Hästi kirjutab see juut muideks - täiega nõus
(järgnev on PL artikli lõpuosa)
Ekspert: lollus oli arvata, et Afganistani saab tsiviliseerida ja demokratiseeridaAvraam ŠmulevitšLähis-Ida spetsialist Avraam Šmulevitš sõnab, et ameeriklased saavutasid Afganistanis oma esmase eesmärgi – purustasid Al Qaeda terrorivõrgu –, kuid kõik muu lääne ettevõetu oli juba asjatu oma sõdurite elude raiskamine.
Ameerika president Joe Biden ja NATO on teatanud, et kavatsevad 2001. aasta 11. septembri rünnakute kahekümnendaks aastapäevaks tuua oma sõjaväelased Afganistanist koju. Šmulevitš arvab, et pärast seda on ainult aja küsimus, kui langeb lääneriikide toetatav valitsus.
Miks lõppes Nõukogude Liidu sissetung Afganistani lüüasaamisega?
Partisanisõda Afganistanis kujunes Nõukogude Liidu jaoks liiga raskeks koormaks, sest Afganistani okupeerimisele kulus liiga palju ressursse ja see tõi kaasa diplomaatiliste suhete halvenemise teiste riikidega. Ka afgaanid ei leppinud oma saatusega ja põhimõtteliselt põrkus Nõukogude Liit terve rahva vastupanule. Nagu me näeme, ei saa ka suurriigid sellises olukorras hakkama.
Nõukogude Liidu sissetung Afganistani oli tegelikult täiesti mõttetu, sest Afganistan oli algul kuningavõimu all ja pärast Daoudi režiimi Nõukogude Liidu jaoks väga sõbralik riik. Kuningavõim oskas Afganistanis rahu ja korda säilitada, aga kui kuningas 1973. aastal kukutati, siis algas „kõigi sõda kõigi vastu”.
Nõukogude Liit pani selles sõjas toime kohutavaid kuritegusid, hukkus üle miljoni rahuliku elaniku. Väga imelik, et kedagi ei üritatud selle eest vastutusele võtta, ning rahvusvaheline avalikkus sulges selle ees lihtsalt silmad, sest see oli tõeline genotsiid.
Kas 2001. aastal alguse saanud lääneriikide kohalolekut võib samaväärseks kaotuseks lugeda?
Ei. Nõukogude Liidu eesmärk oli Afganistan okupeerida ja sotsialistlik riik rajada. Lääne sõjalise sekkumise tõid kaasa Osama bin Laden ja Al Qaeda, kes kasutasid Afganistani baasina ning panid läänes ja naabermaades terroriakte toime.
Ameeriklaste eesmärk oli hävitada Afganistanis Al Qaeda ja selle nad täitsid. Praegu kuulutab Taliban, et nad ei kavatse teiste maade asjadesse sekkuda ega väljaspool Afganistani terrorirünnakuid korraldada. Taliban sõdib Islamiriigiga, mis on talibite üks peamisi vaenlasi.
Teine küsimus on, miks oli lääneriikidel vaja Afganistani jääda, sest läänemeelse ja demokraatliku valitsuse võimulepanemine ebaõnnestus.
Kaugeltki mitte kõik rahvad ei ole maailmas võimelised sarnaseks arenguks nagu lääneriigid ning läänelik süsteem ei sobi kõigile, ehkki sellest pole tänapäeval poliitkorrektne rääkida. Algusest peale oli selge, et demokraatia kehtestamine Afganistanis on hukule määratud, sest Afganistani ühiskond ei ole selleks valmis. See läks maksma tuhandete lääneriikide sõdurite elu ja oli täiesti mõttetu.
Seega saavutasid ameeriklased ainult selle, et Afganistan ei muutu taas vaenulike jõudude varjupaigaks ja terrorirünnakute platsdarmideks.
Kui Afganistani inimesed tahavad elada šariaadiseaduse järgi, raiuda mingite pisivarguste pärast käsi otsast ja sundida naisi kandma selliseid riideid, nagu nad kannavad, siis on see afgaanide endi asi. Ei ole vaja neid vägivaldselt tsiviliseerida.On arusaamatu, mida on lääneriigid viimasel aastatel Afganistanis teinud. Võib öelda, et nad langesid oma „korralikkuse” ohvriks. Kui Nõukogude Liit lahkus 1989. aastal Afganistanist, siis jäeti kõik need, kes olid Afganistanis NSV Liitu toetanud, saatuse hooleks. Enamasti tapsid mudžahiidid nad ära. Praegu üritavad lääneriigid oma toetajaid evakueerida. Muide, hiljuti avalikustati USA luureraport, mille järgi ei pea Afganistani praegune valitsus pärast lääne sõdurite lahkumist paari kuudki vastu.
Kes praegu Afganistani valitseb?
Ametlikult Kabuli valitsus, ehkki
reaalsuses kontrollib see valitsus riigist ainult tühist osa ja öösiti ei ole neil isegi Kabuli üle kontrolli. Peale nende oli veel kaks olulist jõudu: talibid ja Islamiriik. Islamiriigi lõid talibid Afganistanis puruks. Nüüd on viimastel päevadel tulnud järjest uudiseid, et
terved sõjaväeosad ja Kabuli valitsuse ametisse pandud ametnikud on läinud Talibani poolele üle. Talibani jõud kasvab praegu iga päevaga.Praegu on Türgi oma väed Afganistani saatnud. Türklased kaitsevad Kabuli rahvusvahelist lennujaama, kuid on ebatõenäoline, et nemadki seal üksi suudavad midagi korda saata.
Selge, et Afganistan läheb uuesti Talibani kätte, ja põhiline küsimus on see, kas nad hoiduvad teistesse maadesse sekkumast.
Ma ise arvan, et talibid hoiduvad rünnakutest Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, ent katsuvad hakata oma mõju kasvatama Kesk-Aasias. Ma tuletan meelde, et Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan on Afganistani naabrid ning Afganistanis elab arvukas usbeki, türkmeeni ja tadžiki vähemus. Taliibide võim ähvardab neid riike tugevalt destabiliseerida ja võimalik, et nendes maades puhkevad talibite toetatud partisaniliikumised. See on loomulikult tõsine probleem ja uute konfliktide puhkemine toob kaasa suure põgenikevoolu nendest maadest.
