www.militaar.net

Pehme tugitool..., no see on nii ja naa - töötegemiseks eriti mugav ei ole,

et see tool teil kõigil ka meelest ei lähe. aga, ei, mehed, ma nüüd tunnistan üles: see tool on mul kogu aeg olnud. kõik valmisolevad mudelid on meisterdatud just sellelsamal toolil istudes. uued on ainult laud ja riiul...

...

igatahes tundub lumetorm tekitanud soodsaid mudeliehitusilmasi siseruumides-edu selleks!

et siis selline asi on nii kaugel. kes arvab ära, saab sooja niiske käepigistuse ja patsutuse õlale. kunagi kauges tulevikus. viimane pilt muidugi reedab rämedalt ära.









nüüd siis naabreid terroriseerima... kompressor ongi kaua vait olnud. värvitöö tuleb ilmselt mitmes keerulises etapis, sest enamust ratastest varjavad ekraanid. seega tuleb ilmselt rattad valmis värvida, külge, lint valmis, külge... ja kõik ära maskida. ja siis edasi värvida. ühesõnaga "lihtne"

E-100

Tublilt paned!


Jäädes sooja käepigistust ootama
Kristjan

Päris äge pill, hästi koostatud. Ootan huviga arengut. Kas kavatsed svammitehnikat kah proovida?

Imposantne riistapuu!

Veermiku vedrustuse lahendus võtab sõnatuks.
Kuna järjekordne eksemplar seeriast "aadu märg unenägu" ja aparaadi mass üle 100 tonni, tuleb konstruktorite lahendust isegi mõista.
Küllap pärineb idee raudteetranspordiametist.
Spiraalvedrustus nii ränga teljekoormuse juures tundub tiba anomaalne.
Aga küllap toimis.

Eeltöö on olnud korralik, isegi väljalaske torude seinad on mõõtu lihvitud.
Ootame järge.

von manstein kirjutas: Spiraalvedrustus nii ränga teljekoormuse juures tundub tiba anomaalne

Ainult kolm tonni ühe spiraali kohta

Mul tekkis järgmine küsimus:




Mida on küsimärgiga tähistatud ruudus kujutatud? Keskel peaksid sinna ülemisse plaati ulatuma alumise plaadi hambad ja nii on nad sinna tehtud ka. Kuid kuna roomiku kohal alumist plaati vastus ei ole, miks kurat on sinna otsa vormitud alumise plaadi serv? Ma ei tea... äkki keegi suudab pakkuda usutava seletuse?

(EDIT: vaatasin pilte: mustvalgetel fotodel päris masina kerest on küsimuse all olevad elemendid samuti olemas - küsimus jääb: mis need on?)

Teine asi, millele võiks tähelepanu pöörata on seeklid. Vabalt rippes, peaksid need rauast asjakesed vertikaalselt maaga jääma.

Kristjan

selle esiplaadi osas peab ilmselt fossiil tarkust jagama. mina ei oska midagi kosta. mis puutub aga seekleid, siis need on niikuinii praegu lahtiselt. st piisavalt tihedalt, et hoida suvalises asendis paigal, kuid piisavalt lahti, et neid siis suvalisse asendisse keerata. praeguseks on masinal põhivärv peal, nii et need seeklid ripuvad jälle kurat teab mis pidi. aga ära muretse. lõpus väänan ma nad gravitatsiooniga vastavusse ja liimin kinni.

mis puutub svammtehnikasse, siis ma ei tea veel. midagi ma vist katsetan ikka. iseasi millises ulatuses. antud tank jäi niikuinii pooleli, nii et ega minu loomingki ei saa olla ropult ära trööbatud. värviskeemina proovin jälle midagi uut... üks kahtlane idee juba tiirleb mu kupli all...

T-62 kirjutas: Ainult kolm tonni ühe spiraali kohta

Eee....et kuidas kolm? Veidi üle kahe tonni ainult - täpsemalt 2,187 tonni ühe vedru kohta: mõlemal pool kuusteist suuremat spiraali ja sama palju väiksemaid nende sees, seega kokku 64 spiraalvedru. L-100 kaal 140 tonni, ära jagades tulebki tiba üle kahe tonnikese vedru kohta, mis pole just üle mõistuse palju. Kuigi eeldab väga täpset materjalivalikut ja termilise töötlemise režiime.
Aga see joon või õigemini keevisõmblus esisoomuse servades, kus seda justnagu ei tohikski olla - see tuleneb esisoomuse konstruktsioonist, esisoomus pidi E-seeria tankidel (E-50, E-75, E-90 ja E-100) olema Schottpanzerung. Täpse tõlke otsimisega jäin küll jänni, ent põhimõtteliselt pidi esiplaat koosnema neljast erineva kõvaduse ja paksusega kihist: 80 + 60+45+20 mm, mis tegi kokku 205 mm. Mudelil on kõrvaltvaates soomus tunduvalt lahjem - peaks olema ~5,86 mm, ent tundub et on ehk poolteist milli, ei enam? Aga et kogu see kihiline võileib otsast lehvikuks vedama ei hakkaks, siis keevitati vabade servade ette spets. lukustid. Tappide vahelise kohaga oli lihtsam - seal algas lukusti kõige ülemise plaadi alumisest servast, nii et ülal selles kohas keevitust vaja ei olnud.

vaatasin ise ka selle Schottpanzerung-i kohta. paneks fossiili jutule veel nii palju juurde, et selline soomustamisskeem mitte ei käsitle ainult mitmeid soomusplaate üksteise otsas vaid ka nö ekraanide (Schürtzen) meetodit. ehk siis mitme soomuskihi (või kaitsekihi - ekraanid ju olid õhukesed plaadid või üldse võrgud) kasutamise mõte on selles, et igat kihti läbiv mürsk/kuul deformeerub või muudab oma kulgemise trajektoori. seda eriti kalde all oleva soomuse puhul. ehk siis mitu õhukest plaati/kihti pidurdavad paremini kui üks paks.

Pmtselt võib seda vist nimetada "mitmiksoomuseks"

Ja nüüd Herr Hertsog mõõdab vuta, vuta, kiiresti kogu mudeli üle ja näitab, kuidas tema "otse karbist" tanki kokku paneb

irw, ma panen tõesti otse karbist asjad kokku. või äärmisel juhul ostan aftermarketit juurde. ka see läheb otse kokku. pmtselt on koos juba. värvimine on pooleli. nädalavahega saab ehk valmis kah... kui jälle jooma ei kuku...

Hertsog kirjutas:vaatasin ise ka selle Schottpanzerung-i kohta. paneks fossiili jutule veel nii palju juurde, et selline soomustamisskeem mitte ei käsitle ainult mitmeid soomusplaate üksteise otsas vaid ka nö ekraanide (Schürtzen) meetodit. ehk siis mitme soomuskihi (või kaitsekihi - ekraanid ju olid õhukesed plaadid või üldse võrgud)

See on selline üldine teooria, mis antud masina puhul arvesse minna ei saa: E-100 esiplaat koosnes ainult mitmest erineva kõvaduse ja paksusega soomusplaadist, vahekihte või õhuvahesid ei olnud: