www.militaar.net

1979 aasta augusti keskel jõudsime Kasahstani.Jaamas peeti miiting,rõhutati meie missiooni tähtsust ja öeldi,et põldudel ootab meid enneolematu saak 6-8 ts hektari kohta.
Zil 157-e kandejõud on 2,5 tonni.Minu raskeim koorem oli 5,4 tonni.Aukudest läbi sõites oli peeglist näha kollane vihm.Teeäär linnani kuhu vedasime oli kaetud viljaga millest kasvas läbi värske oras.See oli 120 kilomeetrit mida mina nägin aga kui palju kilomeetreid sellist teed kogu venemaa kohta oli? Kombaini juures kokkuloetud tonnid elevaatoris enam kuidagi klappida ei saanud.Aga eks paber kannatab ju kõike ja oli jälle rohkem kui mullu!

Mulle rääkis analoogse loo tsemendi vedamisest üks kolleeg. Kuigi ta formaalselt VDV-s teenis, tegeles ta pea kogu teenistuse ehitustöödega polügoonil.
Jaama saabus väeosale mõeldud punkervagun tsemendiga. Mahalaadimine käis nii, et lasti punkrist maha ja loobiti labidatega Gaz-66 kasti (madalad ported eks). Laaditi pea nädal aega, niiet tuul keerutas seda tsementi laiali.

Sellest 40-st tonnist jõudis polükale ehk 5-6 autotäit, ehk 10-15 tonni. Seal oli samuti hunnikus kurja ilma käes, mistõttu paari kuu pärast kasutati polügooni ehitusel seda ära ehk 2 kastitäit. Ülejäänu kandis tuul stepis laiali, isegi vargaid polnud, sest ümberingi 100 km oli suht...tühjus.

Kunda tsemenditehase muuseumis on näidis elektriliinist, millele on sadestunud NL aegsest tehasest lenduv "jääktsement". Traat meenutas juba betoonposti. Kui näppude peal arvutada, kui palju seda tsementi sealt ümberkaudsetele aladele lendus siis...
Majaehitusel oleks pidanud lihtsalt karkassi kokku lööma ja natuke niisutama iga päev, tsement tuli taevast ise kohale

Madis Reivik kirjutas:Kunda tsemenditehase muuseumis on näidis elektriliinist, millele on sadestunud NL aegsest tehasest lenduv "jääktsement". Traat meenutas juba betoonposti. Kui näppude peal arvutada, kui palju seda tsementi sealt ümberkaudsetele aladele lendus siis...
Majaehitusel oleks pidanud lihtsalt karkassi kokku lööma ja natuke niisutama iga päev, tsement tuli taevast ise kohale

Või kui palju ümberkaudsed inimesed seda sisse hingasid.

Mäletan, et sai nõukaja lõpupoole Kunda kandis koos vanemate ja nende ühes läheduses olevas väikelinnas elavate sugulastega, ujumas käidud. Elavalt sööbis mällu, et rannaliiv meenutas pigem kivistumata betooni/liivsegu ja merepõhi tundus kohati betoonist olevat (see kõik väikeste liialdustega küll). Lisaks jättis kustumatu mulje Kundast läbi sõitmine ehk tehase korstnatest tulvas välja meeletu tolmulaam, kõik piirkonna majad olid ühtlaselt betoonihallid, rääkimata õunapuudest, millel oli peal korralik hallikas kiht. Kõike muidugi enam täpselt ei mäleta, aga vähemalt selliseid lõike lapsepõlve mälestustest on.

Mul pole õnne Kundas käia olnud. Kuid "vaatamisväärsused" nagu Maardu keemiatehase korstna punane suits ning keemiast vahutav Purtse jõgi koos ärakuivanud puudega seal ääres on küll mällu sööbinud.

Kunda äärelinnas võib neid halle maju praegugi näha.

Kapten Trumm kirjutas:Mulle rääkis analoogse loo tsemendi vedamisest üks kolleeg. Kuigi ta formaalselt VDV-s teenis, tegeles ta pea kogu teenistuse ehitustöödega polügoonil.
Jaama saabus väeosale mõeldud punkervagun tsemendiga. Mahalaadimine käis nii, et lasti punkrist maha ja loobiti labidatega Gaz-66 kasti (madalad ported eks). Laaditi pea nädal aega, niiet tuul keerutas seda tsementi laiali.

