www.militaar.net

Vastus käes - aurulaev Laine ja Luunja sild.

Luunja sild muidugi, ega muud võimalust nagu polegi.
Aga ma ei saa hästi pihta, kas "Laine" sõidab Tartu või Peipsi poole. Tundub justkui, et allavoolu, vastasel juhul peaks näha olema vana jõesäng.
Üritasin Tartusse toodud veebussi kohta midagi rohkemat teada saada, aga tal on õnnestunud oma elu kuidagi vaikselt Oulu järvel mööda saata, pilte väga vähe, tehnilisi andmeid ei leidnud ja ühelgi seatkandi videol sõitvana ka silma ei hakanud. Ehitatud 1972.a. ja viimane hooaeg omanik teda sõitu ei pannud.
Ju siis saadi päris soodsalt kätte.
Aasta lõpuks üks foto vähemtuntud laevast Reisiaurik, ehitatud 1909 Riias, pikkus 30m, laius 4m, süvis 0,8m.
Esimesed 10 aastat Narva jõe ülemjooksul ja nimeks "Победа", edasi mõned aastad Tartus ja juba "Võitja"
1927 Narvas tagasi. 1938 uus nimi "Naroova" . Jäi sõtta...

Pööningult leitud sõiduplaanid aastast 1938

Leidsin kadunud vanaisa väga piiratud pildikogust (koosnebki perepiltidest ja praegu postitavatest), kaks pilti Kalli järvel asuvast Valvurist. Miks, millal ja kelle tehtud need pildid on, ei tea.

EDIT: Proovisin paremini skännida.

Võimalusel ehk paremad skaneeringud?

Mõtlesi, et tulen ka üle pika aja paari kommentaariga välja.
Ghosti leitud sõiduplaanid on päris põnevad. Narva jõe laevadest mainitakse seal ka sellist, mille pilti meil siin kusagil pole, s.o "Julge"
Õigupoolest on tegemist 1909 Rootsis ehitatud alusega, mida võiks pigem pidada mootorpaadiks (11,7m/2,8m pikkus/laius). Sõjaohver.
Võrdlesin sõiduplaane meie lk 44 olevate 1931. a. omadega. Kohe lööb ette, et sõit Tartust Praagale kestab pool tundi kauem... millest see tingitud on, ei oska kindlalt öelda. Osalt laevad samad. Võib-olla olid mingites lõikudes kehtestatud kiirusepiirangud. Aga mulle tundub kõige loogilisem, et sõidukiirusi korrigeeris hoopis 30-te aastate lõpu madalveeperiood, mis sundis laevamehi ettevaatusele.
Tuuleonu "Valvur" on samuti mõnus leid. Sokutan üles pildi samast perioodist. Peldiku moodi asjandus igal juhul paistab.
originaal siin http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/ ... zwald.html Ilma ruhvita "Kreutzwaldi" pilte on liikumas vähe. Kui katsuda dateerida, siis peaks jääma vahemikku 1959-63. Kõige tõenäolisem on 1960. Veeseisu ja puude järgi on aprill või mai algus ja 1959 koos "Lermontoviga" Tartusse saabunud "Kreutzwald" vaevalt et nii vara kohal oli. 1961-63 peaks taamal paistma Santa Maria, mis Laia tänava otsa pandi 1960 suvel.
Pildil on kentsakas see, et kohe kapteni kõrval seisab rodu kiibitsejaid. Meeskonnaliikmeid küll nii palju ei olnud.

Kaks pilti laevast, mille Tartu "Koidula" välja vahetas. Narva jõe alamjooksul 1978-89 resideerunud "M-84" Ehitatud 1952.

1986.aasta 1989 elik siis viimane hooaeg.
Seda ei oska küll öelda, kes ja millal ta ninaosa niimoodi ära nüsis(ühel kehval 1981.a.pildil on see lapp juba olemas). Võib-olla tuligi Lenskast sellisena, aga mine tea, kas seal oleks sellist kirvetööd läbi lastud.

