www.militaar.net

Fucs kirjutas:Einoh, hästi panete
Et siis sügaval nõukaajal kõik olid juba põngerjaeas ja enne pubekaks saamist nii poliitharitud ja teadlikud vabadusvõitlejad...
.....
ja lõpuks 83a novembris, rajooni komsomolikomitee pika laua ees seistes karjutigi mulle südamepõhjast, et VISKAME VÄLJA
....

Einoh, mind ei tahetud 1986 komsomoli vastu võttagi... rajoonikomitees oli miski test, küsimustele vastasin 100% õigesti aga kuna enne mind olid paljud julgemad klassikaaslased ees läinud siis öeldi komisjonist äkki et sry, limiit on täis, me ei võta hetkel ikkagi uusi komsomole. Kuna ma olin juba siis harjunud oma õiguste eest võitlema (et ntx tunnistusele mitte kahte saada), tungisin poolvägisi rajoonikomitee esimese sekretärini välja ja too saatis komisjoni pikalt ja ütles et tõelistele noorkommunistidele ei ole mingit limiiti.
Aga muidu kirjutan akf Fucsi ülejäänud tekstile oktooblilaste ja pioneeristaatuse osas kahe käega alla. Ja seda puud mille küljes Jevgeni Nikonov põletati ja mis oli/on Maarjamäe memoriaalis, mäletan ka, lasteaias näidati.

Huvitav, minu ema oli sündinud 1953. aastal ja tema ei rääkinud küll, et kuidagi eriti oleks peedistatud komsomoli mitteastunuid. Kuuekümnendatel vaadati asjale leebemalt...? Pioneerid nad muidugi kõik olid.

Minu pioneerieaks oli, nagu juba öeldud, kogu süsteem ilmselgelt ja läbinähtavalt alla käinud ning klassijuhataja kaagutamist mitte keegi tõsiselt ei võtnud ka kolmandas klassis. Varasemate aastate kohta sõna ei võta.

Kui klassijuhataja tuli üks kevad klassi ette ja ütles, et need jäävad klassi, kes pioneeriks tahavad saada, siis üle poole poistest tõusis püsti ja hakkas lahkuma. Kuid klassi parim sportlane veenis meist suurema osa ringi. Ainult paar poissi ei lasknud ennast ümber veenda.
Aga viiendas klassis sai meie eesti keele õpetajaks kooli pioneerijuht. Ma enam ei mäleta kaua meie vastasseis kestis aga lõpuks jõudsime kompromissile, et rätikuid kaelas ei pea hoidma aga laua nurga peal peavad rätikud olema.

Kuuekümnendate algus,oktoobrilapseks saamiseks nõusolekut ei küsitud,lihtsalt suruti märk rinda.Ainult ühe tüdruku usklikud vanemad olid seda ette näinud ja keelanud oma lapse ahistamise.Ilmselt ei mäletakski seda tähtsat sündmust aga asja tegi meeldejäävaks Soo nimeline vanempioneerijuht,kes pidas kõne.Kõnes püüdis ta meile selgitada hetke suurust ja tähtsust.Rääkis,et see punane viisnurk sümboliseerib langenud nõukogude sõduri viite konti.
Pioneeriks mind millegipärast ei kutsutud ja komsomoli ei astunud ise.
Vene kroonus püüti poolvägisi komsomoli värvata,et nooremkomandör ja mitte ridades.Keerutasin pikalt,et see nii tähtis otsus,pean sügavalt järele mõtlema.Hiljem langes vajadus ära,tulin tagasi reamehena.

Rääkis,et see punane viisnurk sümboliseerib langenud nõukogude sõduri viite konti.

Tõsiselt nii oligi või?

Meil räägiti, et need sümboliseerivad viite (inimasustusega) maailmajagu.
See nõuka sõduri kontide jutt on kas kalambuur või jama, vaevalt seda ametlikult rääkigi - lõhnas sattumuse järgi "kuhu vaja"

Tegelikult ütles ta viis hukkunud sõduri kontingenti. Tahtis ta hüppe pealt lolli juttu siluda,ei tea. See jäigi meelde ja kodus rääkisin vanematele,nad laiutasi käsi ja seltasid üle,et milline sõna mida tähendab.

Maailmajagusid on 5 (Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia & Okeaania) ja need on kõik ajaloolise püsiva inimasustusega (see ongi maailmajao kui kultuurigeograafilise mõiste olemuslik tunnus). Mandreid ehk kontinente on 6 (Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktika), neist püsiva inimasustusega 5. Mina olen samuti lugenud maailmajagude varianti.

See viie kontinendi jutt oli jah üldlevinud.

Fucs kirjutas:Einoh, hästi panete
Et siis sügaval nõukaajal kõik olid juba põngerjaeas ja enne pubekaks saamist nii poliitharitud ja teadlikud vabadusvõitlejad...

Näedsiisnüüdsiis! Kuna Fucs-i arust pole võimalik, et 10-11 aastane põngerjas suudab maailma asjadest aru saada, siis pean ma järelikult oma pioneeriks mitteastumise põhjuseid revideerima hakkama...

Maailmajagusid on 5 (Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia & Okeaania) ja need on kõik ajaloolise püsiva inimasustusega (see ongi maailmajao kui kultuurigeograafilise mõiste olemuslik tunnus). Mandreid ehk kontinente on 6 (Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktika), neist püsiva inimasustusega 5. Mina olen samuti lugenud maailmajagude varianti.

