Autotehnikateema

[OLAVI]

Ülevaatuse ei maksa nende hiina LED käkkidega eksida, neil pole ühelgi EL tüübikinnitust, ei esilaterna omadel ega ka parktule/suunatule omadel. Ülevaatajatel on vastav maanteeameti juhend ammu olemas, kuidas kontrollida, et keelatud pirne poleks.

EU's müüakse ja paljudes EU riikides on ametlikult lubatud kasutada järelpaigaldatavaid LED lampe sõidukite tuledes.
Philips Ultinon Pro6000 LED:
https://www.philips.de/c-e/au/autolampe ... 0-led.html
Osram Night Breaker LED:
https://www.osram.de/am/night-breaker-l ... ccordion_1
Nendelt kodulehtedelt saab allalaadida tabelid, kus on kirjas, et millistes autodes ja millise tootekoodiga tuledes on need sertifitseeritud.
Kuna sertifitseerimised erinevad riigiti (eri riikides võivad olla erineva osakoodiga laternad), siis erineva riigi keeles lehtedelt antakse erinevad ühilduvuse tabelid.

Philips tabel: https://www.philips.com/c-dam/b2c/en_GB ... 024_DE.pdf
Osrami tabel: https://look.ams-osram.com/m/279bdebe1f ... ist-EN.pdf

Osrami lehelt sai varem alla laadida ka Eesti jaoks eestikeelsed dokumendid aga kuna meie asjapulgad ei tahtnud teistes EU riikides tunnustatud sertifitseerimist tunnistada (ei tea kas ootasid kilekotti) ja suur firmad ei näinud nii väikse turu jaoks eraldi sertifitseerimisel majanduslikku mõtekust, siis eestikeelset serti enam ei pakuta.

Kuna minu auto laternate kood oli Osrami kataloogis ja ostmise ajal oli märgitud ka Eestis lubatavus, siis ostsin need.
Võrreldes halogeenidega on LED valguslaik konkreetsem ja mitte nii laialivalguv kui halogeenidel ja mõõtes luxmeetriga valgustatust, on tsentris valgustatus parem.
(Numbreid meelde ei jätnud aga pildistasin tookord testimist.)

Osrami kodulehel on juhend serdi väljaprintimiseks:

H1-LED/H4-LED/H7-LED
Skannige oma NIGHT BREAKER LED-i pakendil olev QR-kood OSRAM Trusti kleebisel või sisestage 7-kohaline kood rakendusse OSRAM Trust . Pärast kontrollimist saate allalaadimislingi koos üldise tüübikinnitusega (ABG). Printige see välja ja kandke seda pärast LED-lampide paigaldamist alati endaga kaasas.

Orsami H7 LED Saksa TÜV kinnituse 2 esimest lehte, kokku 28 lehest:

[Kapten Trumm]

Tead, ma toimetan ametist tulenevalt nende autode hooldus poolega igapäevaselt ja tean väga hästi mis nad endast kujutavad. Selleks, et aru saada kui kaugel nad sõiduautost on piisab maanteesõidule müramõõturi kaasa võtmisest. Aga kui akf on õnnistatud kehva kuulmisega siis on see suur pluss.

Ju sa pole siis korralikuga sõitnud. Eestis ostetakse kaubik ju võimalikult odav mudel, võimalikult väikse mootori ja lisavarustusega.

Kirjuta vahest ajaviiteks ka sellest mida sa tead.

Ma olen kahe sellise autoga sõitnud kokku 240 000 km üsna igapäevaselt. Fiat Doblo Combi N1, sõltumatu tagavedrustusega. Mõlemad uuena ostetud.
See on mõnevõrra rohkem kui teeninduse eest garaazi sõitmine.

Preemium auto on muidugi vaiksem, aga nende tainasplekist väikeautodega, mille baasil need ehitatud on, on nad umbes sama kärarikkad.
Pean jätkuvalt silmas istmetega, polstrite ja müraisolatsiooniga sõiduautolikku versiooni, mitte neid kõmisevaid kahekohalisi kaubakuute.

