Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[Kriku]

Põhimõtteliselt argumenteerib akf hillart samalt plavormilt kui mereväe teemas mereväelased - et tegu on pikaajalise visiooniga ning kuskilt peab alustama.

Mul on tänase päeva seisuga südamest kahju, et ma tookord, praeguse aastakümnendi esimesel poolel, pidin ka siinsest foorumist enamasti oma väljaöeldu kustutama, sest võiksin sellele praegu vägagi põhjendatult viidata. Saaksite selle tänase uue teabe foonil, uuesti üle lugeda ning sellest omad järeldused teha.

Ma arvan, et kuskil on see alles, millest sul kahju on.

[Kapten Trumm]

Küsimus on, nagu ma eespool kirjutasin, vägagi kokkulangev sellega, mida me praegu näeme.
Lühidalt ja sõdurlikult lihtsalt - olukorras, kus tsiviilmeditsiin omas varusid mõneks päevaks, ei ole võimalik nende peale loota, et nad kannavad välja sõjalise konflikti idanaabriga ja sellega kaasneva massilise haavatute ja vigastatute ravi. Taoliselt varustatud, kõikuva elutähtsa teenusega, tsiviilhaiglate puhul saab vaatepilt olema seal sarnane Bergamo haiglaga, suremus aga veelgi kõrgem, sest lahingvigastused on ohtlikumad.

Tõsised probleemid tekkisid juba tasemel, kus 5000 haiglakoha kohta oli mingi 150 erikäitlemist vajavat patsienti ja iga päev lisandus kümmekond inimest.
Sõjalises konfliktis hakkab haavatuid ja vigastatuid päevas olema 500-1000. Iga päev. Seegi võimekus saavutati sisuliselt muu haiglaravi lõpetamise hinnaga.

Lisaks esmavajaliku nappusele (kaitsevahendid, ühekordne riietus, desoained) selgus ka, et puuduvad vettpidavad lahendused haiglapinna kiireks laiendamiseks, mida me teles igal pool näeme. Kaitseväe ainus välihaigla läks kohe ära ja teist pole.

Siin ei ole võimalik lihtsalt tuima panna, et pole ressurssi - jätame tegemata (eks pärast näeb, kuidas saab). Kuna mulle meeldivad ebatavalised lahendused, siis arvaksin, et võibolla päästaks meid mõningate tsiviilhaiglate militariseerimine, mitte KV koosseisus paralleelsüsteemi loomine. Selle militariseerimisega käib muidugi kaasas kole meedikute ja meditsiinijuhtide hädakisa, aga jesuiitlikult - eesmärk pühitseb abinõu.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kaitseväe ainus välihaigla läks kohe ära ja teist pole..

..vt pilti, Trumm...

HAIGLA on see suurte majade kompleks sellel pildil - too väike "roheline asi" seal haigla ees on LAATSARET

[oliver]

Pigem see võiks sõjaolukorras sidumispunkt olla kust siis esmaabi saanud haavatud 100km edasi valgete hoonete kompleksi transporditakse?

[ElrikThunderson]

Pigem see võiks sõjaolukorras sidumispunkt olla kust siis esmaabi saanud haavatud 100km edasi valgete hoonete kompleksi transporditakse?

Sidumispunktiks degradeerida nüüd ka vist vaja ei ole. Välilaatsaret kõlab ju täitsa ausalt ja arusaadavalt. Praegu siis toimib meie Kaitseväe ainukene välilaatsaret Kuressaare haigla ajutise lisatiivana.

Leo pakutud nimekirja vaadates pakuks et ka meil võib sinna ette lisada vähemalt kompaniitaseme "sidumispunkti" (roll 0), siis tuleb pataljoni roll 1 ehk "velskripunkt", siis roll 2 ehk meedia jaoks "KV välihaigla" ehk laatsaret ja siis plaanime haavatud tõsta edasi suurte majade kompleksi ehk haiglasse.

