www.militaar.net

manjabes kirjutas:Aga ümbritsevate käitumine seab ametliku versiooni ikkagi suure kahtluse alla.
Kasvõi see rebend - kui see tekkis lihtsalt merepõhjas vedelemisel või põhja vajumisel, siis pole mingit põhjust kolme riigi ministritel välkkorras Rootsis kokku saada.

Samas ainult selle järgi, kuidas poliitikud ja PR inimesed siblivad, pole ka õige kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Normaalsele inimesele tundub suur osa nende tõmblustest veider. Sovjetoloogid ka muudkui jälgisid, mis järjekorras poliitbüroo vanakesed püünele ronisid, aga NSVL kokku varisemist ei suutnud keegi neist ennustada...

26 aastat on möödas ning kui Rootsi poolel oleks midagi suurt varjata, siis:
1) on kahtlane, kas praegust Rootsi valitsust sellest üldse tõenduspõhiselt informeeritakski;
2) on kahtlane, kas Eestis leiduks kedagi, kes Ratast tõenduspõhiselt informeeriks;
3) kui ka Rootsi valitsus oleks tõenduspõhiselt informeeritud ning püüaks jätkuvalt tõde varjata, siis oleks kahtlane, et nad dokfilmi peale hakkaks Rattale paljastusi tegema. Mina nende asemel paneks igal tasandil tuima edasi.

Kriku kirjutas:Jutu mõte on siis selles, et rebend võis vabalt tekkida pärast laeva põhja minekut?

Sellised rebendid tekivad laeva uppumisprotsessi käigus, tavaliselt siis, kui suur osa kerest tõuseb veest välja või kui kiiresti vajuv laevakere põrkab vastu merepõhja. Kuskil tekib pingete kontsentreerumine, mis ületab kere vastupidavuse.

Kuigi laevakere tundub väga tugev, pole siiski tegu laste plastmassist mängulaevaga, mida võib ühest otsast kinni hoides vabalt väntsutada. Kui võtta reisilaeval vöörist kinni ja hoida seda niimoodi õhus, murdub kere tõenäoliselt pooleks.

Kui plahvatus tekitab laevakeresse augu, siis
a) see on kontsentriline, mitte taoline pragu
b) servades on plahvatuslaine poolt painutatud materjal, mis on suunatud plahvatusest eemale. Kerevälisel plahvatusel on see suunatud laeva sisemusse, keresisesel plahvatusel laevast välja.

Laevakeres võib ühte-teist pauku teha ka uppumise käigus või peale seda, näiteks aurulaevadel kippusid aurukatlad suure pauguga lõhkema. Kas antud alusel midagi sellist võis olla, selleks on infot rohkem vaja. See ei pruugi olla tahtlik, lihtsalt veesurve, keemilise reaktsiooni vms toimel loomulikult tekkiv probleem.

manjabes kirjutas: Jah, ei välista rebendi teket, ega saa ka automaatselt järeldada, et Kurmi allveelaeva-teooria on vale. Aga ümbritsevate käitumine seab ametliku versiooni ikkagi suure kahtluse alla.
Kasvõi see rebend - kui see tekkis lihtsalt merepõhjas vedelemisel või põhja vajumisel, siis pole mingit põhjust kolme riigi ministritel välkkorras Rootsis kokku saada. See, et seda siiski tehti, vihjab, et kas otseselt või kaudselt on vaja vähemalt teooriaid omavahel koordineerida "rebendi" tekke osas. Või koordineerida "uue uurimise" üksikasju. Või midaiganes, mille järele poleks mitte mingit vajadust, kui ametlik komisjoni raport oleks lõplik tõde (mispuhul, jällegi, oleks loogiline reaktsioon, et "jumala eest, uurige kui tahate, tõde on komisjoni raportis ja te jõuate oma uurimisega täpselt sinnapaika välja").

Allveelaeva-teooriaga on ikkagi see lugu, et kõigepealt peaks leidma mingi ühese tõestuse, et see allveelaev seal oli, mitte nii, et kõik ülejäänud tõestavad Kurmile ja co'le, kuidas allveelaeva ei olnud.

Sellest, et mingi käitumine on kahtlane, mingid asjad seletamatud ja keegi on kuskil midagi varjanud, ei saa ju automaatselt järeldada mingi allveelaeva olemasolu, või mõnd muud vandenõuteooriat, mille aluseks ei ole palju rohkemat, kui selle autori fantaasiarikkus.