Sellest 40-st tonnist jõudis polükale ehk 5-6 autotäit, ehk 10-15 tonni. Seal oli samuti hunnikus kurja ilma käes, mistõttu paari kuu pärast kasutati polügooni ehitusel seda ära ehk 2 kastitäit. Ülejäänu kandis tuul stepis laiali, isegi vargaid polnud, sest ümberingi 100 km oli suht...tühjus.

Ei saa sugugi üldistada, et sotsialistlikusse omandisse oleks igalpool sama ükskõikselt suhtutud.
Mel polügonil viis prapor iga päev oma portfelis 7 x 0,7L veinipudelitäit värvi minema, kui jala käis.
Märklaudadele mõeldud värvi jäi kõvasti üle, sest kuni 80% märklaudade jaoks mõeldud vineerist ja saematerjalist viidi ka tundmatute autodega minema.
Polügoni märklaudadele oli ühendatud lisasüsteem, millega sai vajadusel õppuste ajal vajalikke laskmistulemusi puldile kuvada, kui märklauast lasti mööda ja sellega oli märklaudade kulu plaanitust oluliselt väiksem.

Käisime aastatel 1981-84 pidevalt Kundas Diskodel.
Viimane buss tuli mingi 23:50 vms
Siis sai tihti joosta läbi linna bussijaama.
Kui bussi peale lõpuks said siis hammaste all krigises.

Hiljem kui autobaasis sai töötatud, siis sai veokaga pidevalt Kunda pesumajavahet kärutatud. No seal polnud ühtegi liiklusmärki, mis oleks "loetav" olnud. Kõik olid ühtlaselt hallid. Puudest-põõsastest rääkimata.
Nagu ka tsemenditehase läheduses olevate kaupluste vaateaknad.
Linna piiril oli olukord natukene parem.

Aga Kunda rand oli nõukaajal suviti alati puupüsti rahvast täis....

Kõik, millest eelpool on räägitud, saab ka läbi pildi oma silmaga kaeda. Elavat kriitikat ja vastukaja tekitanud dokfilm:"Roheline Kunda"

Madis Reivik kirjutas:Kunda tsemenditehase muuseumis on näidis elektriliinist, millele on sadestunud NL aegsest tehasest lenduv "jääktsement".

Ei olnud, see oli hoopis põlevkivituhk. Tsementi oli vähe maas veski ja silode juures, tehase territooriumil. Pöördahjusid köeti peenestatud põlevkiviga ja sealt see tuhk korstendest välja lendas, kuigi filtrid iseenesest ei olnud halvad (Saksa DV töö), aga noh nende käitamine-hooldamine nõuka ajal ... See tuhk reageeris õhuniiskusega ja kivistus, aknaid pesti äädikhappega.

Tundub usutav ja loogiline, tänud.

Ma näppude peal arvestasin milline kogus tsementi võssa lendas, tundus uskumatu kogus.. Aga põlevkivituhk ju arvel polnud, seetõttu seda võis ladestada vabalt majakatustele ja kopsudesse.

davidsoniharald kirjutas:..."Roheline Kunda"

Aitäh viite eest. Päris hea dokumentaal. Eriti need koloriitsed tegeleased, keda seal jälgitakse. Kõik see jaanipidu ja anekdoodi jutustamine, mis alguses sassi läks ja siis see "ainuke intelligentne inimene Kundas" e. ajalooõpetaja kummalise usundilise vaatega - ma täitsa nautisin seda 50 minutit. Lisaks veel hariduslik ülevaade KNC arengust algusaastatel ja sellest, kui paha see elu seal Kundas ikka oli.

Juku-kalle Raid

SOOVITUSI KOKKUPUUDETEKS VENE IMPEERIUMIMEELSETE AJALOOLASTEGA JA AJAKIRJANIKEGA:
Üks allolevatest on ka mu raamatu pealkiri Minu Venemaa sarjas, aga alati töötab, näiteks täna, telefonivestluses. Rääkides Nõukogude Liidu teemadel 4 varianti, koos töötavad veel paremini.
1) Ahjaa, see oli sel ajal, kui NSVL oli veel Eesti koosseisus
2) Ahjaa, see oli veel siis, kui Venemaa oli ENSV koosseisus
3) Aga me andsime teid ju 1991 vabaks, miks te riiki ei ehita?
4) Kas teil on abi vaja?

Fucs kirjutas:
Aga Kunda rand oli nõukaajal suviti alati puupüsti rahvast täis....

Kundas ja Võsul ei olnud ju piirikontrolli