www.militaar.net

Mind häiriks väga, kui mul keelataks osa oma rahaga ise toimetada ja kästaks see jumal teab kelle kätte anda. Vanainimene jäeti aga õnneks rahule

Loodan väga, et nooremad jäetakse ka.

Võrrelda meie pensionifondide reaaltootlusi (arvestades kohaliku inflatsiooniga) muu maailma fondide vastu on ebaõiglane sel lihtsal põhjusel, et meil pidigi keskmisest kõrgem inflatsioon olema. Me oleme ühises majandusruumis meist oluliselt rikkamate riikidega. Kõrgem inflatsioon (nagu ka kõrge reaalpanga kasvukiirus) on sisuliselt paratamatud. Konvergents. Võrreldava tulemuse saamiseks oleks pidanud pensionifondid ka suure osa investeeringutest tegema kohalikku majandusse. See on aga sisuliselt kindlustustoote seisukohalt ülim lollus ehk rahvapäraselt kõik-munad-ühes-korvis lähenemine. Eestis pensionile minev inimene omab suure tõenäosusega kohalikku kinnisvara, ka sotsiaalne kapital on suuresti siin. Panna nüüd ka pensionivara siia tähendab kohaliku "musta luige" sündmuse korral totaalset krahhi.
Muidugi olid meil pikka aega fonditasude määrad üüratud. Seda aga ei saa enam öelda - Tuleva vedamisel tekkisid järjest ka madalate haldustasudega indeksfondid. Oleks ülim lollus nüüd, kus juba midagi on saavutatud, see kõik allavett lasta.
Seisma jääda muidugi ka ei tohi. Üks päris suur kari on veel - pensioniikka jõudes on hetkel sambast raha kätte saamine pehmelt öeldes kallis. Kui ma viimati testisin ("äsja pensioniikka jõudnud mees, 100KEUR sambas") pakutavaid tooteid, siis parima pakkumise väljamaksed moodustasid 5,3% portfelli mahust aastas. Loe: kui kindlustuslepingu pakkuja suudab selle 100KEUR paigutada 5,3% tootlusega instrumenti, siis jääb kogu 100KEUR näppimata ja surma korral kindlustajale. Vihjeks: "maailma aktsiad" indeksfondid pakuvad pikaajaliselt ka pärast haldustasude maha arvamist oluliselt kõrgemat tootlust.
Mina liitusin vabatahtlikult - kehv geneetika, mistap pikka pensionipõlve endale ei ennusta. Sestap tundus päritav II sammas mitte päritavast I sambast etem. Reaalselt kindlustan pensionipõlve aga ikka eraldi raha kogudes ja kõrvale pannes. Ei välista, et I sammas selleks ajaks üldse unustusse vajub või on selle suurus lihtsalt tühine.

Mul on küll vastupidine mulje jäänud, et I pensionisammas muudkui kasvab indekseerimise tulemusel ja et II sammas muudkui väheneb igasugu haldustasudega. Ja et lõpuks ei saa II sambast üldse midagi ning selle samba olemasolu fakt on lisaks vähendanud I sammast.

2korda2 kirjutas:Mina liitusin vabatahtlikult - kehv geneetika, mistap pikka pensionipõlve endale ei ennusta. Sestap tundus päritav II sammas mitte päritavast I sambast etem. Reaalselt kindlustan pensionipõlve aga ikka eraldi raha kogudes ja kõrvale pannes. Ei välista, et I sammas selleks ajaks üldse unustusse vajub või on selle suurus lihtsalt tühine.

Aga kuidas eraldi kogudes? Kinnisvarasse pannes (ja tegelikuses pangale laenu tagasi makstes koos intressidega). Piltlikult öeldes madratsi alla kogumine ka väga perspektiivikas ei ole.

Palun lahkesti finantsnõu teistest foorumitest otsida. Terve lhv.ee on sellele küsimusele pühendatud, iga nurga alt.

Üks asi peaks küll selge olema- selle teise sambaga alustati liiga vara. Nendest algusaegade rahadest on ikka väga kahju, sest praegu on need summad ja nende mõju meie tuleviku pensionile ikka naljanumber. Üldiselt on selline pensionikogumine kõrge arengutasemega, aga aeglase arenguga, stabiilsetele majandustele sobiv lahendus. Me ei ole veel selline. Vaevalt saamegi.

Alkoatsiisidest siis - värske isikliku kogemuse najal

Oli asja Riiga sel nädalal - tagasiteel sai ka alkot võetud..
Hinnad hiiglaslikus "alkohallis" (paar kilti IKLAst Läti poole) olivad:
- õlle hind umbes täpselt 50% eesti omast
- teravamal alkol(-viun, viski, konn) ca 60% eesti omast

Kuna oli kiire, rabasin vaid kohvri heledat, teise tumedat, paar viuna ja paarid iiri viskid.. aga veendusin isiklikult, et niivõrd debiilselt suurte hinna(aktsiisi)vahedega tasub ühel igapäevasel õlle- ja regulaarsel teravama tarvitajal ka TALLINNast seal piiritaga käimine täiesti ära - fakt
Detsembri alul teen juba extra otsa samasse kohta - kodune veiniriiul tarvis enne pühasid täis osta.. ja muidugi raban heledat, tumedat ning mitut sorti teravat ka.