Pildil on nõuka allveelaeva K-407 kere peale kokkupõrget ameeriklaste allveelaevaga



Suhteliselt suure ja raske objektiga nagu allveelaev kokku põrgates peaks enamasti kokkupõrkejälg koosnema suurel pinnal pardaplaadistuse muljumisest.

Sama loogika paistab ka enamikel pealveelaevade kokkupõrke jälgede piltidelt, näiteks antud USA hävitaja, mis sõitis ette kaubalaevale:

https://im-media.voltron.voanews.com/Dr ... k=MTvNKDXK

ribikardin kirjutas:

Kriku kirjutas:Jutu mõte on siis selles, et rebend võis vabalt tekkida pärast laeva põhja minekut?

teoreetiliselt võib, aga sellele hinnangu andmiseks oleks vaja tervet laeva näha ja terve hulk muid andmeid. Aga ma kohe mitte üldse sellesse ei usu. Sellist laeva võib ju vaadata kui toru, mis on veel seest erineva struktuuriga toetatud. Lihtsalt rääkides sõltub toru jäikus mitte niivõrd tema materjali pakusest vaid tema ristlõike profiili mõõtudest. Õhukese seinalisele torule saab rakendada mitmeid kordi suuremat koormust kui selle seina paksusele samast materjalist lehele. Ja kusjuures, see koormus ei ole väga väga palju väiksem, mida taluks toruga samas mõõdus ja samast materjalist täis tala / varras.
Minu ettekujutusel peaks see jõud, mis sellise vöörist ja ahtrist toetatud laeva nii painutab, et painde kumeral poolel rebend tekib olema väga metsik. Võiks spekuleerida väsimuspragude teemal, aga ka siin peaks neid väiksema koormusega tsükkleid, kus laeva talana muutuva koormusega tsükkliliselt väntsutataks, ikka väga väga palju tegema, et midagi juhtuma hakkaks.

Võta seda laeva seal merepõhjas, kui suurt terasest silda, mis toetub ahtrile ja vöörile ning kannab keskelt.
Ainult et:
- Erinevalt meie maapealsest kasutuses olevatest terassildadest ei saa see korrapärast hooldust.
- See ei ole selliselt kandma ja vastu pidama projekteeritud.

Loomulikult laevakere sellistes tingimustes seal merepõhjas aja jooksul laguneb ja rebeneb.

Enamik laevakerele osaks saavast füüsilisest mõjutamisest saab osaks uppumise käigus või põhjaga kokku põrgates.
Selle käigus saavad kerele osaks koormused, millele pole see arvestatud.
Merepõhi on enamasti siiski pehme (kaetud sinna aja jooksul settinud muda ja liivaga, kuid on ka kaljust).
Peale põhjaga kokku põrkamist energia kaotanud laev "settib" sinna maha ja nii jääbki.
See seletab, mis tuntud vrakid on aastakümneid püsinud nii nagu nad sinna omal ajal jäid.

No vot, nüüd võiks võtta laeva 3d mudeli ja panna otste peale toetama. Simulaator näitaks kohe ära kuskohas on pingekontsentraatorid.

Ka vajumise käigus võis tekkida, siis rakendub kogu pinnale ühtlane surve ja kuna pind on ülisuur siis on ka jõud suur. Nt 100grammi/cm2 (1000kg/m2) ja küljepind on kui palju ? Parandage mind - pakuks puusalt 3000 m2 ja see teeb jõuks 3000 tonni (korrektsemalt siis ca 30 MN).
Aga põhja toetudes on jõud veel suurem.

Madis Reivik kirjutas:Oleks hea kui keegi korjaks kõik fotod kokku ja teeks laotise kombo.
Fotode servapidi traageldamine ja keeramine peaks aastal 2020 olema elementaarselt lihtne kui on käsitööoskused olemas (mul ei ole, kõik mis pole vektor on barbaarsus

olen sellist suhteliselt väärt tarkvara selliste tööde jaoks kasutanud. Sööb pilte ja videot


https://www.microsoft.com/en-us/researc ... te-editor/

Tollase hukukomisjoni liige Jaan Metsaveer on igasugu (allvee)laeva asjus äärmiselt skeptiline, üheks põhjuseks toob ta, et radaripiltide abil oleks olnud tuvastatav.