Kui sinna foto peale panna veel kõigepealt paremasse alla nurka kompanii telgiesise ning enne välilaatsaretti veel mõne Unimogi ja Chevyga vähe kabedama telgi saaks kogu KV meditsiiniketi ühele fotole, mis muidu võiks kümneid kilomeetreid vahemaid tähendada...

Targemad nüüd parandavad mind.

[A4]

Küsimus on, nagu ma eespool kirjutasin, vägagi kokkulangev sellega, mida me praegu näeme.
Lühidalt ja sõdurlikult lihtsalt - olukorras, kus tsiviilmeditsiin omas varusid mõneks päevaks, ei ole võimalik nende peale loota, et nad kannavad välja sõjalise konflikti idanaabriga ja sellega kaasneva massilise haavatute ja vigastatute ravi. Taoliselt varustatud, kõikuva elutähtsa teenusega, tsiviilhaiglate puhul saab vaatepilt olema seal sarnane Bergamo haiglaga, suremus aga veelgi kõrgem, sest lahingvigastused on ohtlikumad.

Tõsised probleemid tekkisid juba tasemel, kus 5000 haiglakoha kohta oli mingi 150 erikäitlemist vajavat patsienti ja iga päev lisandus kümmekond inimest.
Sõjalises konfliktis hakkab haavatuid ja vigastatuid päevas olema 500-1000. Iga päev. Seegi võimekus saavutati sisuliselt muu haiglaravi lõpetamise hinnaga.

Lisaks esmavajaliku nappusele (kaitsevahendid, ühekordne riietus, desoained) selgus ka, et puuduvad vettpidavad lahendused haiglapinna kiireks laiendamiseks, mida me teles igal pool näeme. Kaitseväe ainus välihaigla läks kohe ära ja teist pole.

Siin ei ole võimalik lihtsalt tuima panna, et pole ressurssi - jätame tegemata (eks pärast näeb, kuidas saab). Kuna mulle meeldivad ebatavalised lahendused, siis arvaksin, et võibolla päästaks meid mõningate tsiviilhaiglate militariseerimine, mitte KV koosseisus paralleelsüsteemi loomine. Selle militariseerimisega käib muidugi kaasas kole meedikute ja meditsiinijuhtide hädakisa, aga jesuiitlikult - eesmärk pühitseb abinõu.

Iseenesest olen täiesti nõus, et meie tsiviiltervishoiusüsteemi kriisivalmiduses on veel väga-väga palju parandamise ruumi (aga seis on täna parem kui nt 5 aastat tagasi, ja seda mitte tänu koroonale, vaid ammu enne seda muudel põhjustel); ning tervishoiuvarudega oligi asi täpselt nii sitt nagu sellest ka avalikult on räägitud. Aga minu arvates pole selles olukorras mõistlik alternatiiv kogu tsiviiltervishoiule käega löömine ning Kaitseväe jaoks ühe tsiviilhaigla „militariseerimine“, sest:

1. Kriisi ja sõja ajal hakkama saavat tervishoiusüsteemi vajab ju mitte ainult Kaitsevägi, vaid terve ühiskond ja kõik Eesti inimesed. St Kaitsevägi võib ju teoreetiliselt arendada oma autonoomse süsteemi oma 25 000 reservväelase tarbeks, aga kuidas saavad sõja korral kriitilist arstiabi ülejäänud 1,3 miljonit?
2. Kui on väga intensiivsed lahingupäevad, siis ujutatakse totaalselt üle ka see üks väga tasemel, kuid siiski ainukene Kaitseväe jaoks „militariseeritud“ korralik haigla. Siis tuleb ikka hakata vaatama tsiviilhaiglate poole. Sellest ei hakka isegi rääkima, et mis saab siis, kui kurikaval vaenlane suudab veel purustada selle ühe ja ainsa super-puper militaarhaigla.
3. Tsiviilhaiga „militariseerimisest“ rääkides – usun, et paljud arstid jm meedikud oleksid sellisest huvitavast võimalusest väga huvitatud. Pigem on küsimus selles, et ega ühe haigla „militariseerimine“ ei tekita süsteemi juurde raviraha ega täiendavaid arste ja õdesid. Need kõik tulevad siiski ühest ja suletud potist. Kui hakata seda asja rahastama kaitse-eelarvest, siis küsiks, et millise olemasoleva üksuse või võime sulgemise arvelt? Sest haigla pidamine pole teps mitte odav lõbu.