Sotsinovski(te) aktsiisipoliitikat iseloomustabki kõige paremini meie suure idanaabri surematu tarkusesõna: jessli mjortvõi, to eeto nadollgo - a jessli durakk, to eeto navsegdaa

A kui tõsiselt, siis kaasaegne sotsdemokraatia ongi ju selline vaimuhaiguse-eelne seisund - no umbes nagu kanepisavuminegi

mulle tundub, et sotsinovski pole sugugi loll.
pigem teeb ta oma tööd hästi ja teenib palga auga välja.
boonuseks veel saab eesti riigilt ka palka.

Borja kirjutas:Alkoatsiisidest siis..

..kaasaegne sotsdemokraatia ongi ju selline vaimuhaiguse-eelne seisund - no umbes nagu kanepisavuminegi

Vaatsin nüüd, see hinnang tuli mul nats laialivalguv välla - mistap püüangi teda paremini teemapealkirja alla sobitada

Parandatud tees kõlagu siis nõnna:
-- kui sotsialistlik majandusmudel(-NLiit jt) oli oma olemuselt puhas vaimuhaigus, siis sotsiaaldemokraatlik(ud) majandusmudel // majandusse suhtumine // vaated majandusele - s.o kvalifitseeritav kui vaimuhaiguse-eelne seisund

Nüüd on formuleering paigas - jäin rahule. Ja postitus õkva teemapealkirja ka

Selle formuleeringuga saab küll 100% nõus olla .

See on iseenesest ammu tuntud skeem - keeratakse mingi riiklik moodustis tuksi, et raha oma eraärisse suunata.
Minu sisetunde järgi on need Läti poodnikud "imperaatorile lähedalseisvad isikud" ja "demokraatia isad". Öirudirektiivi järgi peaks mingil ajal igasuguste ettevõtete tegelikud kasusaajad avalikustama. Eestis jõustus see kohustus juba tänavu. Soomes minumeelest alates järgmisest aastast ja Läti kohta pole uurinud. Võib-olla mingit ähmast valgust see sotside majanduspoliitikale siis heidaks.

Positiivne uudis põlevkivitööstusest
https://www.err.ee/874093/eesti-energia ... e-nouetele
Pean raiskamiseks põlevkivi põletamist lihtsalt elektri saamiseks. Põlevkivi kasutamist kütuse tootmiseks ja keemiatööstuses kiidan heaks. Elektritootmiseks peaks tuumajaama ehitama. Tunduvalt vähem resurssi raiskavam kui põlevkivist.

Kui põlevkivist täie rauaga õli toota, siis jääb elektri tootmiseks ka piisavalt gaasi üle, mis tekib nagunii. Eestis on piisavalt tuult jm. taastuvat ressurssi, et enamus vajalikku elektrit sellest toota täiesti kasumlikult, põlevkivielekter peab ainult auke siluma. Suured tuuleturbiinid on tasuvad, aga ugrimugrid on igati vastu - reostavad silmapiiri ja pidid radareid varjama. Puiduküttel soojuse ja elektri koostootmisjaamad linnades on ka igati OK. Tuumajaam huugab ühtlaselt kogu aeg ja ei ole hea võimsusaukude lappimiseks, odav ka ei ole, isegi kui ohutus ei häiri.

Jaanus2 kirjutas:Suured tuuleturbiinid on tasuvad, aga ugrimugrid on igati vastu - reostavad silmapiiri ja pidid radareid varjama.

Lisaks tekitavad madalsageduslikku infraheli mille mõju inimorganismile on suur küsimärk ning sellise turbiini läheduses viibimine pole omast kogemusest kõige meeldivam tunne. Lisaks on siia tarnitavad tuuleturbiinid juba mujal maailmas eilne päev ning seal juurutatakse juba uuemaid tehnoloogiaid - ilmselt püütakse ugrimugrilastele eelmise põlvkonna ventilaatoreid kaela määrida mille vastu tulekski võidelda, digi- ja innovatiivsete lahenduste musterriik nagu me oleme.

Jaanus2 kirjutas:Puiduküttel soojuse ja elektri koostootmisjaamad linnades on ka igati OK.

Walter2 kirjutas:...digi- ja innovatiivsete lahenduste musterriik nagu me oleme.

Et siis meil võiks ja peaks olema ka kõikides jäätmejaamades need koostootmisjaamad, kus kohalik saast töödeldakse ümber ja energia saavad omale need samad saastatekitajad. Praegu osadest jäätmejaamadest veetakse saast ühest Eesti otsast teise IRU elektrijaama ja asi muidugi seegi.

Eesti Energia alustas 2006. aastal ettevalmistusi moodsa tehnoloogiaga jäätmeenergiaploki rajamiseks Iru elektrijaama, et võtta kasutusele jäätmete energia. Jäätmete põletamine elektri ja soojuse tootmiseks on keskkonnahoiu seisukohast olmejäätmete taaskasutamine, millega on võimalik oluliselt vähendada jäätmete ladestamist Eestis. Kodumaise kütuse kasutamine annab võimaluse toota senisest stabiilsema ja soodsama hinnaga soojust.

Jäätmeenergiaplokk käivitati aprillis 2013.
See tähendab moodsamat ja puhtamat elektri ja soojuse tootmist nii piirkonna elanike kui ka Tallinna ja Maardu soojusetarbijate jaoks.
Jäätmeploki jaoks välja valitud Prantsuse ettevõtte CNIMi poolt pakutav moodne tehnoloogia muundab umbes 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks.