www.militaar.net

uusmario kirjutas:Ei, võitluses mürsu ja soomuse vahel ei ole alati võitjaks mürsk/rakett.

Kui sa saad hakkama soomusega mis mürsu vastu aitab siis saad miljardääriks ja vastane võtab kasutusele suurema mürsu. Ajaloos on nii ikka juhtunud, et parem soomus muudab mürsu kasutuks ja siis tuleb võtta parem mürsk. Tsetseenias võeti enamus T80 mis ise põlema ei läinud maha rpg7 raketiga mis on enam kui 50 aastat vana. Aktiiv soomusega T64 (miskil põhjusel T80 siis ei olnud aktiiv soomust) vastu oli tervislikum kasutada rpg29 või sihtida aktiiv soomusega kaitsmata osasse (laks torni taha lõpetas nii kuulipilduja kui ka kahuri liikumise, mõni tegi pauku ka selle peale).
Aga jätame sellised rpg taolised mänguasjad kõrvale ja võtame näiteks selle http://en.wikipedia.org/wiki/AGM-114_Hellfire millel on juba 2 korda suurem lõhkepea. Ehk ütled millisel tankil see suvalisest nurgast läbi ei lööks? Ja kui selline elukas isegi ehitada siis suurendame lõhkepead veel poole võrra

Tsetseenias võeti enamus T80 mis ise põlema ei läinud maha rpg7

Tšetseenias oli Vene tankide massiline isesüttimine või.RPG-7 ei loe vanus midagi, mis oli selle moon, RPG-7 võib leida ka 10-15. aastat tagasi väljatöötatud moona.Tavaline RPG-7 rakett suudab läbistada üsna palju soomust.

Ps kummas sõjasi siis osalesid??

Kui Eesti poolel ollakse asunud kaitsepositsioonile, siis tullakse ilmselt nii
1) kahuritule ja lennuväega pehmekspommitamine
2) üle Narva jõe (huvitav, mitmest kohast see on ületatav?, laiused, sügavused sealpoolne infra), mitte-soiste-metsaste lõikude kaudu kagust tullakse soomuse, jalaväe ja helikopterite toega üle. Peipsi kaudu tulekut ei usu. Neil pole seal infrastruktuuri ja aluseid. Kui siis Lämmijärve kaudu või näiteks dessant kuhugi Kunda kanti kui otse Tallinna peale ei minda.
3) relvastus valitakse vastavalt meie soomusele, s.t. igal juhul leidub rakett, mis meie soomuse min 60% tõenäosusega läbi võtab. Siia ei tulda mitte RPG-dega siksima vaid tullakse kindlapeale. Eesmärk on saada 5-10 km rinde läbimurre ja siis on krõshka?
* Ehk siit küsimus, et mis mõte üldse on meie soomusel?
* Õhuülekaal on igast asendist vene poolt saavutatav
* Järelikult meie poolt on ainus strateegia:
- räme ülekaal mobiilses õhukaitses nii, et sundida nad mitte kasutama koptereid, vähemal määral ka lennukeid
- räme ülekaal tankivastases raketinduses. Küsimus on platvormis. Jalavägi on küll romantiline aga tundub, et humveed ja kergsoomus/jalaväesoomus on tunduvalt otstarbekam
AGA
- see peab olema mobiilne
- ja seda peab olema palju
Auk lastakse millelegi sisse niikuinii on see tank või soomusauto. Ründaja seisukohast on oluline totškade arv mida maha võtta olukorras kus mahavõetavad on nad igal juhul.
Meiepoolsesse paketti lisaks siis ka need Boforsi shoot-n-go haubitsad.
Ehk siis teooria selline, et soomuse vastu valdavalt humvee+ klassi anti-tank raketikandjad ja piiri ääres piiriga/rindejooniga paralleelsete teede võrk.