Hiljuti tegin päevapikkuse proovisõidu Peugeot Rifter N1, 96 KW, 8-k automaat, kliimaseade, valuvelg jne - koos KM-ga hind 31 000. Kui prantsuse ergonoomika imed kõrvale jätta, siis liigset müra ma ei fikseerinud.

[Kapten Trumm]

Kuna minu auto laternate kood oli Osrami kataloogis ja ostmise ajal oli märgitud ka Eestis lubatavus, siis ostsin need.
Võrreldes halogeenidega on LED valguslaik konkreetsem ja mitte nii laialivalguv kui halogeenidel ja mõõtes luxmeetriga valgustatust, on tsentris valgustatus parem.
(Numbreid meelde ei jätnud aga pildistasin tookord testimist.)

Eespool räägiti hiina lampidest. Hiinas loodud valgustehnikast soovitan endiselt ringiga mööda käia.
Osrami teemal võtan hetkel sõnad tagasi.

Ja veel üks asi. Mootorsõidukit puutuvates normides on liikmesriigid sõltumatud ja ühes liikmesriigis heakskiidetu ei tähenda, et see kehtib Eestis. Avalikus õiguses on heakskiidetud see, mis on õigusaktiga heakskiidetud, Osrami kataloogi claimid ei ole õigusakt.

[Peeter]

Mootorsõidukit puutuvates normides on liikmesriigid sõltumatud ja ühes liikmesriigis heakskiidetu ei tähenda, et see kehtib Eestis.

See teema on kah korduvalt läbi vaieldud. Kui mootorsõiduk on juba registreeritud mõnes EU liikmesriigis, siis nende samade andmete alusel tuleb see sõiduk registreerida ka mõnes teises (nt Eesti) liikmesriigis. Vastav pädev ametkond peab registreerimiseks vajalike andmete asjus vajadusel ise tegema järelepäringu sellesse teise liikmesriigi pädevasse asutusse ja seejärel saadud andmete alusel registreerima sõiduki. Ei ole ikka nii, et mingi tont ütleb reg-eelsel ülevaatuse tulemuseks, et "käi ... punnsilm!"

[AMvA]

Ülevaatuse ei maksa nende hiina LED käkkidega eksida, neil pole ühelgi EL tüübikinnitust, ei esilaterna omadel ega ka parktule/suunatule omadel. Ülevaatajatel on vastav maanteeameti juhend ammu olemas, kuidas kontrollida, et keelatud pirne poleks.

EU's müüakse ja paljudes EU riikides on ametlikult lubatud kasutada järelpaigaldatavaid LED lampe sõidukite tuledes.
Philips Ultinon Pro6000 LED:
https://www.philips.de/c-e/au/autolampe ... 0-led.html
Osram Night Breaker LED:
https://www.osram.de/am/night-breaker-l ... ccordion_1
Nendelt kodulehtedelt saab allalaadida tabelid, kus on kirjas, et millistes autodes ja millise tootekoodiga tuledes on need sertifitseeritud.
Kuna sertifitseerimised erinevad riigiti (eri riikides võivad olla erineva osakoodiga laternad), siis erineva riigi keeles lehtedelt antakse erinevad ühilduvuse tabelid.

Philips tabel: https://www.philips.com/c-dam/b2c/en_GB ... 024_DE.pdf
Osrami tabel: https://look.ams-osram.com/m/279bdebe1f ... ist-EN.pdf

Osrami lehelt sai varem alla laadida ka Eesti jaoks eestikeelsed dokumendid aga kuna meie asjapulgad ei tahtnud teistes EU riikides tunnustatud sertifitseerimist tunnistada (ei tea kas ootasid kilekotti) ja suur firmad ei näinud nii väikse turu jaoks eraldi sertifitseerimisel majanduslikku mõtekust, siis eestikeelset serti enam ei pakuta.

Kuna minu auto laternate kood oli Osrami kataloogis ja ostmise ajal oli märgitud ka Eestis lubatavus, siis ostsin need.
Võrreldes halogeenidega on LED valguslaik konkreetsem ja mitte nii laialivalguv kui halogeenidel ja mõõtes luxmeetriga valgustatust, on tsentris valgustatus parem.
(Numbreid meelde ei jätnud aga pildistasin tookord testimist.)

