Ma ei ole Kekkoneniga saunas käinud ja ei ole ka (veel) Niinistöga käinud, kuid YYA-aastakymnete varjud on Soome sise- ja välispoliitikas täiesti märgatavad ja olemas. Aastakymneid pidid soomlased oma poliitikas kogu aeg NSVLi arvamusega arvestama ja ollakse harjunud venelastega läbi saama, majandussuhted ja turism on ka miljardeid € väärt teema, ei ole vaja paati koigutada, kui just väga vaja ei ole. Soome vallutamise yritust seoses NATO-sse astumisega ma ette ei näe, sest sellist välksoda, nagu Georgia vastu onnestus pidada, neil soomlastega ette näha ei ole. Pealegi voib soomlastega sodides ootamatuid tagasilööke tulla. Soome ohvitserid on öelnud, et Soome KJ kaugluureyksuste ja lennuväe koostöö teine tegevussuund peale Soome poole suunduvate konvoide takistamise on ka Peterburi suund. Pyytakse lennuväe voi kaudtule abil jouda nii kaugele, et suudetaks Peterburi pihta tulistada, sest mis voiks Putinile olla häbistavam kui see, et soomlased tema kodulinnale pihta saavad, näiteks moni pomm tema lapsepolvekodusse kukub
Majanduslikke hoobasid soomlaste mojutamiseks kasutatakse täiesti kindlalt ja neid on soomlased juba kogenud seoses EL majandussanktsioonidega, mille tottu Soome firmade tegevus Venemaal on praktiliselt peatunud ja pigem tegeldakse Vene turult eemaldumisega. Venelaste ärikombed ajavad soomlastel kopsu yle maksa, näiteks on Valio Soomes toodetud voipakkide asemel ilmunud Vene poodidesse väga sarnase pakendi kuid tundmatu päritoluga voipakid. Soomlased pigem pyyavad vähendada oma soltuvust Venemaa turust, sest see on väga ebakindel suurte riskidega turg, kus risk lihtsalt ei tasu ennast ära. Pigem tegelevad soomlased endale EUs ja mujal uute turgude otsimisega.
1973ndal aastal jäeti ju lausa presidendivalimised pidamata. Väidetavalt samuti idanaabri vihjel. Vähemalt kirjutas sellest ajakiri "Diplomaatia".
Soome demokraatia koges suurimat madalseisu aastal 1973, kui Urho Kaleva Kekkonen määrati eriolukorraseaduse jõul ilma valimisteta uuesti presidendiks, sest NSV Liit soovis seda. Põhiseaduslike valimiste kaitsjaid sõimati äärmusparempoolseteks ja fašistideks, sõimajate hulgas oli tänase poliitika suuri nimesid.
Noh venemaal (~NSVL) soomega manipuleerimises pikaajalised kogemused.
Meenutage et Kekkonen'i ajal valimised võitnud ja soliidse enamuskoalitsiooni kokku leppinud peaministri nimi vene saatkonnale ei sobinud, vihjati et suured majandulepingud, mille üle läbirääkimine parajasti pikendamist tahtis, katkestatakse, mille peale Kekkonen käis vene saadikuga (või igatahes kellegagi saatkonnast) saunas ja leiti koos sobiv vähemusvalitsuse peaminister. Ja nii jäigi, 4a.
Kekkonen Eestis käies oli Otepääl suusatades kerge vaevaga maha raputanud tal saba sõitnud KGB tegelaste seltskonna - siis need suhted nahka läksidki
Aga tõsisemaks minnes - soomlased arvasid külma sõja ajal, et kui läheb tuumasõjaks, siis ameeriklased kostitavad koos muu kommunismilaagriga (VLO) ka neid. Sellest ka üks kõvemaid tsiviilkaitseprogramme maailmas (Helsinki tsiviilkaitse on nt kohtade mõttes hulka kõvem kui Moskva oma). Küllap nad ka mõtlesid, et kui sovjetid neid njuukivad, siis kulub ka asi ära - ehitada ja jamada tuleb igal juhul
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Soome major: Venemaa sõjaline oht Soomele on kasvamas
1. veebruar 2016 08:40
Soome major James Mashiri kritiseeris Facebookis Soome sõjaväe võitlusvalmidust ja riigi kaitsetaset.
40-aastane Mashiri võttis sõna pärat seda, kui Soome armee sõjaliste operatsioonide juht Petri Hulko sõnas meediale, et Soome Venemaa poolset sõjaohtu kartma ei pea, edastab Yle.
