47. leht 1283-st

Postitatud: 18 Veebr, 2005 17:12
Postitas Arnold
Maa peale tuleku asemel läksid taevalaotustesse :lol: Eeldades, et nimesid üldjuhul ei tõlgita, võiks olla tegemist mingi EW aegse värgiga. Venelased kasutasid vist tiba sõjakamaid nimesid, millele need kull koos kotkaga veidi sarnanevad ja keskaegsed nimed on jälle naljakamad ja mitte nii süsteemsed ehk? Vastust muidugi ei tea, aga ehk on mõttekäigu õigsus või puussepanek järgmisele üritajale abiks?

Postitatud: 18 Veebr, 2005 17:24
Postitas Merepura
Kui planeeriti ja nimed pandi, polnud EW tekkimist veel plaanis.
Aga mõnes mõttes mõttekäik õige, nimed pole venelaste välja mõeldud.
Minu andmetel oli ehituse taga olev fortifikatsiooniinsener rahvuselt prantslane (see vihje nüüd asja segasemaks ajamiseks) :wink: ja tegu tõlgitud nimedega.

Postitatud: 18 Veebr, 2005 17:31
Postitas Sollmann
MAGINOT liin? :shock:

Postitatud: 18 Veebr, 2005 18:12
Postitas Merepura
Objekt ise on Eesti Vabariigi territooriumil, ka tänapäeval looduses täiesti tuvastatav ja Maginot' liinist tunduvalt lokaalsema olemisega.

Postitatud: 18 Veebr, 2005 18:15
Postitas Sollmann
Sinimägede kaitserajatised? :roll:

Postitatud: 18 Veebr, 2005 18:32
Postitas Merepura
Ei ole 20.sajandil ehitatud ja andmeid kontrollides selgus et selline fortifikatsioonisüsteem on konkreetse prantsuse inseneri välja töötatud, mitte aga antud objekt :oops: (teoreetiliselt oleks võimalik et sama insener projekteeris ka küsimuse all olevat objekti aga tegelikult äärmiselt väheusutav).

Postitatud: 18 Veebr, 2005 18:51
Postitas Arnold
No üha huvitavamaks läheb! Süsteemi autor on nüüd rahvuspõhiselt teada, samas ei saa pihta, kas nimed ka tema väljamõeldud? Tunduvad sellise konkreetse objekti eri osade "hellitusnimedena", mille ristiisaks oli ehk mõni kohalik ornitoloogiahuviline tagalakindral? :lol: Igal juhul ilusamad kui praegustel eesti soost ilmakodanikel :wink:
Mingid kuradi rondeelid või merekindlustused vast on - sisemaal midagi nimeandmisväärset ju pole leida!

Postitatud: 18 Veebr, 2005 18:54
Postitas Sollmann
Olen sellest kunagi lugenud, aga löö v maha, mitte ei tule meelde...

Narva kindlus + ümberkaudsedkaitserajatised?

Postitatud: 18 Veebr, 2005 19:12
Postitas Arnold
Karl! Vaadates küsimuseesitaja endapoolt fikseeritud asukohta, siis ei tohiks ka Kuressaaret unustada! Ajalooraamatud on kõik töö juures ja kasvõi Narva koduleht ei tea oma linna ajaloost suurt essugi - paar üldist prääksatust välja arvata. Pärnu veel hullem. Kuressaaret ei vaadanudki :lol:

Postitatud: 18 Veebr, 2005 19:23
Postitas Arnold
Aga võin ju ka ise visata, et tegu Kuressaare kaitsesüsteemiga - ühtegi sealse "mätta" nimetust ei tea, miks ka mitte linnud!?

Postitatud: 18 Veebr, 2005 19:27
Postitas Merepura
Arnoldilt siis vastus käes (Karli poolse suuna andmisega).

Tegu jah Kuressaare linnuse välimise osaga, so. bastionite ja ravelliinide nimedega. Bastionid siis Sookure, Kulli, Kotka ja Luige ning ravelliinid Tuvi, Ööbiku, Pääsukese ja Kiivitaja. Ööbikut pole ehitatud, see oleks pidanud kindlusest mere poole tulema. Ehituse aeg 17.sajand, nii et "hea Rootsi aeg".

Olin kindel et äärmiselt lihtne küsimus, ka ise suhteliselt alles neid nimesid kusagilt lugenud.

Postitatud: 18 Veebr, 2005 19:45
Postitas Arnold
Ah et nagu minu kord? Tuntud eesltannast klaverikunstniku Käbi Laretei isa kirjeldab oma mälestustes ülivõrretes ühte hobusetüüpi. Tsaariarmee ohvitserile oli hobune tol ajal ikka tõsine lahinguloom, aga mitte niisama lemmik. Milles seisnes selle tüübi (tõuks nimetamine on vististi vale) eripära? Laretei kasutab väljendit "inohodets". ÕS-ist leiab ka kaks eesti keeles kasutatavat mõistet - üks võõrama maiguga, teine seletav.

Postitatud: 18 Veebr, 2005 20:02
Postitas Merepura
Kas tegu külitsikäijaga, st hobusega, kes hoiab pead tugevalt ühele küljele ja tunne nagu liiguks õlg ees (diagonaali mööda)? Kui vaadata näiteks vene talvemaale (ja ka näärikaarte :wink:) siis ka troika ette otsiti võimalusel hobused nii et kaks külikäijat ja keskmine hoidis pead otse). Ratsutamiseks peaks olema algul väga ebamugav loom, kuna visuaalselt hobuse pead otse ees pole, teisalt jälle parem vaateväli (ja mingil ajaperioodil argumendina vast ka rohkem ruumi mõõgaga toimetada...)

Aga küsida küll kohe uuesti ei tahaks :twisted:

Postitatud: 18 Veebr, 2005 20:16
Postitas Arnold
Tjah! Kas ei tia Sina, mereloom, mida see küliskäija õieti tähendab, või on minu kunagine kõrgharitud väitluskaaslane seda terminit vääralt kasutanud. Igal juhul on küliskäija e. telder justkui õige, aga inohodetsi omapäraga Sinu seletus ei klapi teps mitte! Oleks nüüd mõni zootehnik nõus vahekohtunikuks hakkama?

Postitatud: 18 Veebr, 2005 20:27
Postitas Merepura
Õige esimene variant, ega tõesti ei oma täpset ettekujutust küliskäijast :oops:. Tegu lihtsalt pähe tulnud seletusega ja kui mõtlema hakkan, siis tuleb ette et kunagi mulle ka asja seletatud ja parandatud seda valet arusaama (aga või siis inimeseloom nii lihtsalt väärusust loobub :cry:)
Selles mõttes asi vist nii et küliskäija liigub diagonaali mööda, pead aga hoiab normaalselt. Võiks hinnatud olla selle pärast, et sai üksuse ees liikuda piki rivi näoga rivi pool olles :lol:

Aga nüüd tänaseks minu poolt aitab, aeg võtta käsile nädalavahetus ja kõik see mees homme lumelinna ehitama või siis lumesõda pidama, suusatama, kelgutama, milline variant iganes meele järgi on. Omalt poolt plaanin proovida lähema 48 h jooksul kogu paketti :wink:.