T80 gaasiturbiin põleb täitsa vabatahtlikult rännakmarsil ja isegi kohapeal pikemat aega töötades. On selle põhjused tehnilised või kasutammis lollused ehk leiad mõnest vene foorumist. Minu teada neid enam gaasiturbiiniga peale 95 ei toodeta vaid mindi tagasi diisli peale.
RPG7 moonaks oli VL põhiliselt, VR olla ka olnud aga ise ei näinud, tandemiga olid PG29 ja korra õnnestus näha ka 29 vaakum raketti, vat see oli päris jube vaatepilt. Afganistanis oli küll nähtud alasi mis jäid Buratiinode löögi alla aga seda mitte vahetult peale laksu.
94 august – 95 detsember. Nimetatakse seda esimeseks sõjaks mille Jeltsin mitte liiga kaines olekus Venemaa au ja hiilguse demonstreerimiseks ette võttis aga kohalikel on vist küll igas külas oma loendamine kus ja palju kakeldud on.
Araterl 100% nõus! Vahet pole kas Hummwe või Abrams sobiva mürsuga lastakse tabamusel sodiks mõlemad. Aga siin konks peitubki nimelt tabamises kui õnnestub tabada kahuriga juba 30km kauguselt on Venelastel kuradi palju peavalu.

Mitte miski pole inimese eest kaitstud.Kui hakata tehnikapuhul vaatama, kas vastasel on relvi, et seda hävitada ja kui on, siis sellist tehnikat mitte muretseda, siis ei saagi mingit tehnikat kunagi muretseda. Ikka on vastasel mõni relv, millega see hävitada.

uusmario kirjutas:Mitte miski pole inimese eest kaitstud.Kui hakata tehnikapuhul vaatama, kas vastasel on relvi, et seda hävitada ja kui on, siis sellist tehnikat mitte muretseda, siis ei saagi mingit tehnikat kunagi muretseda. Ikka on vastasel mõni relv, millega see hävitada.

Ikka on mõtet! Kui meil on võime vastase soomus maha võtta distantsilt siis on enam kui tõenäoline vastase soomuse mitte tulemine meie õuele.
Tekkivad järgmised probleemid seoses lendavate elukatega aga need ei vaheta riigikorda erinevalt soomusest pealinnas.

Põhiküsimus siis, et kuidas neid juhitavaid mürske positsioneerida?

Geostat+madalsatelliit, odav/massiline mehitamamata luurelennuk (pidu Eesti oma enda tehnoloogidele), kahtlustan, et mehitatud luurega seda tööd ei tee.

Narva jõgi
# keskmine laius 250 – 400 m
# sügavus 4 – 6 m

See tähendab, et snorklitega tulevad üle nagu miškad. Mobiilseid sildu kasutada ei saa. Vaja ainult see tulemine ja randumine neile max ebamugavaks muuta. Eeldame, et Narva silla laseme kohe õhku.

No alati võib ju ka Ratte-t ehitama hakata: pikkida see õhu- ja raketitõrjevahendeid täis, kaks kompaniid igaks petteks sisse ja edasi, kentuki poisid. Taolisel riistal poleks ( teeks ta kohe viiekorruselise maja suuruse) suurtükke vajagi, piisab suurtest - mingi 50 tonnised - hüdraulilistest rusikatest külgedel.
Tõenäoliselt piisab, kui sellega positsioonidest paari kilomeetri kaugusel tuuritada... Kaevikud kukuvad ise kokku.
Nalja kui palju, ent too oleks psühholoogilises mõttes tõsine koll.

araterl kirjutas: Geostat+madalsatelliit, odav/massiline mehitamamata luurelennuk (pidu Eesti oma enda tehnoloogidele), kahtlustan, et mehitatud luurega seda tööd ei tee.

Oleks see luurelennuk odav, poleks mingit probleemi. Kahjuks on sõjatehnika tahes-tahtmata kallis lõbu. See on müstiline mida maksab näiteks üks lihtne kumulatiivlaeng. Ja mis seal siis niiväga erilist on? Korpus, vask, lõhkelaeng, mootor, sütik. Sellise vidina teeks isegi koduste vahenditega vabalt valmis.

Saati siis veel UAV. Samas ega see UAV niiväga lihtne ka ei ole, et ostad mudellennuki. Kuid näiteks TTÜ mehhatroonika/elektroonika/materjalitehnoloogia inseneridele oleks ju jõukohane. Tootmine pole eriti toorainemahukas kah, saaks vabalt püsti panna. Piisaks vaid sellest kui kaitseministeerium natuke nende pihta raha loobiks, aga ei, tuleb ikka tegeleda selle krdi digilaiguga ja paarikümne õnnetu Pasi-ga.

Oletame, et on mingi 4-5 meetrine väikese turboreaktiivmootoriga vidin. Ainuüksi puhas rauaosa maksab suurusjärku kolmveerand miljońit EEKu. Kogu projekti R&D kulu on suurusjärgus 50-100 miljonit EEKu. Et miski 1,5-2 miljoniga per tükk hakkama saada tuleb neid siis 50-100 tükki teha. See aga tähendaks juba äri omaette ja müüki ka mujale.