Ametliku paradigma järgi pidi need viis maailmajagu hõivama punane katk, mis õnneks jäi levimata.
Ehk siis punane viisnurk sümboliseerib kommunistide täitmatut vallutuskihu levitada oma maailmakord "kõigi maade proletaarlastele".

AndresTy kirjutas:

Fucs kirjutas:Einoh, hästi panete
Et siis sügaval nõukaajal kõik olid juba põngerjaeas ja enne pubekaks saamist nii poliitharitud ja teadlikud vabadusvõitlejad...

Näedsiisnüüdsiis! Kuna Fucs-i arust pole võimalik, et 10-11 aastane põngerjas suudab maailma asjadest aru saada, siis pean ma järelikult oma pioneeriks mitteastumise põhjuseid revideerima hakkama...

Tänapäeval ei suudeta ettekujutada, et kellegi suguvõsas said paljud üheotsapileti siberisse või mõni isa suutis ühes sõjas kolme erineva riigi sõjaväes sõdida ja lapsed puutusid igapäevaselt kokku ka muude teadmistega mitte ainult nutiseadmest saadutega.
Et ka lastele anti edasi mälestusi, mida ei tohtinud isegi täis peaga kellelegi edasirääkida, sest see oleks võinud tollel ajal ohustada oma pere ja sugulaste elu.
Et iga vanglast vabanenud inimene sai erimärkega uue passi, nii et iga dokumendikontrollija sai parastada: "Endine vang".

Kui inimesed kadusid tänavalt, siis "Hallist majast" lähedased mingit asjakohast infot ei saanud.
Lapsi instrueeriti varakult, et kui vanemad ei saabu 2 päeva koju, et siis tuleb viia nimeline pakk (kasvõi päts leiba) "Halli maija" ja kui see vastuvõetakse, siis nad on seal.

Fucs kirjutas:Einoh, hästi panete
Et siis sügaval nõukaajal kõik olid juba põngerjaeas ja enne pubekaks saamist nii poliitharitud ja teadlikud vabadusvõitlejad...

Oktoobrilapsed olid 7-9 aastased põngerjad.
Pioneerid 9-13 aastased pubekaeelikud.
Puberteediea alguses, kui mõnel varaküpsel hormoonid juba möllama hakkasid ehk 13-14 vanusena, võis juba komsomoliks hakata.

Täpsustuseks, pioneeriks olid 9 - 14 aastased lapsed-noored, alates 14. eluaastast sai astuda komsomoli.
Kui pioneeriks mindi jah suht libedalt, siis komsomoliga oli nõukavõimul siin probleem. Ilmselt see sõltus ajastust ka. Minu ema klass, 60-ndate algus, astus mulle teada olevalt täies rivis komsomoli ja nagu aru olen saanud mingit erilist tõrget-survet seal polnud. Mis teatud asjaolusid arvestades oli paras üllatus, nimelt on mu ema VS veterani tütar ja enamus vanematest õdedest-vendadest olid varem heidetud koolist välja, kui kulaku lapsed, kõige vanem vend veel takkapihta soomepoiss. Ja seal klassis oli selliseid veelgi. Lihtsalt klass oli äge ja komsomoli alt sai vabamalt kõikvõimalike aktiviteetidega tegeleda.
Minu pioneeriaeg jäi sinna 80-ndate algusesse ja kogu tolle ajastu ilu kandus lõpuks ka meie suhtumisse, st kui pioneeriaeg lasti kuidagi lõpuni veereda, siis komsomolisse astumine oli suht vastumeelne. Samas parteipoolne surve koolidele oli ja koolid olid sunnitud tulemusi näitama. Meil lahendati asi lihtsalt, 7-nda klassi varakevadel vaadati üle kel on 14 aastat täis, neile pandi ankeet ette ja nõuti suht resoluutselt selle täitmist. Mis puutub ähvardustesse, et komsomolita edasi õppima ei saa, näiteks keskkooli, siis miks ei pidanud keskkoolid uute õpilaste vastuvõtul eelistama komsomole, kui ka neilt nõuti tulemusi. Lihtsalt tulemused paranesid hoobilt selle tüütu meelitamise-survestamise jamata.

mõni isa suutis ühes sõjas kolme erineva riigi sõjaväes sõdida 

Kolm on tegelikult lahja isegi kohalikes oludes. Maksimum võis märksa arvukam olla, eriti kui tuntud lausungi järgi ka Päästearmee sisse arvata. Nii näiteks võis 40ndal EW kaitseväes sundaega teeniv noorsand sattuda esmalt RKKA ridadesse, sealt omakorda metsa ja leegioni, sealt Soome, Juba viis), sealt siis Saksamaale, kus inglaste ja ameeriklaste vahikompsniide ridades (mõnel õnnestus lisaks veel prantslaste võõrleegionis olla ja lõpuks siis austraallaste ridadesse jõuda. Või Canada üksustes teenida. Viimased kaks on rangelt võttes muidugi küll üks kroon puha...

Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Ajalooline ülevaade (2015)
Autorid: Marti Taru, Eli Pilve, Peeter Kaasik
PDF 18MB
https://entk.ee/wp-content/uploads/2015 ... Eestis.pdf