www.militaar.net

//

Kellel oli sidemeid Flooras, et sealt autšampooni kontsentraati saada, see võis 10 000L bensiini kohta 200L šampooni vesilahust pütti segada ja 4 tunni pärast (seisvas mahutis) segunes vesi bensiiniga niivõrd, et indikaatorpasta vett enam ei näitanud.

//

Olavi, see jutt vajaks natuke selgitust

AndresTy kirjutas: ↑19 Okt, 2024 12:37

OLAVI kirjutas: ↑18 Okt, 2024 13:15

AndresTy kirjutas: ↑18 Okt, 2024 11:45 Ka sellele väitele on ka mingit kinnitust-viidet leida?

Kas loodad söökla tsekke näha?

Heakene küll, küsin siis uuesti ja täpsustan. Minu hinnangul kuulub väljamõeldud umbluu valdkonda OLAVI väidetu "Et nõuka toiduainetööstuse tööline tehase toodangut töö ajal ei sööks olid....." Mäletan näiteks 80-ndatel Kopli kaubajaama sööklas olid ka hinnad üüberodavad, ...

Ma ei kirjutanud mitte umbmäärast mõistet vaid konkreetselt, et Lihakombinaadis ja Konservitehases sai kolme käigulise lõuna 10 kopika eest.
Kõigis tehaste sööklates olidki hinnad odavamad, kui linnarahva sööklates.

Töötasin liikuval tööl, brigaadis millel oli kõigi ettevõtete sissepääsu luba ja kui iga päev saab erinevat sööklat valida, siis tekkib ka pilt pakutava olukorrast.

Madis Reivik kirjutas: ↑19 Okt, 2024 13:06 //

Kellel oli sidemeid Flooras, et sealt autšampooni kontsentraati saada, see võis 10 000L bensiini kohta 200L šampooni vesilahust pütti segada ja 4 tunni pärast (seisvas mahutis) segunes vesi bensiiniga niivõrd, et indikaatorpasta vett enam ei näitanud.

//

Olavi, see jutt vajaks natuke selgitust

Olid ajad, kui bensiiniga oli kitsas ja eks bensiiniveokite juhid tahtsid oma tsisternautode paakides veetavast bensiinist ka moel või teisel osa saada.
Eks siis oli vaja juhte jälgida, et kallis kaup ei kaoks.

Laadis autojuht koorma tankla mahutisse maha ja kohe korduvalt võetud kütuseproov (spetsiaalse veeindikaator pastaga mõõdulatil) näitas mahuti põhja tekkinud ca 300L veekogust.
Senikaua, kui "konsiilium" peakontorist kohale jõudis möödus ca 3 tundi ja siis proovi võttes indikaaator vett enam mahuti põhjas ei tuvastanud.
Ehk tõend autojuhi süüdistamiseks oli kadunud.
Hiljem Floora spetsialist arvas, et autošampoonis olev komponent piisavas kontsentratsioonis võis vee lahustada küll ja see autojuht töötas ka flooras.

OLAVI kirjutas: ↑19 Okt, 2024 18:14 Ma ei kirjutanud mitte umbmäärast mõistet vaid konkreetselt, et Lihakombinaadis ja Konservitehases sai kolme käigulise lõuna 10 kopika eest.
Kõigis tehaste sööklates olidki hinnad odavamad, kui linnarahva sööklates.

Töötasin liikuval tööl, brigaadis millel oli kõigi ettevõtete sissepääsu luba ja kui iga päev saab erinevat sööklat valida, siis tekkib ka pilt pakutava olukorrast.

Jah akf OLAVI, siin sa esitad oma järeldust kui absoluutset tõde. Paraku puudub sul igasugune tõsiseltvõetav viide, et just sel põhjusel oli osades kohtades toit odavam. Põhjus võis ka milleski muus olla. No näiteks oli konservitehases tooraine odavamalt käes kui elektrotehnika tehase sööklal.

Sellised isikliku kogemuse pealt tekkinud veendumused võikski sellisena esitleda: "Minu arvates...","Iskliku kogemuse põhjal julgen arvata, et..." jne. Siis saavad kõik lugejad aru, et tegemist on sinu isikliku arvamuse, mitte faktiliselt allikatele viidatava tõega.

OLAVI kirjutas: ↑19 Okt, 2024 18:48

Madis Reivik kirjutas: ↑19 Okt, 2024 13:06 //

Kellel oli sidemeid Flooras, et sealt autšampooni kontsentraati saada, see võis 10 000L bensiini kohta 200L šampooni vesilahust pütti segada ja 4 tunni pärast (seisvas mahutis) segunes vesi bensiiniga niivõrd, et indikaatorpasta vett enam ei näitanud.

//

Olavi, see jutt vajaks natuke selgitust

Olid ajad, kui bensiiniga oli kitsas ja eks bensiiniveokite juhid tahtsid oma tsisternautode paakides veetavast bensiinist ka moel või teisel osa saada.
Eks siis oli vaja juhte jälgida, et kallis kaup ei kaoks.