Hakka või mõtlema, et tõesti why not kahetaktiliste bensamootoritega mudellennukid. Pirisevad nagu parmud aga kogu kit on suurusjärku mõnikümmend tuhat mitte mõned miljonid. Lendab vajaliku 5-10 km ära ja kukub lihtsalt alla. Selline asi on ju tegelikult olemas BATMAV Wasp ehk 0 Tier luure
http://www.designation-systems.net/dusrm/app4/wasp.html
RQ-11 Raven
http://www.globalsecurity.org/intell/sy ... n-pics.htm
hindadest siin
http://www.defensenews.com/story.php?F=2122324&C=airwar
juttu siin
http://en.wikipedia.org/wiki/Miniature_UAVs
Ei ole teemat jälginud, äkki tehakse nüüd ka mingeid mudellennukist suuremaid disposable seadmeid aga huvitav, mis jõuallikat kasutatakse?

Ot kuidas nendele tuvidele elektroode ajju aeti??

araterl kirjutas:Põhiküsimus siis, et kuidas neid juhitavaid mürske positsioneerida?
Geostat+madalsatelliit, odav/massiline mehitamamata luurelennuk (pidu Eesti oma enda tehnoloogidele), kahtlustan, et mehitatud luurega seda tööd ei tee.

See tähendab, et snorklitega tulevad üle nagu miškad. Mobiilseid sildu kasutada ei saa. Vaja ainult see tulemine ja randumine neile max ebamugavaks muuta. Eeldame, et Narva silla laseme kohe õhku.

Arvata võiks, et hoolimata sellest mida luure ka ette ei kanna tullakse töölla-tölla mööda maanteed. Ja mingiks hargnemiseks läheb alles peale seda kui „tekkivad probleemid”. Kui Venelased „snorgeldama” Narva jões hakkavad on juba kaldale jõudes 10-15% tanke vähem.
Satelliidi pilte jänkid arvatavalt jagavad aga ainult sellele ei saa panustada. Mehitatud luure võimalus peaks olema aga ka see ei saa olla massiline. Nii jäävadki lennukid (hinna järgi mudelid ).
Ei pea ilmtingimata olema bensiinimootor. On ka sellised mudelid millel on elektri mootor ja propeller kere sees, lennuaeg on neil küll väike (15-20min) aga see peaks piisav olema http://www.electrifly.com/ductedfans/gpma1866.html
UAVdel on peale hinna praegu veel suuruse probleem. Kui pisutki arvutada siis ~10kg kasuliku koormaga peaks toime tulema igal juhul alla meetrise tiiva ulatusega lennuk ja vaadates kaamerate arengut on see 10kg vist juba isegi liiga palju. Nali naljaks aga sellise mudeli radari jälg võiks olla sama väike kui F35 ja ma tahaks näha palju on mehi kes suudavad ~300m kauguselt automadist tabada 120-200km/h liikuvat inimesest väiksemat märki .
Ja neid saaks tõesti Eestis teha, kas just Nõmme lennuklubis nagu siin varem põlgusega on väljendatud või „rauaülikoolis” aga oleks sigadus kui selline mutukas auto hinna maksaks.

araterl kirjutas:Oletame, et on mingi 4-5 meetrine väikese turboreaktiivmootoriga vidin. Ainuüksi puhas rauaosa maksab suurusjärku kolmveerand miljońit EEKu. Kogu projekti R&D kulu on suurusjärgus 50-100 miljonit EEKu. Et miski 1,5-2 miljoniga per tükk hakkama saada tuleb neid siis 50-100 tükki teha. See aga tähendaks juba äri omaette ja müüki ka mujale.

Tõenäoline. Aga äri võib ju püsti panna, kui on ostjaid. Ma pole küll kursis, millised on vastavate lääne UAV-de hinnad, aga ma pakun et üsna palju võrreldes 2 milj. EEK-iga.

Põhiprobleem on normaalse mootori välja töötamine, mis masinat ikka piisavalt kiiresti edasi lükkaks ja piisava kauguse ja segajakindlusega data-lingi elektroonika.

http://www.sitewavesstores.com/Merchant ... _Code=P120

Neid mudellennukite reaktiivmootoreid on üsna normaalse hinnaga saada. Ma tean ka seda, et neid on võimalik vabalt ise valmis ehitada, eraisikul. Riigi rahadega töötavaltel inseneridel peaks see olema käkitegu.