Seetõttu tegeleks mina pigem tsiviiltervishoiusüsteemile parema kriisivalmiduse tagamisega. Usun, et pärast praegust kriisi seda vajadust enam ka otsustajate poolt enam nii väga ei ignoreerita. Paljud selles vallas Kaitseväe meditsiinisüsteemi utsitamisel tehtud muutused kannavad juba täna vilja – näiteks kogu see plaanipärase ravi lõpetamine reservvõimsuste tekitamiseks pole mitte jooksult tehtud improvisatsioon, vaid teadlik, plaanipärane, läbiharjutatud ja paari aasta eest seadustesse raiutud meede. Mis on täpselt samamoodi kasutatav ka konventsionaalse konflikti korral.

Ja tänu sellelesamale meetmele (aga ka haiguse plahvatusliku leviku vältimisele muude, administratiivsete meetmetega) pole meie tsiviiltervishoiusüsteem mitte „juba hädas“, vaid mõnes mõttes hoopis alakoormatud. Nt hetkel intensiivravil olevate inimeste arvu – hetkel vist u 10 – võib rahulikult täna korrutada 10 või 15-ga, enne kui meditsiinisüsteemi võimekuse piir ette tuleb. Per capita on meil intensiivravi kohti haiglavõrgus umbes sama palju või isegi rohkem kui Soomel, keda me muidu igal sammul kriisivalmiduse ideaalriigina toome. Nii et selle pealt otsustage nüüd ise, kas meie kriisivalmidus on antud näite puhul „sama hea kui Soomes“, või on „Soomes asi sama persses kui meil“.

Isegi õnnetu see „õnnetu“ Saaremaa haigla saab sisuliselt hakkama oma jõududega – Kaitseväe välihaigla/laatsaret saadeti sinna igaks juhuks ja pisut ennatlikult – hetkel on see sisuliselt patsientidest tühi, sest kõik mahuvad (veel) päris haiglasse ära.

Aga ei maksa endale luua ka illusiooni, et on võimalik laialdase pandeemia või täiemõhulise sõja puhuks luua tervishoiusüsteem (vahet pole, kas tsiviilis või KV-s), mis igal ajal, igas olukorras, igasuguse patsientide arvukuse korral suudab alati kõigile vajalikku arstiabi anda. Sellist süsteemi pole ei meil ega ka mujal. Ega teki ka. Sest kriisi- ja katastroofimeditsiini üks alusteadmisi on see, et halvima stsenaariumi puhul on patsiente teatud hetkedel alati rohkem kui võimalusi kõikide aitamiseks, mistõttu on triaaži kaudu raskemate juhtude suremajätmine on äärmiselt sünge, kuid paratamatu osa kriisimeditsiinist. Samamoodi nagu ei saa ühtegi sõda planeerida arvestusega, et mitte ükski sõdur lahingus surma ei saa.

[Z03]

Paljud selles vallas Kaitseväe meditsiinisüsteemi utsitamisel tehtud muutused kannavad juba täna vilja – näiteks kogu see plaanipärase ravi lõpetamine reservvõimsuste tekitamiseks pole mitte jooksult tehtud improvisatsioon, vaid teadlik, plaanipärane, läbiharjutatud ja paari aasta eest seadustesse raiutud meede. Mis on täpselt samamoodi kasutatav ka konventsionaalse konflikti korral.

