Kriku kirjutas:Siin on arusaamatus.
Kord aastas kohustub loovisik andma loomeliidule ülevaate oma erialasest tegevusest. Loomeliit teeb Kultuuriministeeriumile aasta lõpus aruande toetuse kasutamisest. Kolme-aastase perioodi lõppedes annab loomeliit rahastajale üle kokkuvõtte loovisiku erialasest tegevusest palga saamise vältel.
See ülevaade, mille loovisik esitab, ei ole aruanne. Tõepoolest on taotluse oluline (olulisim?) osa loominguline tööplaan, kuid selle täitmata jäämisel raha tagasi ei küsita. Järgmises lauses öeldakse:
Ülevaade on aluseks rahastusmeetme mõju hindamisel ja vajadusel süsteemi korrigeerimisel.
See tähendab, et neid ülevaateid kasutatakse tulevikus kultuuripoliitika kujundamisel, mitte konkreetse isiku soorituste hindamisel.
a) Mina kirjutasin, et
annab aru (tekstis teeb ülevaate) - ei kirjutanud
aruandest. Kindlasti peaksid ju teadma et kellelegi aruande aruande esitamine ja aru andmine ei ole täpselt üks ja sama (aga võivad kattuda). Antud tekstis ei ole täpsustatud, kuid sellise info sain, et peaks saatma mingi kirja kus selgitab, millega vahepeal selle raha eest tegeles... Vajadusel võidakse ka loomeliitu kohale kutsuda.
b) Raha ei küsita tagasi, kuid ega ma seda ei väitnudki. Lihtsalt võrdlesin riigikogulasega, kes ei pea tegevusest aru andma (aruannet kirjutama) ning kui selline kas või korduv "olemine" Riigikogus on võimalik mitu korda, siis kirjanikupalka saab ühel korral.
Kui esmaselt oli "uuskasutaja" näide illustreeriv elukutseliste poliitikute kohta, siis Borja, sa ise tõid võrdlemiseks probleemi kus elukutselisel poliitikul (jah, on sellised riigikogulased) on "õigus saada" ja kultuuritegelased on "originaal-koomiline nähtus".
Mina tõin kõrvale näite, et nendel "koomikutele" esitatakse rohkem nõudmisi kui "õigustatud poliitikutele". Sellega panin mina võrdluse edasi hargnema … Vabandan!
Aga kas võtaks teema kokku?
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...