Veel paar pilti Narva kandist. Koos täpsustatud infiga laevade kohta. "M-258" Foto aastast 1976. Keegi naljavend on üritanud vist värvifotoks kujundada ja pärast esimese juti tõmbamist ümber mõelnud .
Laev ehitatud 1957 Moskvas, alguses tegutses Laadoga järve suubuval Paša jõel. 1965 toodi Naroova alamjooksule. Viimane tööhooaeg 1977. Kolm aastat hiljem lammutati
"Pravda" Jäädvustuse daatum pole teada. Pakuks 60-ndaid. Laev ehitatud 1955.a. Kaunases ja see eriliselt madalalt vees istuv variant (nats aeglasem kui tavaline tüüpalus) Saabus otse Narva. Viimane hooaeg 1974.
Laeva kõrval kalda pool on näha asjandust, mida nimetati ujuvverandaks. Sovetimaal olid sellised inimeste veoks kasutusel ja väga lihtsal põhimõttel. Kui rahvast oli väga palju vaja vedada, siis võttis reisilaev sellise koos reisijatega poorti ja hakkas sihtkoha poole kulgema. Ei välista, et ka Narva ja Narva-Jõesuu vahel sellist varianti mõnikord kasutati. Allavoolu oleks päris hea libiseda, aga tagasi võis päris pikka aega venida.
Laeva viimased päevad 1974 detsembris. Lammutus käib. Oli olnud tegelikult sõidukorras, aga reformiga oli likvideeritud Ivangorodi sadam ja vara läinud üle Leningradi reisisadamale, viimases siis leiti, et kõige mõistlikum on mõne aasta pärast kapitaalremonti vajav laev (norm.ekspluatatsiooniiga oli "Moskvitšidel 18-20 aastat) ära hävitada.

aurik kirjutas: Pildil on kentsakas see, et kohe kapteni kõrval seisab rodu kiibitsejaid.

Sellesama Kreutzwaldi rooliruumis olen ma saanud ise samamoodi kiibitsemas käia . Oli vist vene aja lõpp ja klassiekskursioon mööda jõge Peipsini ja tagasi. Peipsi peal sai samuti väike tiir tehtud. Kapten veel rääkis, et selle laevaga Peipsile iseloomuliku terava laine pärast väga kaugele järvele ei julgevat minna. Algul oli ilm ilus ja järv rahulik, aga kui kallas juba silmist kaduma hakkas, tõusiski tuul ja laev hakkas nii kõikuma, et mõni karjus, mõni oksendas ja mõnele pakkus see kõik lõbu rohkem kui rubla eest . Siis oli kohe ümberpöörd ja tagasisõit kah. Hästi on meelde jäänud roolist paremal olev "käigukang", fiksaatori nupp peal nagu auto käsipiduril ja paksust metallist plaadis, millest see kang välja turritas, iga käigu jaoks oma n.ö. koht või sälk nagu mõnel vanemal traktoril.

Siin üks artikkel, kus pildil "Pegasuse" ruhvi sisemust osaliselt näha
http://tartu.postimees.ee/1804585/noor- ... reisilaeva
Eks ta ole üsna samasugune nagu sovietiajal.
Niipalju, kui mina kuulnud olen, pidasid laevamehed "Koidulat" paremaks. Oli pisut suurema süvisega ja ehk veidi kindlam. Kunagi kirjutasin loost, kus tormiga "Raketa" Piirissaarele ei saanud ja siis saadeti inimestele Tartust just "Koidula" järgi. Ja nõukaaegse Luunja lastelaagri Peipsi-Piirissaare sõidud tehti pea alati "Koidulaga".

Leidsin ühe päris huvitava uurimustöö:

Siinpool jõge - sealpool jõge. Mõne Emajõe-äärse koha loost
Juttu on seal mitmetest muistenditest, keskaegsetest jõekindlustest ja Rootsi laevastiku lipulaeva Carolus hukust 3. või 4. mail 1704. aastal Kastre kandis. Praeguseks on see koht poiga tähistatud: http://register.muinas.ee/public.php?me ... w&id=12867
Üks vana artikkel Postimehes samast laevast: http://www.postimees.ee/2478155/kui-ema ... joe-pohjas
Ja veel juttu. Muuhulgas mainitud ka 1956. aastal jõepõhjast üles toodud Caroluse plangutükki, millest Kalju Jakobsoo leivanoale käepideme valmistas: http://reisiajakiri.gomaailm.ee/peidetu ... -suursoos/


Võrdluseks:

.............Pikkus(m)........Laius(m).....Süvis(m)
Carolus......17,8..............5,6.............1,6
Vanemuine..29,5..............5,3.............1,3
Pegasus.....27,25.............4,8.............0,86
Jõmmu........12...............7,5.............0,8

Seega oli siis Carolus suuruselt enam-vähem 2/3 Pegasuse pikkusest, aga viimasest 80 cm laiem.

Tõnis Erilaid on Õhtulehes loo lühidalt kokku võtnud:

Kuidas Carolus Emajõel end õhku lasi

Eelmisel õhtul olid rootslased pidanud Tartus suurt pidu, et saata Peipsi laevastik jääst vabanenud Emajõel teele. Muusika mürtsus, aupaugud kärgatasid, viin voolas ojadena.

