missioonisoomukina on need mitmes riigis ennast õigustanud. Suur sõidukiirus, mõistlik kütuse- ja remondikulu (põhineb SISU veoautol ju) ja miinikindlus. Miinikindlus aga pole mitte taotluslik, vaid juhuslik, nimelt soomlaste soov ratsida masin võimalikult lihtsaks tõi kaasa sildade asukoha väljaspool keret (BTR-il on kere sees), sellest tulenevalt suht kõrge põhi ning miiniplahvatuse energia võtab vastu põhja alune käiguosa. Sild lendab alt, aga kere ja meeskond (kui oli rihmadega kinni) jääb terveks.
Pasi esimese tehingu raames otsiti justnimelt missioonikõlbulikke masinaid ja mingit "laiapõhjalist kaitsevõimet" keegi eesmärgiks ei seadnud, sestap ka M113 polnud teema.
Korduvalt on selline väide siin välja käidud, korduvalt olen vastuargumenteerinud. Tahaks nüüd ehk näha ka mingit viidet kellegi tsitaadile või mõnele avalikule dokumendile, kus on öeldud, et SISU-d hangiti eelkõige missioonisoomukiteks. Minu hinnangul sellist viidet pole võimalik leida, sel lihtsal põhjusel, et missioonidel osalemine ei olnud SISU-de ainsaks ega peamiseks hankimise argumendiks. SISU-de hankmise eesmärgiks oli panna soomustransportööridele terve pataljon (mitte mingi ajutine missiooniüksus, kuigi loomulikult saadeti neid ka Afganistani, kuna sinna ta sobis. Iraaki nt ei sobinud) Sest, kui peeti silmad vaid missioonisoomukeid, siis miks:
- Hangiti algusest peale terve pataljonikomplekt, kuigi oli selge, et üle kompanii me korraga välja missioonidele ei saada, st. oleks võinud hankida vaid kompanii jagu „missioonisoomukeid“, heal juhul veel teise kompanii jagu roteeritava kompanii väljaõppeks kodutanumal, mitte aga tervele pataljonile;
- Algasid kohe pärast Soome SISU-de tarne lõppu ja kompanii jagu masinate saatmist Afganistani 2006. aastal kohe KM-i poolt pingitused vähemalt 15 lisasoomuki hankimiseks või liisimiseks eesmärgiga tagada, et pidevalt oleks Eesti pinnal olemas ühe terve pataljoni komplekt;
- Miks hangiti esimesel võimalusel veel teise pataljonikomplekti jagu SISU XA-188 soomukeid Hollandist, kui me ju ilmselgelt missioonile ei lähe ei ühe ega veel vähem kahe soomukitel pataljoniga?;
Loomulikult oleks olnud vahva, kui oleks kohe rohkem soomukeid saanud osta, aga kui vaadata tollaseid (või ka tänaseid kaitse-eelarveid), siis ega ühe hooga rohkem kui pataljonijagu masinaid korraga paari aasta jooksul välja ei pigista kahjuks.
Mis puudutab laiemat vaidlust teemal „kas enne tankid-jalaväe lahingumasinad-või iseliikuvad“, siis põhineb jalaväe lahingumasinate eelistamine ikka vastavate KV vanemohvitseride sõjalisel nõuandel. Ei ole nii, et on mingid lollid tsiviilametnikud, kelle taktikepi järgi mingid „noored“ kolonelleitnantid alandlikult tantsivad ning kahjurlikke kontseptsioone välja töötavad. Kui keegi väidab vastupidist ja arvab „tegelikku olukorda“ nii hästi tundvat, siis võiks välja käia nii nende „Kaitseministeeriumi kahjurametnike“ kui ka „noorte“ kolonelleitnantide nimed, nagu nt relvaseaduse teemal keegi konstateeris, et foorumlased võiksid ikkagi nimeliselt teada, kes riigi nimel kahjulikke seadusi ja plaane välja töötavad.