Elektroonikaga ma usun kah et saab hakkama, kuna aeg on kõvasti edasi läinud sellest saati kui USA oma UAV-d välja töötas ning Eesti tingimustes pole vaja sellist lennukaugust ega suurust nagu Predatoril.


Aga üks asi mida ei tasu teha, on liiga tagasihoidliku masina välja töötamine. Selleks et asi oleks kasulik tuleb ikka raha sinna sisse taguda ja töö korralikult teha. Mudellennukid selleks hästi ei sobi. Liiga väike lennukaugus ja kiirus, liiga väike last. Saatjad, muu elektroonika ja kütus kaaluvad ikka piisavalt.


Järgnev võib küll tiba ulme olla, kuid kui selliste masinate peale on elektroonika siin välja töötatud, siis saab sama elektroonikat ja operaatori juhtsüsteemi kasutada et valmistada pikamaa tankitõrjerakett. Näiteks vesinikperoksiidi peal töötav rakettmootoriga väikeste tiibadega liuglennuk (u. nagu süstik), mis algul taevasse paneb, siis kiirelt alla liugleb ja juhitakse otse vaenlase tanki pihta(umbes nagu TT Natter). Lõpus lülitab operaator sisse automaatsihtimissüsteemi ja tank on küpse. Või asendada lõhkepea vaakumpommiga jalaväe vastu.
Mingit otsenähtavust pole vaja, tabamus garanteeritud ja laskekaugus on paar km vähemalt. Mootoriosa on väga lihtne, ainult elektroonika peab olema piisavalt hea. Hind võib olla kallis kuid tanki hind on veel kallim.

Reaktiivmootoriga mudelid on ikka päris tase
http://www.youtube.com/watch?v=PvaJ6_e8evk
http://www.youtube.com/watch?v=txhbvF2ejus
sekka elektrit ka
http://www.youtube.com/watch?v=opa0lsURUr8

Teema on otsast ikka täiesti tavaline mudelibusiness
see http://www.avinc.com/uas_products_category.php
ei ole mitte mänguasjafirma vaid USA Kaitseministeeriumi allhankija

Juhitavatest miinipildjujate miinidest.

http://www.youtube.com/watch?v=oY9S-PcKLYs

Vastaspoole vastumeetmeks võiks olla counter battery radar, kuid Tšetšeenia sõjast on pärit selline lõik.

There is no evidence that the Russians employed counter-battery radar to locate Chechen artillery. Considering the lack of coordination among the MVD and Federal Troops(and the fact that MVD units do not have organic artillery assets), the use of radar may have been counterproductive since there would be no way to verify friendly firing locations. For counter-battery radar to be effective, the exact location of friendly artillery must be known to avoid erroneous targeting.

In addition to possessing accurate friendly location data, there must also be a controlling authority who can clear counter-battery fires and resolve problems as they arise. This would have been especially difficult in the Chechen operation because Russian forces approached Grozny on three separate axes with four separate task forces. These units were formed into temporary organizations which did not have an on-going working relationship. Under ideal conditions fire coordination is difficult to achieve between separate units, but under these conditions would have been almost impossible. The drawback of this type of situation is that the Russians were unable initially to mass their artillery. The Chechens exploited this weakness by employing hit and run tactics with their own artillery.34 By ambushing Russian forces with one or two artillery pieces, they were able to disperse their assets quickly after an attack.35 The prominent use of direct fire by the Russians (to include using multiple rocket launchers in a direct fire mode) reflects that this method is the easiest to control with unskilled personnel and weak communications.

http://www.globalsecurity.org/military/ ... ded.htm#34

Osavalt kasutas kaartuld rakettide näol Hezbollah hästivarustatud Iisraeli armee/õhujõudude vastu. Miks neil see õnnestus on omaette lugu.

Spetsiaalsed jaamad vastase patareide asukoha leidmiseks olid N. armee suutükiväes juba 80ndatel. Tehniliselt saavutati NSVL-s radaritehnikas võimekus jälgida pooleliitrise pudeli suurust objekti 70ndate keskel.

Efektiivsest kaartulest IDF vastu - noh ma jätan oma arvamuse endale ja muigan sisemiselt

Enamik kaotusi oli põhjustatud siiski sootuks muude relvade läbi. Näiteks vennaliku Moskva relva-abi läbi paljude riikide.