Osrami kodulehel on juhend serdi väljaprintimiseks:

H1-LED/H4-LED/H7-LED
Skannige oma NIGHT BREAKER LED-i pakendil olev QR-kood OSRAM Trusti kleebisel või sisestage 7-kohaline kood rakendusse OSRAM Trust . Pärast kontrollimist saate allalaadimislingi koos üldise tüübikinnitusega (ABG). Printige see välja ja kandke seda pärast LED-lampide paigaldamist alati endaga kaasas.

Iga riik sertifitseerib sellised asjad ise, mitte ei võta üle teise riigi sertifikaate.
Kui need Osrami LED pirnid välja tulid, siis ma kohe kontrollisin, et kas on ka Eestis lubatud. Kuna sertifitseering puudus, siis ma väga kahtlen, kas seal üldse mingit Eestikeelset dokumenti sai olla, sest kui sertifitseering puudus, siis mis dokument see olla võis?

Selle Saksa TÜV serdiga võib Eestis peput pühkida.

[Kapten Trumm]

Mootorsõidukit puutuvates normides on liikmesriigid sõltumatud ja ühes liikmesriigis heakskiidetu ei tähenda, et see kehtib Eestis.

See teema on kah korduvalt läbi vaieldud. Kui mootorsõiduk on juba registreeritud mõnes EU liikmesriigis, siis nende samade andmete alusel tuleb see sõiduk registreerida ka mõnes teises (nt Eesti) liikmesriigis. Vastav pädev ametkond peab registreerimiseks vajalike andmete asjus vajadusel ise tegema järelepäringu sellesse teise liikmesriigi pädevasse asutusse ja seejärel saadud andmete alusel registreerima sõiduki. Ei ole ikka nii, et mingi tont ütleb reg-eelsel ülevaatuse tulemuseks, et "käi ... punnsilm!"

Ei tule. Praktikas kontrollitud. MNTA tehnoosakonna juhataja ütles Autolehes selgelt - otsuse ühe või teise asja kohta tehakse Eestis juhtumipõhiselt ja mingi sobivus mõnel EL liikmesriigis pole meile kohustuslik.

[Kapten Trumm]

Iga riik sertifitseerib sellised asjad ise, mitte ei võta üle teise riigi sertifikaate.
Kui need Osrami LED pirnid välja tulid, siis ma kohe kontrollisin, et kas on ka Eestis lubatud. Kuna sertifitseering puudus, siis ma väga kahtlen, kas seal üldse mingit Eestikeelset dokumenti sai olla, sest kui sertifitseering puudus, siis mis dokument see olla võis?
Selle Saksa TÜV serdiga võib Eestis peput pühkida.

Justnimelt.
Lisaks - kui antud autole on valmistajatehas ette näinud näiteks H7 halogeenidega esilaternad, siis sinna ei või panna ksenoone, lasereid või LED-e. Valgustugevus on erinev ja sellest tulenevalt peab kogu latern erinev olema.

Saksa sertifikaat küllap kehtib ikka autode kohta, millele valmistaja näebki ette LED pirnide kasutamise esituledes?

Näiteks ksenoonidega on sedasi, et valgusallika valgustugevus on halogeenist tuntavalt suurem ja pimestamise vältimiseks on ksenoonpirnile mõeldud laterna optika hoopis teistsugune, kuna see suurem valgustootlikkus laotatakse rohkem laiali, vältimaks pimestamist otse ees. Lisaks nõuab meil seadus, et esitulede optikal peab olema automaatne kõrguse reguleerimine ning laternapesu. Seepärast ei saa halogeenlaternatesse lajatada sisse mingeid universaalseid HID komplekte, mis on täna ka tuntud tootjate kataloogis olemas. Peab olema ikka ksenoonile mõeldud latern.

[isakene]

Iga riik sertifitseerib sellised asjad ise, mitte ei võta üle teise riigi sertifikaate.