Mashiri arvates on see ühekülgne lähenemine ning sõjaohu diskussiooni tuleb edasi arendada, mitte seda ühe lausega «tappa».
«Venemaa sõjaline võimsus ja kvaliteedi tõus on Soomele, mis on Venemaa naaberriik, suureks ohuks. Venemaast võib Soomele saada üsna kiiresti tõsiseltvõetav oht. Venemaa on valmis kasutama relvajõude Soome territooriumil mõne suurema relvakonflikti raames ning Venemaa võib Soome alale tungida juba ennetavalt või siis konflikti algusfaasis,» teatas Soome major Facebookis.
Majorit teeb murelikuks Soome kesine valmidus end sõjaliselt kaitsta, kui tekib võimalik relvakonflikt.
«Sellises olukorras võib Venemaa olla paremal positsioonil kui Soome ja see raskendab Soomel enda kaitsmist,» jätkas Mashiri.
Mashiri on aktiivne sotsiaalmeedia kasutaja ning ta peab populaarset julgeolekupoliitika blogi.
Soome relvajõudude esindajate Mashiri ja Hulko kommentaarid said alguse Rootsi maavägede juhi Anders Bränsströmi sõnavõtust, milles ta tõdes, et Rootsi võib olla juba paari aasta pärast sõjas.
Siin on näha kaks vastupidist arvamust samast teemast. Rootsi KJ juhataja tähtsaim sonum oli ilmselt selles, et Venemaa agressiivsus voib kasvada kiiresti ja siis ei ole aega pikalt sättida ja valmistuda, sest ragin hakkab peale siis, kui see Moskvale peaks vajalikuks osutuma = peab olema voimekus reageerida kiiresti tekkivatele ohtudele, meenutame, et tänase seisuga läheb Rootsi KJ 1 a aega, et ennast SA voimekusse mobiliseerida ja seegi on 50 tuhat, mis ei ole kogu maa jaoks piisav.
Soome major on aga tuntud opositsionäär, kes räägib samasid asju soome keeles, soomlastel sama olukord, et äkkrynnaku korral yksuseid napib, lisaks sellele 1300 km yhist piiri Venemaaga. Plussi poole peale voib kanda soomlaste suurema riigikaitsevalmiduse ja suure reservi, kuid ka selle käimasaamiseks läheb paar nädalat aega. Soome kindral aga ei saagi midagi muud öelda, sest operatiivosakonna ylemana peab ta hoidma tunnet, et Soome on kaitstud.
Leo, kas Soomes võib täheldada ka sellist asja, et on küllalt häälekas seltskond armeest erru/reservi läinud tegelasi, kes võtavad kritiseerida riigikaitses toimuvat?
Pean silmas olukorda stiilis "toetussoomukite ost", kus endised KV inimesed tõstatavad üsna tõsiseid süüdistusi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ei ole silma jäänud sarnaseid protsesse. Kindlasti on iga hankega keegi, kes ei ole päris rahul, kuid need ei ole mingid skandaalid, pigem arutelud. Näiteks uute NH 90 helikopterite hanke teemal arutati, kas neid on ikka nii palju vaja, sest KJ transpordikopterite arv sisuliselt kahekordistus. Soome KJPS ja ministeerium yldiselt ka teavitavad päris palju hangetest ja planeeritavatest hangetest, sest neil on kohustus maksumaksjatele aru anda riigi raha kulutamisest.
Soome KJ ohvitserid lähevad reeglina erru otse pensionile, kolonelid-kindralid vahel ka erasektorisse juhtivatele kohtdele, kuid ei ole silma jäänud, et mingeid Soome KJ hankeid oleks peale teenistusest lahkumist väga kritiseerima hakatud. Seda ilmselt kahel pohjusel. Esiteks on enamikel soome meestest oma arvamus riigikaitsest, pohinedes isiklikul kogemusel, teiseks on soomlastel seoses hangetega kombeks korduvalt moota enne loikamist, näiteks tänane leht kirjutas, et Mereväe staapi kutsuti laeva- ja mereväevarustuse valmistajate esindajad, et anda täpsemalt infot, millised peaksid 10 aasta pärast Soome MV uued laevad välja nägema. Kui riigikaitse on koikide teema ja suuri hankeid valmistatakse ette kuni 10 aastat, siis selle käigus suudetakse ka enamik lahkarvamusi selgeks vaielda.
Jah, sellest on Soomes palju juttu olnud, et senine kord on liiga jäik ja aeglane, kui reservistidele tuleb 3 kuud enne soja algust sellest kirjalikult teatada.