Laadis autojuht koorma tankla mahutisse maha ja kohe korduvalt võetud kütuseproov (spetsiaalse veeindikaator pastaga mõõdulatil) näitas mahuti põhja tekkinud ca 300L veekogust.
Senikaua, kui "konsiilium" peakontorist kohale jõudis möödus ca 3 tundi ja siis proovi võttes indikaaator vett enam mahuti põhjas ei tuvastanud.
Ehk tõend autojuhi süüdistamiseks oli kadunud.
Hiljem Floora spetsialist arvas, et autošampoonis olev komponent piisavas kontsentratsioonis võis vee lahustada küll ja see autojuht töötas ka flooras.

Tänud, see on loogiline. Ma juba mõtlesin et shampooni virutati

Ära lõhu - ta tegelikult räägibki oma teadmisi, mitte trummitaoliste moodi google-tarkusi.
Lihtsalt keeruline on aru saada, sest linke pole. Me kõik tahaks linke, aga natuke linnuvaatlejana tsillides saad aru, et kohati tuleb õiget juttu, aga kehvasti esitatuna või lihtsalt ajast, mida pole tegelikult isegi väga tõsiselt mitte olnudki, kui internetti uskuda.
Jaa, mul on ka OLAVI juttudega probleeme, aga vähem, kui vastustega ta postitustele. Mingitel on isiklikud vaenud, tundub. Samas olen piisavalt autiste näinud ka, et OLAVI poste lugeda ning proovida mõista..

davidsoniharald kirjutas: ↑19 Okt, 2024 18:52

OLAVI kirjutas: ↑19 Okt, 2024 18:14 Ma ei kirjutanud mitte umbmäärast mõistet vaid konkreetselt, et Lihakombinaadis ja Konservitehases sai kolme käigulise lõuna 10 kopika eest.
Kõigis tehaste sööklates olidki hinnad odavamad, kui linnarahva sööklates.

Töötasin liikuval tööl, brigaadis millel oli kõigi ettevõtete sissepääsu luba ja kui iga päev saab erinevat sööklat valida, siis tekkib ka pilt pakutava olukorrast.

Jah akf OLAVI, siin sa esitad oma järeldust kui absoluutset tõde. Paraku puudub sul igasugune tõsiseltvõetav viide, et just sel põhjusel oli osades kohtades toit odavam. Põhjus võis ka milleski muus olla. No näiteks oli konservitehases tooraine odavamalt käes kui elektrotehnika tehase sööklal.

Sellised isikliku kogemuse pealt tekkinud veendumused võikski sellisena esitleda: "Minu arvates...","Iskliku kogemuse põhjal julgen arvata, et..." jne. Siis saavad kõik lugejad aru, et tegemist on sinu isikliku arvamuse, mitte faktiliselt allikatele viidatava tõega.

davidsoniharald kirjutas: ↑19 Okt, 2024 18:52 ....
Jah akf OLAVI, siin sa esitad oma järeldust kui absoluutset tõde. Paraku puudub sul igasugune tõsiseltvõetav viide, et just sel põhjusel oli osades kohtades toit odavam. Põhjus võis ka milleski muus olla. No näiteks oli konservitehases tooraine odavamalt käes kui elektrotehnika tehase sööklal.

Sellised isikliku kogemuse pealt tekkinud veendumused võikski sellisena esitleda: "Minu arvates...","Iskliku kogemuse põhjal julgen arvata, et..." jne. Siis saavad kõik lugejad aru, et tegemist on sinu isikliku arvamuse, mitte faktiliselt allikatele viidatava tõega.

Kas oled imelik või ei ole kursis nõukaaegse korraldusega?
Millist tõendust sa tahad, kas 50 aastat tagasi kirjutatud direktsiooni otsust või netis lugeda mõnda dokumenti?
Kogu ajalugu on kellegi mälestused ja nii seda tookord seletati.

(Täpselt samamoodi on teatud põhjus, et miks hullumajas "kanasuppi" pakutakse.)

mongol kirjutas: ↑19 Okt, 2024 22:26 ... Samas olen piisavalt autiste näinud ka, et OLAVI poste lugeda ning proovida mõista....

Mulle kohe mitte ei meeldi kirjutada ja kirjutamise asemel parem "läheks üldse kodust ära" aga mõnikord ei saa mitte vaiki olla.

Tipsu, sa ju just kinnitasid mu interneti-diagoosi

OLAVI kirjutas: ↑19 Okt, 2024 22:35
Kas oled imelik või ei ole kursis nõukaaegse korraldusega?
Millist tõendust sa tahad, kas 50 aastat tagasi kirjutatud direktsiooni otsust või netis lugeda mõnda dokumenti?
Kogu ajalugu on kellegi mälestused ja nii seda tookord seletati.

(Täpselt samamoodi on teatud põhjus, et miks hullumajas "kanasuppi" pakutakse.)