Kas sellest väitest leiabki vastuse küsimusele, miks on "kuskile kadunud" "Estonia" viimase teekonna radaripilt ? ( hukukomisjonil polnud võtta ka kapteni logiraamatut, muide !! )

Kuna vandenõu teooriad on popid siis viskan enda oma ka siia

Kuna Vene poolt oli tulnud korduvaid hoiatusi, et lõpetage ära see smuugeldamine siis pandi Estonia laeva saatma alvelaev nö põhja all, turvamiseks. Edasine toimus sarnaselt ametliku versiooniga, et visiir ja ramp jne tuli lahti ja laev hakkas küljele kalduma. Ja alvelaev nö proovis aidata tasakaalu seda laeva uuesti lükata tekitades sellega aga rohkem kahju kui kasu ja pressides sellega lava keresse augu.

Seisan 100% selle teooria eest kuni veel lenukama mõttevälgatuseni.

ühtlasi sarjas näitab seda auku ka 3d mudelina seda liigutades ja väga ei toetaks seda põhjas tekkinud pinge all kärisemist.

Krt kui radaripildil on näha vältimatu kokkupõrke ohtu, siis tehakse kiirelt mingeid manöövreid.
Muidugi võib nüüd rääkida et sillal oli rangelt keelatud kokkupõrget vältida...
Ja 90 alguses ei olnud salvestustehnika sugugi nii levinud ja elementaarne.

Kuidagi arulage on diskussioon kus mõned üritavad tõestada ja uurida mingi teooria paikapidavust ja teised raiuvad et tõendite puudumine on kõige otsesem tõend et täpselt nii oligi.. Jääks ikka mingi elementaarse loogika piiridesse.


Kutsun ikka üles mõnda kohalikku osavat rasternäppu tervikfotot kokku panema !

Ja ärge kirjutage "3d mudel" selle sarja kohta, see on 3d JOONISTUS. Võtan sõnad tagasi, kui oleks 3d mudeli peale pandud ka reaalsed fotod.

Kas kaasfoorumlastel on kahtlusi, et reaalsed videokaadrid paljastavad natuke teistsuguse deformatsiooni kui discovery poolt nende põhjal pandud ilupilt näitab? Iseenesest me võime siin ju järgmise "Kavastu" tekitada aga insenerina välistaks küll selle et selline deformatsioon tekib lihtsalt laeva ebaühtlasel pinnasel lebamisest laeva enda raskuse mõjul. Tegemist on muljumisdeformatsiooniga mille tagajärjel tekis peatõmbepingete mõjul piki ja ristirebendid, tegemist võib olla nii tömbi kui terava esemega kuid mõõtmetelt mitte väga suurega. Ka tõesti, vajumine kivi otsa võiks sellise tekitada.

Et edasisi vaidlusi vähendada - kui pragu oleks tekkinud sellest et laev toetus kahele otsale - oleks prao asukoht rohkem laeva keskosas, ja kuna pragu võrreldes laeva külje kõrgusega on tühine, ei oleks see kuidagi saanud ära sumbuda...

Ps, Jaan Metsaveer andis ka mulle tugevusõpetust. Ja ma ei vaidlusta hetkel ka fakti et põhiosa laeva uputanud veest tungis sisse läbi visiirikonstruktsiooni kuid auk, sellest sisse tunginud vesi mis tekitas täiendava kreeni võis olla faktor visiiri lõplikuks purunemiseks.

Asi mis jääb müstikaks... usutavasti jõudsid probleemid visiiriga (millele viidatakse möödundaastases Ekspressi artiklis) kaptenisillale, igas normaalses olukorras oleks laeva kiirust alandatud ja kurssi korrigeeritud. Loeks heameelega logiraamatut... paraku, rotid viisid selle ära nagu nad närisid puruks ka Rootsis olevad esialgsed videoülesvõtted.

Muide, veel 1 hull idee... äkki üritati laeva hoopis kaaperdada, nii nagu "ENKi poolt finantseeritud" piraadid seda tegid Artic Sea-ga
Aeti mingi teine väiksem alus kreenis oleva külje alla (muide, seal tekib vähemalt tuuleauk, lainetusega on lood sandimad) aga löögi suund klapib...

Kui oleks soovitud alust kaaperdada, oleks seda teinud reisijad.

Kriku kirjutas:Kui oleks soovitud alust kaaperdada, oleks seda teinud reisijad.

Nii lihtne see tol ajal ei olnud. Inimeste kontroll piiriliikluses oli päris tõhus. Ka sobiks variant et äkki taheti kedagi/midagi tundlikku laevalt ära toimetada. Igal juhul on mulle ebaõnnestunud poordi tulemine kordades tõenäolisem kui mingi allveelaev.

Kes hakkaks sellise ilmaga pimedas poordi ronima...?