Mismoodi praegustes tingimustes edasi lükatud plaaniline operatsioon kuidagi rahvatervisele kasulik on või kedagi aitab? Ega siis praegu pole haigused lõppenud, lihtsalt neid ei ravita ootuses, et kohe-kohe täituvad tervishoiuasutused koroonahaigetega. Plaanilise ravi, operatsioonide jms edasilükkamine annab korraliku tagasilöögi nagunii ja me ei tea, mitu surma see lõppkokkuvõttes põhjustab. Esitada seda kui mingit töövõitu...? Et siis konventsionaalse konflikti puhul juhtub sama? Aitäh hoiatamast!

[Leo]

JSP-EHP-EHAS-EVAKAS-KS/EVSA-KuS eesti keeles sisuliselt lahti kirjutatuna võiks olla:

JSP - joukkojen sidontapaikka - haavatute sidumispunkt. Praktiliselt rühmaülema ja -vanema kõrval, moodustatakse rühma parameediku ja reservis oleva jao sanitari või ükskõik millise võitlejaga. Siia tulevad ja tuuakse kontaktis olevate jagude vigastatud, täiendatakse esmaabi ja valmistatakse ette transpordiks

EHP - ensihoitopaikka - kompanii juhtimis- ja tagalarühma esmaabijao moodustatud esmaabipunkt, kus peaks olema 1 üldarst, 2 medõde ja 5 sanitari. Saavad paremat abi kui rühmas ja valmistatakse ette transpordiks

EHAS - ensihoitoasema - pataljoni tagalakompanii meditsiinirühm. Esmaabi kuni hädakirurgiani, koosseis 6 arsti/hamba-arsti, 6 medõde ja 25 sanitari, kokku 1 operatsioonijagu ja 2 esmaabijagu.

EVAKAS - evakuointiasema - edasise evakuatsiooni keskus. Siit jagunevad patsiendid KS - kenttäsairaala e. välihaigla või EVSA ehk evakuointisairaala ehk haiglasse, kes selle piirkonna haavatud vastu võtab ja ravib. Praktiliselt maakondlik või piirkondlik keskhaigla.

KuS on kuntoutussairaala - peale kiireloomulise ravi lõppu saadetakse vajadusel valla haiglasse või rehabilitatsioonikeskusesse või koju pihkusele kuni üksusesse tagasi saatmiseni või teenistusest vabastamiseni.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

See "soome süsteem" tundub huvitav - ja kas tõesti on neil iga kompanii peale ette nähtud arst

Ning pataljoni "medpunktis" suisa 6 arsti - kust nad seal Soomes neid niipallu võtavad

Kui see nii on, siis peaks neil NATO-pärane Roll 2 ju juba pataljoni tasandil olema - pole paha

Et järsku sa, Leo, "tõlgid" ise selle "soome süsteemi" NATO "rollidesse"

[mart2]

Väike vahelepõige.

Ma arvan, et kõigil oleks kokkuvõttes parem, kui kasutaksime siis erinevate võimete kirjeldamiseks "Role 1/2/3/4" nimetusi.
Siis oleks sisu üheselt selgem.
Probleem haigla vs. laatsaret vs. medpunkt jne tuleneb sellest, et tsiviilelus (eriti ajakirjandus!) on harjutud kasutama neid termineid kui sünonüüme.
Olen kindel, et dr. Lusti kasutas ka haigla nimetust mitte selle pärast, et ei tea sisu, vaid selle pärast, et nii on parem tavainimesele aru saada selle natuke suuremast võimest. Antud juhul siis võimalus kriitiliste patsientide käsitlemiseks, mis sõja korral on viidud madalemale tasemele kui tsiviilis. Tavainimene poleks sellest lühikeses teleintervjuus nagunii aru saanud.

Mõtiskluse lõpp.