Seadusemuudatust ei ole veel tehtud, kuid see on lähikuude kysimus ja enamike parteide tugi. See muudatus peaks andma ka Soome KJ voimaluse osa reserviste vargsi ilma suurema poliitilise kärata kokku kutsuda, kui selleks vajadus on, sest avaliku mobilisatsiooni väljakuulutamine on alati nii sise- kui välispoliitiliselt suur asi. Näiteks kui Soome piiridel läheb asi keeruliseks, kutsutakse välja piirivalvureid voi kui sisekorra tagamine nouab, siis SP-yksuseid, kes siis täiendaksid piirivalvureid ja politseid. Teine oluline asi, mis tuleb paika panna ja ära otsustada, on käitumine pikema-ajalise madala intensiivsusega kriisi korral. Näiteks kui Soome julgeolek nouab 1 brigaadi lahingugrupi formeerimist, siis selleks kutsutakse aasta jooksul 12 brigaadi reservistid kokku ja iga brigaad on valmisolekus 1 kuu, sisuliselt siis pikendatud kordusoppus. Selline roteerumine on reservistidele koige vähem koormav, sest vähesed suudavad mitu kuud jutti väljas olla.
Ei ole silma jäänud sarnaseid protsesse. Kindlasti on iga hankega keegi, kes ei ole päris rahul, kuid need ei ole mingid skandaalid, pigem arutelud. Näiteks uute NH 90 helikopterite hanke teemal arutati, kas neid on ikka nii palju vaja, sest KJ transpordikopterite arv sisuliselt kahekordistus. Soome KJPS ja ministeerium yldiselt ka teavitavad päris palju hangetest ja planeeritavatest hangetest, sest neil on kohustus maksumaksjatele aru anda riigi raha kulutamisest.
Meil on sümptomaatiline, et KV-st lahkunud rahvas peab ikka vajalikuks midagi kehvasti öelda. Sellest ka küsimus, et kas ka Soomes on omad "kunnased" olemas või on seal laiem konsensus, ühtlasem taust ning musta pesu ajalehes ei pesta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kaitseväest on (peast pakun) 25 aasta jooksul teenistusest lahkunud (kas omal soovil või pensionile) sadu ohvitsere, ja kui paljud neist nüüd pidevalt midagi kehvasti ütleb ja kritiseerib. Regulaarsematest arvajatest tuleb mulle meelde Kunnas (tal ongi põhimõtteliselt teistsugune visioon sellest, milline ja kui suur peaks SA-Kaitsevägi olema), Roosimägi (kellel kriitika on minu arvates tihti lahmiv ja kantud lihtsalt edevast vajadusest midagi värvikat öelda), Toomse (kellel taaskord on meinstriimist teistsugune, peamiselt sissimisele suunatud visioon) ja kohati ka Laaneots (kes pani ennast ise peaministri nõunikuna skisofreenilisse situatsiooni, kritiseerides pidevalt arengukava, mille valitsus eesotsas tema otsese ülemusega olid juba heaks kiitnud) ja Kirsberg (kelle kriitika a la Iisraeli vanaraud ei ole üldjuhul eriti adekvaatne). Rohkem nagu väga meelde ei tulegi (ja iseenesest on see täiesti normaalne, et kriitikat tehakse).
Soome puhul tundub tõesti nii olevat, et teenistusest lahkunud vanem- ja kõrgemad ohvitserid eriti avalikult kriitikaga ei esine. Miks ei esine – ei tea. Aga vähemalt kõrvalt tundub, et selle taha on teatud elemtaarne viisakus ja pietiteeditunne a la „mul oli täis-eversti või kindralina aega ja võimalust 30 aastat oma visioone ja plaane teostada, nüüd on see võimalus koos täie vastutusega antud minu järeletulijatele, kellel on täpsemalt sama hea haridus ja teenistuskogemus kui minul, selles olukorras ei ole mul viisakas ega soliidne nende tehtud otsuseid ja valikuid kritiseerida, isegi kui need otsused mulle alati ei meeldi“. Mõnes mõttes ei ole selline enesetsensuur hea ega pruugi Eesti oludesse sobida. Mõned mehed võiksid sellest siiski lähtuda – näiteks ei ole see minu arvates eriti väärikas, kui ametist lahkunud KVJ kritiseerib otseselt ja pidevalt (paljuski enda poolt valitud) järeletulija otsuseid, nimetab (taaskord paljuski enda poolt väljavalitud) KV juhtkonda „poisikesteks, kes ei tea sõjapidamisest ja Venemaast midagi“ ning nende otsuseid kahjulikeks.