Kes siis seletas sulle seda tookord niimoodi? Mulle on ka igasugu asju elus seletatud. Koristaja seletused ja tehase direktori seletused on minu silmis aga üsna erineva väärtusega.

Aga siiski jagab OLAVI mõningaid asju päris hästi. Ei?

davidsoniharald kirjutas: ↑19 Okt, 2024 18:52 Siis saavad kõik lugejad aru, et tegemist on sinu isikliku arvamuse, mitte faktiliselt allikatele viidatava tõega.

Ja kui keegi kusagil mujal seejärel sellele isiklikule arvamusele viitab, siis muutub see arvamus faktiliseks allikaks ja viide antud viitele muudab selle arvamuse juba tôeks.
Niimoodi need asjad käivad. Ainult asjassepühendatud teadlased vôtavad vaevaks kahelda.

Kaasajal oli muidu ka suur hulk müüte liikvel. Suurematele neist on ajaloolased hiljem püüdnud tõendeid otsida ja hoolimata sellest, et need tunduvad väga loogilised (näiteks pärast II ms Narva elama asumise keeld või plaan luua Põhja-Eesti rannikule venestatud vöönd), ei ole paljudel juhtudel leidnud.

Mis puutub teooriasse, et toidutööstuse sööklas oli toit sellepärast odavam, et tooteid ei varastataks, siis see ühtpidi kõlab loogiliselt küll, aga teiselt poolt, neid, kes tollal otseselt nälja pärast vargile oleks pidanud minema, oli ikka väga vähe ja tööinimesed ei olnud nemad ka. Teiseks, ega siis tööpäevalõuna jaoks ei varastatud - ma kujutan ainult suurte raskustega ette kedagi, kes sööklas kartuli & kastme asemel lõunapausi ajal kuskil nurgas tootmisliinilt pätsatud suitsuvorsti järab. Ma ei kahtle, et OLAVIL on hinnad ning situatsioon õigesti meeles, aga põhjenduse osas olen ka skeptiline.

Odavate hindade põhjendus sellega, et varastamist vältida, on jampslik. Pigem jõudis selle näol inimesteni propagandistlik loosung "kõik inimese jaoks". Ükskõik kui koomiliselt see ka kõlab. Sest kopikaid maksvad lõunad maksti tegelikult kinni kas konkreetse asutuse või lausa ministeeriumi poolt. Liiati esines olematu hinnaga lõunaid mitte ainult toiduainetööstuse asutustes, vaid ka näiteks metallitööstuse ettevõtetes. Või sovhoosides-kolhoosides.. Milliste toiduainete varastamist üritati küll näiteks elektroonikakomponente tootvas tehases vältida, kus töötajatel lõunad ülepea tasuta olid (Lääne-Ukraina 1979). Ka meil Eestis maksis Punases Retis komplekslõuna 70ndate teises pooles mäletamist mööda 50 kopikat. Päästeti kondekaid ja takisteid varganägude käest?

Kriku kirjutas: ↑20 Okt, 2024 6:10 Kaasajal oli muidu ka suur hulk müüte liikvel. Suurematele neist on ajaloolased hiljem püüdnud tõendeid otsida ja hoolimata sellest, et need tunduvad väga loogilised (näiteks pärast II ms Narva elama asumise keeld või plaan luua Põhja-Eesti rannikule venestatud vöönd), ei ole paljudel juhtudel leidnud....

Paljudes asjade ei saagi dokumente leida, seest need olid salajased või anti korraldusi edasi suuliselt.
Kaks näidet:
- kui elasin Ida Virumaal Sondas 80-ndate lõpus, siis seal kohtusin inimestega, kes ütlesid otse, et neid ei lastud tagasi Narva ja keelduti sinna sissekirjutust tegemast. Ilma sissekirjutuseta teatavast NLiidud kuskile tööd, lasteaeda, arst ega muud vajalikku ei saanud. Mis põhjus oli ei tea ning Dokumente selle kohta ei ole ...
- 90-ndate algul, kui Tartu Raadi lennuvälja üle võtsime, siis mõned vene sõjaväelased mainisid, et neile olla antud "tungiv soovitus" lahkudes mahajäävat vara lõhkuda-kahjustada. See oli tulnud Ringkonna tasemelt. Mul ka dokumenti pole, kuigi saime kätte ajateenijaid, kes ülemuse juhendamisel tühjades kasarmutes radiaatoritele auke tagusid ning peldikupottidesse tsementi valasid.

NLiidus oli telefoni-vestlus sageli karmim kui paberil käsk ning kesktaseme ülemuse omaalgatuslik initsiatiiv (?) võib olla alluvale käsuks - katsu siis tõestada...
Ka meenutus.

PS: Minu poolt Sinu postis rõhutatud "paljudel juhtudel" tõi lihtsalt meelde ühe kohtuasja, kus suudistatav sai vabaks "süütõendite VÄHESUSE tõttu". Just nii oligi otsuses sõnastatud - mitte süütõendite puudumine, vaid vähesus!