3. mail 310 aastat tagasi mindi teele. Laevastikuülem kapten Gustaf Löschern von Herzen oma lipulaeval Carolus (17,8 meetrit pikk 10–12 kolmenaelast kahurit pardal), kaasas tosinkond laeva paarisaja sõduriga, kellest pooled olid muide eestlased. Tulejõudu oli kokku 98 suurtükki.

Kapten Löschern von Herzen oli liiga enesekindel – ta ei saatnud piilureid välja. Nii tabas teda üllatusena Vene suur sõjaväeüksus Varbeki (Kastre) all.

Nad olid tõmmanud üle Emajõe kettidest ja laudadest tõkke ning avasid kaldalt laevade pihta marutule.

Laevadel oli kitsal Emajõel ülimalt raske manööverdada, kuid mõne tagumise aluse meeskond jõudis vähemalt suurtükid jõkke tõugata, maale sumbata ja Tartu poole tagasi plagada.

Lipulaev Carolus jäi sisuliselt üksi lahingut pidama.

Mälestuste järgi pidas laev rünnakule kolm tundi vastu, enne kui kapten venelaste masendavat ülekaalu tajudes laeva õhku lasi. Koos meeskonnaga ja kuuldavasti ka juba pardale roninud vastastega.

Venelasi oli varemgi mitme Peipsi lahingu ajal üllatanud, et rootslased ka ümber piiratuina pigem laevu õhku lasid, kui alistusid.

Kuningas oli andnud Rootsi mereväele korralduse, et alla anda ei tohi.

http://www.ohtuleht.ee/578212/kuidas-ca ... -ohku-lasi
EDIT: Digaris natuke ringi sobrades õnnestus ajakirjast Odamees ; 3 (17) 1924
sellest 1704. aasta Kastre lahingust isegi pilt leida

Laevavraki asukoht Maa-ameti kaardil:


Kuna aga legendides on korduvalt väidetud, et:
1) paadist ulatas vrakki aeruga koputama (kui pikk üks paadiaer siis ikka on);
2) vrakk olnud isegi paadist näha (ma ei tea täpselt, missugune oli Emajõe vee läbipaistvus 100...300 aastat tagasi, aga praegu pole ta pehmelt öeldes suurem asi);
3) Kastre mõisnik von Essen tahtnud vraki veest välja tõmmata, aga tuukrid (tolleaegsed!) teinud kindlaks, et seal midagi väärtuslikku pole (ja nii see asi sinnapaika jäi);
siis järelikult ei saanud see olla rohkem kui kusagil 2 meetrit allpool veepinda. Samuti on väidetud, et vrakist kasvas välja rohi, mis ulatus veest välja.
Seega äkki on asukoht kaardil veidi valesti näidatud? Aerofotol ei paista tolle koha peal absoluutselt midagi ümbritsevast erinevat silma, küll aga näidatud kohast u. 20m ülesvoolu, kus mingid taimepuhmad selgelt paistavad. Tõmbasin sinna ümber sinise kasti, ka selle proportsioonid kaardi mõõtkavaga võrreldes ja silma järgi hinnates on kaunis lähedased Caroluse mõõtudele:

Netis igatahes mingit infot selle laevavraki leidmise kohta ei paista olevat. V. Mäss otsis, aga ei leidnud (langes vaid vähi rünnaku ohvriks ). Ma eeldan, et kui ekspeditsioon korraldataks ja tõesti ka midagi kindlat leitaks, ei jätaks ajakirjandus seda mainimata. Kui kogu infot just mingil X põhjusel ei salastata.

See, et poi asukoht on laevahukust natuke allavoolu, võib muidugi tõsi olla. Aga tõenäoliselt sealt midagi leida pole. Aeg, millele aitasid kaasa 20.saj. tehtud süvendustööd + võimsad laevalained, on kõik võimalikud märgid laiali pillutanud.
Aga mind teeb ettevaatlikuks, et jõelahingu lugu on tuntuks saanud (v.a toimumise päev) rahvapärimuste kaudu, mitte vahetu üleskirjutuse järgi. Minu jaoks on loogilisem, et madin toimus sel ajal veel teotsenud Uue-Kastre kindlusest alla-, mitte ülesvoolu, vastasel juhul oleks Tartu poole kindlusest kiire sõnum viidud, et venelased liikvel. Tuhandeid mehi lotjadega kohale toodud... no selline logistiline operatsioon ei oleks saanud küll märkamata jääda.

aurik kirjutas:See, et poi asukoht on laevahukust natuke allavoolu, võib muidugi tõsi olla. Aga tõenäoliselt sealt midagi leida pole. Aeg, millele aitasid kaasa 20.saj. tehtud süvendustööd + võimsad laevalained, on kõik võimalikud märgid laiali pillutanud.
Aga mind teeb ettevaatlikuks, et jõelahingu lugu on tuntuks saanud (v.a toimumise päev) rahvapärimuste kaudu, mitte vahetu üleskirjutuse järgi. Minu jaoks on loogilisem, et madin toimus sel ajal veel teotsenud Uue-Kastre kindlusest alla-, mitte ülesvoolu, vastasel juhul oleks Tartu poole kindlusest kiire sõnum viidud, et venelased liikvel. Tuhandeid mehi lotjadega kohale toodud... no selline logistiline operatsioon ei oleks saanud küll märkamata jääda.