[Kapten Trumm]

See "soome süsteem" tundub huvitav - ja kas tõesti on neil iga kompanii peale ette nähtud arst Ning pataljoni "medpunktis" suisa 6 arsti - kust nad seal Soomes neid niipallu võtavad

Seal Soomes paistab olevat, et kõik võimed on kui 1 aste allapoole toodud meiega võrreldes.
Meil oli mõni aeg tagasi asi nimega "kompanii sidumispunkt", kus oli esindatud para/õe tase, tean seda hästi seepärast, et mind on reaaljuhtumiga sellisesse kohta ka evakueeritud

Eks see on see kasin sõjameditsiin, mida hillart siin kangeste vastustab

[Leo]

Soomes on paarkümmend tuhat tööealist arsti, lisaks neli tuhat hamba-arsti, nii et leiab ikka piisavalt. Hajutatud võitlusviisi tõttu on toodud võimeid allapoole, sest ei ole mõtet ehitada järgmisele tasemele vägevaid struktuure, kui vigastatud lihtsalt teel sinna suvatsevad ära surra. Kõige kriitilisem on ikkagi üksikvõitleja, jao sanitari ja rühma para roll, sest kui ei suudeta esimestel minutitel verd ja hapnikku sees ning ringlemas hoida, läheb vigastatu edasi kaplanaaditeenistusele läbi matusebüroo kojusaatmiseks. Raskel hetkel keskendutakse riigis kriitiliste patsientide ravimisele, nagu ka hetkel on näha. Vähem kriitilised ootavad oma järjekorda.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tänud, Leo - nüüd sai kõik selgeks
Soomlastel ongi Roll 1 juba kompanii- ning Roll 2 pataljoni tasandil.

-- Roll 1 toimib kompanii medjao + rühmameedikute // jaosanitaride baasil, raudvaraks on 1 arst + 2 medõde.

-- Roll 2 tagab pataljoni medrühm, kus on õkva 6 arsti + 6 medõde ning hädakirurgia toimib operatsioonijao baasil.

-- Roll 3 moodustavad ilmselt mõisted EVAKAS ja KS(-välihaigla) koos, mis toimivad (nagu ma oletan) rohkem ringkonna- kui brigaadipõhiselt.

Elik siis välimeditsiini raskuspunkt on neil selgelt pataljoni tasandil (kompaniid muidugi ka).
Tundub igati logish // sõjateatri nõuetest dikteerit ja hajutatud võitlusviisist lähtuv süsteem

[Z03]

Aitäh akf Leole, kes rääkis Soome süsteemist. Ega siin foorumis pole ju ühtegi inimest, kes oleks suuteline nüüd Eesti Role 1,2,3, 4 tasandid ja meedikutega mehitatuse lahti rääkima? Mitte ühtegi?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ok - mida on siis enamvähem teada EKV meditsiiniosa kohta

Roll 1: pataljoni medpunkt, mille koosseis // arstide-õdede arv on mulle teadmata - aga kindlasti ei ole võrreldav soome näitega (sestap on ka "rollinumber" madalam kui soome pataljonitasandil)..

Roll 2: seesama brigaadilaatsaret seal Kuressaares. Isikkoosseis ei ole muidugi avalik info aga pakun, arstide-õdede arv soome pataljoninäitest eriti ei erine ("rollinumbrid" ka samad)..

Roll 3: EKVs ei ole

Roll 4: tsiviilhaiglate-, taastus- jm ravikeskuste baasil - nagu igal pool maailmas..


Ja mis siit kohe silma torkab:
-- "soome näitel" jõuab kompanii lahingus kõva kolaka saanud võitleja päris kiiresti Roll kahte (sest see on tal juba pataljonis).. ka on arst + kaks õde juba kompaniis valmis võitlejat niikauaks "elus hoidma"
-- "eesti näitel" on aga ühe keskmise võitleja "teekond" Roll kahte selgelt liiga pikk - järelikult ka eluspüsimise santsud väiksemad

Vot tak