„Süsteemivastast“ kriitikat Soomes siiski tehakse, ja mitte vähe. Küll aga vist mitte niipalju suurte üleriigiliste lehtedele ja telekanalite külgedel (kuid siiski-siiski – vaadake, millest antud teema üldse alguse sai), vaid pigem sellistes erialaajakirjades nagu nt Suomen Sotilas. Aga teevad seda vist pigem reservis olevad nooremohvitserid, samuti muidu spetsialistid ja entusiastid. Lisaks juba mainitud NH90-tele on aastate jooksul terava kriitika all olnud nt loobumine jalaväemiinidest, SA-armee pidev vähenemine 1990. aastate 500 000+ilt tänase 230 000-ni, vananenud T-55 ja T-72 tankide mahakandmine ja utiliseerimine ja veel mõned teemad. Nende osas, kes pidid Soomes kriitikat tehes lähtuma sellest, et sõdurile piisab vaid vintpüssist ja mütsikokardist nagu Talvesõja ajal, pidi Soomes isegi oma termin olema – „kypärä-ja-kivääri-miehet“ ehk kiivri-ja-vintpüssi mehed. Kes pidid endiselt üsna häälekad olema, kuigi Soome kaitsevägi ise on juba ammu aru saanud, et SA-l loevad vaid need sõdurid ja üksused, mis on täielikult varustatud-relvastatud, väljaõpetatud ning tagatud side, logistika ja varudega. Tuleb vist ka Eesti kontekstis kohati tuttav ette, või mis?
Kas meil oleks võimalik, et ÕV ülem kritiseeriks avalikult poliitikute plaani, mis sisaldab poliitilisel eesmärgil suurte rahade kulutamist lahingujõu arvelt?
Pean silmas Soome ÕV kriitikat poliitikute kava kohta saata Soome hävitajad Islandi õhuturbesse - protsessi suure kulukuse ning väljaõppe alase väikese lisaväärtuse tõttu.
Ilmselt peeti silmas olukordi, et neid vene lennukeid saab praktika mõttes jahtida ka Soome lahe kohal küllalt, väiksema petrooli kuluga ning inimestele pole vaja komandeeringuraha maksta
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:Kas meil oleks võimalik, et ÕV ülem kritiseeriks avalikult poliitikute plaani, mis sisaldab poliitilisel eesmärgil suurte rahade kulutamist lahingujõu arvelt?
Pean silmas Soome ÕV kriitikat poliitikute kava kohta saata Soome hävitajad Islandi õhuturbesse - protsessi suure kulukuse ning väljaõppe alase väikese lisaväärtuse tõttu.
Ilmselt peeti silmas olukordi, et neid vene lennukeid saab praktika mõttes jahtida ka Soome lahe kohal küllalt, väiksema petrooli kuluga ning inimestele pole vaja komandeeringuraha maksta
Näita meile nüüd seda kohta, kus Soome ÕV ülem, Soome ÕV juhtkonda kuuluv kaadriohvitser või kasvõi Soome ÕV juhtkond kollektiivselt oleks kritiseerinud osalemist Islandi õhuturbemissioonil? Näita-näita.
Etteruttavalt ütlen kohe ära, et nagu sinu puhul ikka, siis ega siin midagi mäidata ei ole. Sest demokraatlikes riikides, nii Eestis kui Soomes, ei ole üldiselt tavaks, et väeliigi ülemad kritiseeriksid poliitilisi otsuseid. Või siis jääksid pärast seda enam tegevteenistusse.
Antud teema puhul tegi Soomes mäletatavasti noka lahti üks väeosatasandi kapten või major (aga vaadake kui peenelt sellest saab äkki "ÕV ülem"), keda keegi enam selle eest represseerima vist ei hakanud, sest sama mees oli äsja saanud kätte struktuurireformi ja kärbetega seotud koondamisteate, mis ilmselgelt oli ka tinginud tema emotsionaalse purtsatuse ("mind suunatakse tsiviili, aga samas käib valitsus mingitel Islandi taevas taha raiskamas!")
Noh, sellel teemal tasub enne Trummile turjahüppamist lugeda läbi sellesama teema neljas lehekülg...