Kindlasti mitte.
Kogu autode tehnoseisundisse puutuv kraam on EU-siseselt sertifitseeritud ja peab vastama EU nõuetele. Riigid võivad riigisiseselt kehtestada erandeid, aga sõidukite tehnoseisundi reeglid on EU siseselt kehtestatud ja kehtib EU seaduste ülimuslikkus. Selle kohta on lahendeid lademes.

Huviline võib võtta lahti Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 42 ja selle redaktsioonid ning lugeda kokku, kui paljud nõuded on EU põhised ja kui paljud riigisiseselt kehtestatud...

[Kapten Trumm]

Võta ühendust TRAM-i tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtraga ja sulle seletatakse lähemalt, milles sa eksid.
Riigid on sellistes teemades ikkagi sõltumatud ja ühes riigis tehtud sobivusotsust ei saa laiendada teistele riikidele.
Olen nõus, et meil keeratakse ehk teatud teemal vinti üle, aga olukord on umbes selline.

Hetkel minuteada on seis selline, et need LED pirnid laternates on ülevaatusel no go ja ülevaatajatel on ka vastav ringkiri olemas. Olen seda ühes punktis isegi seinal näinud.

[isakene]

Hetkel minuteada on seis selline, et need LED pirnid laternates on ülevaatusel no go ja ülevaatajatel on ka vastav ringkiri olemas. Olen seda ühes punktis isegi seinal näinud.

LED pirnid on laternates keelatud, kui laterna klaasil või korpusel puudub vastav märge.
Olen ise näinud, mõnedel mootorrattalaternatel on lubatud nii halogeen- kui LED valgusallikad. Autolaternaid pole sarnaseid kohanud.

[isakene]

Riigid on sellistes teemades ikkagi sõltumatud ja ühes riigis tehtud sobivusotsust ei saa laiendada teistele riikidele.

Ohhhjahhh...
Puust ja punaseks, valgustusseadmete teemal:

Grupp 2
Valgustusseadmed

Kood 201. Põhilaternad (kaug- ja lähituled, ühitatud tulede korral ka teised esituled)

Nõuded: 1) M ja N kategooria sõiduki laternate paigutus peab vastama E-reeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ. Ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ette nähtud põhilaternaid (vasakpoolses liikluses kasutatava põhilaterna klaasile on kantud nool).

2) võib kasutada ainult selle mootorsõiduki variandi ehituses ette nähtud põhilaternaid. 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki põhilaternate optilised elemendid ja nende lambid peavad vastama: R2 hõõglambiga põhilatern – E-reeglile nr 1 või direktiivile 76/761/EMÜ; SB-tüüpi (Sealed Beam), Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega, lamp-latern – E-reeglile nr 5; asümmeetrilise valgusjaotusega lähitule ja/või kaugtule latern, sõltuvalt lambi tüübist, kas – E-reeglile nr 8 või E-reeglile nr 20; HSB tüüpi, asümmeetrilise valgusjaotusega, lähitule ja/või kaugtule lamplatern – E-reeglile nr 31; hõõglamp – E-reeglile nr 37; gaaslahenduslambiga põhilatern (DCR, PCPL, BDR, DC, B/DR, DC/HR PL ja DC/PL) – E-reeglile nr 98 ja neis kasutatavad gaaslahenduslambid – E-reeglile nr 99;

3) 1990. a või hiljem valmistatud mootorrataste ja nendega võrdsustatud sõidukite (edaspidi L kategooria sõidukid) laternad peavad vastama, sõltuvalt lambi tüübist, E-reeglile nr 57 või E-reeglile nr 72. 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukite laternate paigutus peab vastama E-reeglile nr 53 või direktiivile 93/92/EMÜ;

https://www.riigiteataja.ee/akt/116062011008

Ning üldine seaduseloome alusdokument sõidukite tehnonõuete kehtestamise kohta:

https://www.riigiteataja.ee/akt/79186

[AMvA]

Iga riik sertifitseerib sellised asjad ise, mitte ei võta üle teise riigi sertifikaate.
Kui need Osrami LED pirnid välja tulid, siis ma kohe kontrollisin, et kas on ka Eestis lubatud. Kuna sertifitseering puudus, siis ma väga kahtlen, kas seal üldse mingit Eestikeelset dokumenti sai olla, sest kui sertifitseering puudus, siis mis dokument see olla võis?
Selle Saksa TÜV serdiga võib Eestis peput pühkida.