Kui sisusse minna, siis ilmselt võibki lõputult vaidlema jääma, kas jalaväe lahingumasinad suudavad ka ilma tankideta avatud maastikul pealetungimanöövrit korraldada või mitte, või kas tankid on jalaväe lahingumasinate eelduseks või mitte – ning iseliikuvad suurtükid veel sinna juurde. Seda ei eita ju keegi, et ideaalis on vaja kõiki kolme komponenti, aga ilmselt ei vaidle täna enam keegi ka vastu sellele, et korraga kõiki kolme komponenti hankida (ja veelgi olulisem, reaalselt kasutusele võtta) ei ole Eestile ressursiliselt jõukohane, vähemalt mitte 2% SKT-st või kogu 1. brigaadi välise struktuuri 10-ks aastaks täielikult külmutamise arvelt.
Võib ju teoreetiliselt kõik kolm asja korraga hankesse panna, aga siis venib ka kogu selle komplekti kasutuselevõtmine 10-15 aasta peale, ja siis ei ole terve see brigaad võitlusvõimeline „igal ajahetkel“, vaid on lihtsalt kogum poolikutest võimetest ja üksustest. Selles mõttes on ühe „loomaliigi“ kaupa arenemine vägagi loogiline ja mõistlik – kui sõda puhkeb hommepäev, on nt 1. brigaadil kogu vajalik relvastus-varustus olemas – kaks pataljoni SISU-del, kolmas ilmselt veel tendi all + kõik vajalikud toetusüksused. Paar aastat läheb suur osa vabast rahast CV90 ja nende toetusmasinate kasutuselevõtmisele ja siis on see jalaväe lahingumasinatel pataljon samuti brigaadi rivisse lisandunud. Kui aga samaaegselt võtta veel hankesse tankid ja/või iseliikuvad, siis ei saa ükski nendest pataljonidest enam paari aastaga võitlusvõimeliseks + känguvad ka ülejäänud üksused.
Kui öeldakse, et praegu CV90 hanke tõttu ei pruugi paari aasta pärast (kui meil peaks soov ja võimalused tekkima) enam turult saada sõbrahinnaga heas korras MBT-sid, siis võib see teoreetiliselt nii olla, aga kui oleksime esmalt võtnud tankid, siis poleks hiljem enam võib-olla võimalik saada sõbrahinnaga häid jalaväe lahingumasinaid. Mida ju siiski samuti tankide kõrvale on vaja.
Päeva lõpuks kipub mina antud küsimuses usaldama KV selle ala eksperte, kes leiavad, et jalaväe lahingumasinatega pataljon (esialgu ilma tankideta) annab brigaadile kokkuvõttes rohkem juurde ning on paindlikum ja mitmekesisem instrument, kui brigaad tankipataljoniga, kuid ilma jalaväe lahingumasinate (ja iseliikuriteta).
Mis puudutab RUAG-i ja reservkolonelleitnant Tamme muret „raisatud raha“ ja „maksumaksjale kehvame diili“ osas, siis olukorras, kus me 15 lisamiljoni eest saame kogu pataljoni toetussoomukid lahingumasinatega sama platvormi peale, mis on parema (loe: CV90-ga võrdse) maastikuläbivusega, parema soomuskaitsega, uuemad jne, pole patt selle eest 15 miljonit rohkem maksta. Seda enam, et 15 miljonit ei ole enam suur raha võrreldes nii kogu aastase kaitse-eelarvega (varsti 500 miljonit aastas) ega kogu praegusele soomusmanöövervõime paketiga (ca 180 miljonit). Jah, võib tõesti juhtuda niimoodi, et BAE Systems muutub CV90-te pataljoni osas „monopolistiks“, aga ega siin ei olegi midagi parata – samamoodi on Javelinide elutsükli osas monopoolses seisundis Raytheon & Lockheed-Martin, Mistrali ÕT-süsteemi osas MBDA jne jne. Minuarust on isegi veider sellise asja üle isegi kurta.