Ma arvan, et mitte, sest küsitluse alusel on 80% reservväelastest selle kui mõtetu materjali, inimeste ja raha raiskamise vastu, sest Soome asi ei ole NATO riigile katust pakkuda. Kui Soome valitsus mingi ajutise hullumeelsuse hoo ajal ikkagi otsustab Islandile lennukid saata, siis peavad neil selle põhjendamiseks maksumaksjatele väga head ja uued argumendid olema, sest seni neid pole ja opositsioon ainult ootab, et saaks koalitsioonile käru keerata.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
No uuesti lugesin läbi selle 4. lehekülje (ning 3. ja 5. ka igaks juhuks), ja ikka leidnud sealt kohta, kus ’Soome ÕV ülem’ või keegi teine sellise tasemega Soome kaitseväelane või Soome ÕV organisatsioonina oleks kritiseerinud poliitilist otsust osaleda Soome hävitajatega Islandi õhuturbemissioonil. Kuigi justnimelt sellele Trumm viitas, ja küsis, kas meil oleks selline asi võimalik?
Seda, et mingis küsitluses osalenud reservväelastele või internetikommentaatoritele see plaan ei meeldinud, ma ei eitagi. Ei saa välistada ka seda, et ka Soome KV või ÕV sõjaline hinnang (mis pole avalik) selle ettevõtmise suhtes oli kriitiline (aga võis ka mitte olla, me lihtsalt ei tea seda). Aga point on antud juhul selles, et kui rahva poolt valitud riigi poliitiline juhtkond (kelle ainuõigus on otsustada relvajõudude kasutamise üle välisriigis), olles ära kuulanud KV ja/või ÕV sõjalise hinnangu, otsustab sellisel missioonil mingil põhjusel osaleda, siis Soome KVJ, ÕV ülem või tegelikult üleüldse tegevteenistuses olev kaitseväelane normaalses demokraatlikus riigis seda otsust enam avalikult ei kritiseeri (olenemata sellest, mida ta tegelikult asjast arvab). Kui ta peab otsust nii kahjulikuks, et selle elluviimine läheb vastuollu tema nägemusega, siis on tal täielik õigus panna lahkumisavaldus lauale. Ja pärast seda tsiviilisikuna kritiseerida seda otsust palju tahab.
Antud juhul viitasin ma sellele, et Soome ÕV ülem (või ükskõik milline teine kõrgem Soome kaitseväelane) seda otsust avalikult ei kritiseerinud. Kritiseeris vaid, nagu öeldud, üks koondamisteate saanud allüksuse tasandi ohvitser – lihtsalt ma ei saanud enam aru, kuidas sellest sai Kapten Trummi käsitluses Soome ÕV ülem või Soome ÕV kui tervik.
P.S. Tõele au andes – on tõepoolest üks, vähemalt pooleldi „poliitiline“ küsimus, mida viimased kolm Soome KVJ-i on iga-aastaselt ja praktiliselt muutumatu sisuga avalikult kommenteerinud – nimelt küsimus Soome kaitsekuludest. (See on „pooleldi poliitiline“ teema põhjusel, et riigieelarve kasutamise ja jaotamise üle otsustavad rahva poolt valitud poliitikud ning väga rangelt võttes ei tohiks KVJ seda küsimust kommenteerida, vaid hoolitsema selle eest, et talle eraldatud summaga tagada parim võimalik kaitsevõime). Nimelt on kõik viimased kolm Soome KVJ-i alates admiral Kaskealast oma n-ö programmilistes sõnavõttudes alati sisuliselt sellest, et olemasolevate võimete ja SA-struktuuri senise suuruse säilitamiseks tuleb kas kaitse-eelarvet suurendada; või siis teadvustada, et senise kaitseeelarve taseme juures tuleb hakata tegema järeleandmisi võimetes ja/või SA-struktuuri suuruses. Mingeid „repressioone“ sellele jutule ei järgne, sest see sõnum on kaitseministri/kaitseministeeriumiga kooskõlastatud (nad ise räägivad kah sama juttu) ning edasi antud viisakas ja konstruktiivses vormis („ma ei ütle, kas poliitikud teevad õigesti või valesti, ma lihtsalt informeerin avalikkust ühe või teise otsuse mõjudest“). Arvestades muidugi seda, et nimetatud juttu on KVJ-id rääkinud varsti juba vist 15 aastat, Soome kaitsekulude tase on selle aja jooksul endiselt püsinud seal kuskil 1,3% juurest SKT-st ning SA-struktuuri suurus muudkui väheneb tasapisi, siis tundub paraku, et suurt tolku sellest KVJ-i hoiatustest pole olnud.