Kui seal tõesti mitte midagi enam alles poleks, milleks siis seda poidki tarvis oleks. Takistaks niisama ainult tarbetult liiklust ja mõistlikum oleks püstitada paadimatkajate jaoks mingi mälestusplakat kaldale. Pealegi tuleb poi igaks talveks välja korjata ja navigatsioonihooaja alguses uuesti paika panna. Huvitaval kombel on kultuurimälestiste riiklikus registris inspekteerimiskuupäevaga 12.10.12 märgitud mälestise seisundiks: hea ? Mis süvendustöödesse puutub, siis jah, sellega seoses on tõesti teoreetiline võimalus, et koppsüvendajaga põhjas olev vrakk ära lõhuti. Juhul, kui selle olemasolust seal ei teatud või sellega ei arvestatud. Aga nagu aerofotolt näha, mingid rohututid seal ju kasvavad. Võimalik, et süvendaja nii kalda lähedale ei tulnud ja piirduti vaid jõe keskel faarvaatri süvendamisega. Laevalainete osas ma aga pakun välja, et varasemad ja aeglasemad aurulaevad oma lainetusega ehk niivõrd ei lõhkunud vrakki kui et pigem mattus selle lainetusega Carolus lihtsalt rohkem mutta. Selleks ajaks kui juba tiiburid oma tõsiselt lõhkuva päralainega tulid, oli kogu vrakk (või vähemalt suurem osa sellest) juba paksu muda sees lainete eest kaitstud. Pealegi tammepuit vees kiiresti ei mädane ja püsib tugevana sadu aastaid. Oleks tarvis korralikku georadarit. Midagi taolist, millega poolakad oma väidetavat kullarongi otsisid. Sellega oleks kohe selgus käes: on seal midagi või mitte. Põhja reljeefi graafiliselt näitavast kajaloodist võiks ka abi olla (kel paadis olemas, võiks ju mööda sõites korraks koha üle vaadata). Kui paistab põhjas midagi ebalooduslikult korrapärase kujuga olevat, oleks juba põhjust asja lähemalt uurida.
Lahingu vahetu üleskirjutuse kohta ei oska ma hetkel midagi öelda. Võimalik, et midagi on kusagil arhiivis täiesti olemas. Võibolla Venemaal (uhke võit ju venelastele ikkagi), võibolla Rootsis või Saksamaal või kes teab kus.

Omal ajal oli netis üleval "Pegasuse" kapteni Rainer Napitsa baka töö "Emajõe navigatsioonitingimused". Kui tekkis mõte see endale sisse salvestada, oli juba maha võetud. Seal olid kaardid, koos sügavusjoontega, takistuste seletustega jne. Vot ei mäleta, mis Kastre poi kohta kirjas oli.
Rootslased on Põhjasõja nii läbi uurinud, et sealt vaevalt midagi uut välja tuleb. Aga käisin igaks juhuks rootsi lehti kammimas, ehkki ma seda keelt pea üldse ei mõika, aga tõlkeprogrammiga saab pildi ette.
Vot üks mõnus asi
http://www.sjohistoriskasamfundet.se/fn ... 22_a02.pdf
Vähemalt neil kirjetel, mis mulle silma alla sattusid, olid kohamäärana kasutusel vaid Tartust allvoolu, Peipsi poole vms. Kusagil polnud sõna Kastre, ega miskit muud kohanime. Muideks, Kastre oli kasutusel ka suure piirkonna üldnimena, kuni Praagani-Peipsini välja.

Seda teemat vaatasite? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 27&t=36604 Eriti teist viidet?

Andrus, suurimad tänud viidete eest.
Ma tean muidu, et Venemaal on oma ajalugu tõeliste fanattide poolt põhjalikult ette võetud, aga ei ole suutnud ise sealseid arenguid jälgida. Aga jah, mu oma ninaotsa tõstab nüüd selge teadmine , et Kastre lahing peeti tõesti jupp maad Kastrest allavoolu, ikka kõrgemale. Ja uudis, et "Caroluse" ase on tema õiges kohas tuvastatav, on muidugi iseenesest palju väärt.