www.militaar.net

43-я стрелковая Тартуская дважды Краснознамённая дивизия
e. 43-s kahe Punalipu ordeniga Tartu nim. motoriseeritud õppe-laskurdiviis asus miljonilinna äärelinnas.Samas suurlinnas oli (on praegugi) söjaväe ringkonna staap ning Tallinnast Aerofloti lennureis (sääl oli vahemaandumine) kestis nii 2-3 tundi. Nojaa vöib veel vihjata linna nimevahetusele...
Otse loomulikult saadeti Tartu nimelisse aega teenima eestlasi,eriti Tartu komisariaadist.(Egas muidu toda vast teakski kui poleks ise olnd. Kas on foorumlaste hulgas teisigi?)

43-s kahe Punalipu ordeniga Tartu nim. motoriseeritud õppe-laskurdiviisi (nüüd 43. kaardiväe motolaskurdiviis) staap asus Kuibõsevi (Samaara) linnas nimetusega 469.-s sõjaväeringkonna õppekeskus (on seda praegugi ja ikka Tartu nimeline). No ja tema koosseisus asuvad väeosad olid arvatavasti linnas ja selle ümbruskonnas.

...jah...Kuibösevis ning Tshernoretsjes,vb.olla kuskil veel.
niiet küsimisjärg edasi antud
Ainult ei mäleta et 1984-86 aastal oleksin säälsamas kaardiväelane olnd.
Приказом ВГК присвоено наименование Тартуских: 43 сд (генерал-майор Борисов Петр Васильевич), 53 гв. сд (генерал-майор
Бурлакин Иван Иванович), 86 сд, 282 сд (полковник Шаряев Андрей Александрович), 4 сп (полковник Кузнецов Алексей Александрович), 724 сап, 768 сап, 7 пабр, 10 гв. габр, 48 гв. пабр, 4 отд. гв. радн (майор Осадчий Иван Кузьмич), 159 отд. мпомб (подполковник Скороход Петр Васильевич), 84 опс (подполковник Дробкис Абрам Моисеевич), 104 опс (подполковник Бранделис Эммануил Борисович), 703 олбс (подполковник Оренчук Яков Андреевич).
Войскам, участвовавшим в освобождении Тарту, приказом ВГК от 25 августа 1944 г. объявлена благодарность и в Москве дан салют 20 артиллерийскими залпами из 224 орудий.
3.Moskva tööliste kommunistlik laskurdiviis nimetati 1942.a. 130. Ldiv. ja sama aasta detsembris 53.Ldiviisiks. (kaardiväe?).Pärast söda muudeti 62.Meh.diviisiks ning möne aja pärast taas 53.ks,kaardiväe mot.laskurdiviisiks.1965 aastast aga 26.Moskovsko-Tartuski kaardiväe õppe-tankidiviis,asukohaha Vladimiris.Nuu jaa siis sai teisest 467.õppekeskus koos nonde aunimetustega. Vist alles tänapäevgi.
Aga 86nda ja 282nda diviisi kohta pole ma targemaks saanud veel

Küsiks siis küsimuse, mille kohta ei ole mul ühtegi kirjalikku tõendit välja käia. Vähemalt ei leidnud.
Peeter Suure merekindluse projektis oli plaanis rajada Viimsi poolsaarele küllaltki suurejooneline rajatis. Vastavad teatised saadeti kohalikele talunikele ja teosteti ka maade mõõtmised. Minu teada aga ei löödud plaani teostamiseks isegi labidat mulda. Arvatavasti oli põhjuseks küllaltki suur töömaht. Millisest plaanitud rajatisest jutt.

Leppneeme ja Tammneeme patareid jäid ehitamata. Olen kuulnud ka midagi hiiglasuurest varjendist. mida ei hakatudki ehitama.

Ei midagi sellist. See ei olnud seotud patareide ja varjenditega. Tegu oli väga suure projektiga. Seepärast ka vist ehitamata jäi, või siis jäädi lihtsalt ajastule jalgu. Igatahes oleks projekri realiseerimine valmistanud palju peavalu kohalikele talunikele. Eriti neile kelle maadega see rajatis oli seotud.

Õhusadam dirižaablitele?

Laevaliiklusega seotud objekt - selliseid objekte ei olnud Eesti pinnal olemas ja ei ole ka praegu sellisel kujul olemas, nagu nad tavaliselt on, kuigi üks, nime poolest samane on kasutusel.

...kanal laevadele, Tallinna lahe ja Muuga lahe vahele ?

Kanal on õige vastus.
Nii imelik kui see ka ei ole, oligi plaanis poolsaart läbiv kanal rajada.
Talumeestel kelle maadelt kanal pidi läbi minema oli hirm, pooled maad jäävad teisele poole kanalit - katsu siis lehmi karjatada või muid kiireid põllutöid teha. Igatahes läks tsaaririigiga nagu läks ja kanal jäi rajamata.
Täpset kanali kulgemist ei tea v.a. minu suguvõsa põlistalu maadele planeeritud osa.
Samas oleks huvitav teada, kas mingis arhiivis on sellekohase objekti plaaniga projekt säilinud.

eriti viimane hea vihje tuletas meelde nigu oleks hiljuti midagi raadiost kuulnud vöi kuskilt lugenud teema kohta. A vot täpsemalt äi mäleta!
Pöle mul miskit pärida,küsigu keegi muu.

"Avinurme lihunik" Nikolai Trankmann oli kõva spordimees. 1924. a. tuli ta Eesti Kaitseväe meistriks. Mis alal ja mis tulemusega?

Pakun umbes - tõstmine...

kusagilt mäletan, et boks