Justnimelt.
Lisaks - kui antud autole on valmistajatehas ette näinud näiteks H7 halogeenidega esilaternad, siis sinna ei või panna ksenoone, lasereid või LED-e. Valgustugevus on erinev ja sellest tulenevalt peab kogu latern erinev olema.

Saksa sertifikaat küllap kehtib ikka autode kohta, millele valmistaja näebki ette LED pirnide kasutamise esituledes?

Näiteks ksenoonidega on sedasi, et valgusallika valgustugevus on halogeenist tuntavalt suurem ja pimestamise vältimiseks on ksenoonpirnile mõeldud laterna optika hoopis teistsugune, kuna see suurem valgustootlikkus laotatakse rohkem laiali, vältimaks pimestamist otse ees. Lisaks nõuab meil seadus, et esitulede optikal peab olema automaatne kõrguse reguleerimine ning laternapesu. Seepärast ei saa halogeenlaternatesse lajatada sisse mingeid universaalseid HID komplekte, mis on täna ka tuntud tootjate kataloogis olemas. Peab olema ikka ksenoonile mõeldud latern.

Sa võiks viitsida ka veidi kodutööd teha.
Need Osrami LED pirnid on just spetsiaalselt mõeldud halogeenpirnide asendamiseks. Mis süsteemi järgi on nad sertifitseeritud ei saa ma aga aru. Näiteks VOLVO on ainult kuni 2005 aasta mudelid. Tundub, et põhliselt ilma CAN-BUS-ita autod.
Saksa list on siin: https://look.ams-osram.com/m/279bdebe1f ... ist-EN.pdf

[AMvA]

Iga riik sertifitseerib sellised asjad ise, mitte ei võta üle teise riigi sertifikaate.

Kindlasti mitte.
Kogu autode tehnoseisundisse puutuv kraam on EU-siseselt sertifitseeritud ja peab vastama EU nõuetele. Riigid võivad riigisiseselt kehtestada erandeid, aga sõidukite tehnoseisundi reeglid on EU siseselt kehtestatud ja kehtib EU seaduste ülimuslikkus. Selle kohta on lahendeid lademes.

Huviline võib võtta lahti Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 42 ja selle redaktsioonid ning lugeda kokku, kui paljud nõuded on EU põhised ja kui paljud riigisiseselt kehtestatud...

Aftermareket asjad sertifitseerib iga riik ise. EU nõuded on tehase väravast väljuvale autole.

[Peeter]

Mootorsõidukit puutuvates normides on liikmesriigid sõltumatud ja ühes liikmesriigis heakskiidetu ei tähenda, et see kehtib Eestis.

See teema on kah korduvalt läbi vaieldud. Kui mootorsõiduk on juba registreeritud mõnes EU liikmesriigis, siis nende samade andmete alusel tuleb see sõiduk registreerida ka mõnes teises (nt Eesti) liikmesriigis. Vastav pädev ametkond peab registreerimiseks vajalike andmete asjus vajadusel ise tegema järelepäringu sellesse teise liikmesriigi pädevasse asutusse ja seejärel saadud andmete alusel registreerima sõiduki. Ei ole ikka nii, et mingi tont ütleb reg-eelsel ülevaatuse tulemuseks, et "käi ... punnsilm!"

Ei tule. Praktikas kontrollitud. MNTA tehnoosakonna juhataja ütles Autolehes selgelt - otsuse ühe või teise asja kohta tehakse Eestis juhtumipõhiselt ja mingi sobivus mõnel EL liikmesriigis pole meile kohustuslik.

Panen siia ühe tsitaadi:
P.S Mina vaielda selle üle kellegagi ei viitsi!

Euroopa Komisjoni "Tõlgendusteatises teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta" punktis 3.3.2. ARK-ile antud juhtöörid: Asjaolu, et mootorsõiduk on teises liikmesriigis juba registreeritud, tähendab, et selle liikmesriigi pädevate asutuste hinnangul vastab mootorsõiduk kõnealuses riigis kohaldatavatele nõuetele. Mis omakorda aga tähendab, et täidetud on ka EÜ direktiivides nõutud piirväärtuste täitmine kuna iga liikmesriik on kohustatud neid piirväärtusi järgima.

Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja mis sätestab: § 3, (4) ARK-l on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust enne registrikande tegemist, samuti kontrollida andmeid välisriigi registreerimistunnistuse väljaandnud asutusest.

Lisaks: "Vastavalt Haldusmenetluse seaduse § 6-le on haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel."

http://ec.europa.eu/enterprise/regulati ... 169_et.pdf. Punkt 3.3.2. "Riiklik kinnitus": "Teises liikmesriigis riiklikult juba kinnitatud mootorsõidukite ning teises liikmesriigis juba registreeritud mootorsõidukite suhtes kohaldatav riiklik tüübikinnituse kord peab aga olema kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklitega 28 ja 30."

Edasi sama punkti lõige (b):"Kõnealune kord ei tohi dubleerida kontrollimeetmeid, mida on muude menetluste käigus kas samas riigis või teises liikmesriigis juba võetud. Järelikult ei ole riigiasutustel õigust nõuda tehnilisi katseid, kui need katsed on teises liikmesriigis juba tehtud ning nende tulemused on riiklikele asutustele kättesaadavad või antakse vastava soovi korral nende käsutusse. See nõuab aktiivset lähenemist riigiasutuselt, millele esitati mootorsõiduki kinnitamise taotlus või – sellega seoses – teise liikmesriigi kinnitusasutuse väljastatud kinnitustunnistuse vastavuse tunnustamise taotlus. Lisaks nõutakse asjakohasel juhul aktiivset lähenemist ka viimatinimetatud asutuselt ning seda silmas pidades on liikmesriikide ülesanne tagada, et pädevad kinnitusasutused teeksid omavahel koostööd eesmärgiga hõlbustada importiva liikmesriigi turule juurdepääsu saamise korda (Euroopa Kohtu ostus kohtuasjas C-432/03)."

Seega, vastavalt EÜ direktiividele ja Euroopa kohtu praktikale ning otsustele ei tohiks ARK nõuda täiendavat sõiduki testimist katsekodades või keelduda riikliku registreerimise andmisest viidates ainult sellele, et teises liikmesriigis kehtiva korra kohaselt ei ole vastavas liikmesriigis ühtlustatud registreerimistunnistusele kantud antud sõiduki müra ja heitmete normväärtusi.

Ja selle peale kokkuvõtlik käitumisjuhend:

Kui järgmine kord sama asja läbi teha võtaks ma ette sellised sammud:
1. Esitada ARK-ile teises liikmesriigis väljastatud registreerimistunnistus;
2. Oodata ära ARK keeldumine (max 30 päeva);
3. Viidata Euroopa Komisjoni teatisele nr. SEK(2007) 169 "Tõlgendusteatis teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta" (http://ec.europa.eu/enterprise/regulati ... 169_et.pdf) punktile 3.3.2;
4. Nõuda keeldumise põhjendusega haldusakti (ARK venitamist on keeruline edasi kaevata) kus on viidatud miks ARK ei täida nimetatud Tõlgendusteatises antud juhtnööre.

ARK argumendid, et teises liikmesriigis kehtivad tüübikinnituse reeglid või nõuded võivad olla erinevad ei ole pädev. See on selgelt Tõlgendusteatises kirjas. Seega on ARK-l väga keeruline haldusaktis põhjendada keeldumist teise riigi erinevate reeglitega.

Pidage silmas, et siin kirjeldatu kehtib ainult EUROOPA LIIDUS REGISTREERITUD AUTODELE!

[Marvin]

Eespool räägiti hiina lampidest. Hiinas loodud valgustehnikast soovitan endiselt ringiga mööda käia.
Osrami teemal võtan hetkel sõnad tagasi.

OSRAMi grupp eraldas LEDVANCE kaubamärgi eraldi ettevõttesse aastal 2016 ja müüs selle hiinlaste firmale MLS. Nende õigus OSRAMi nime pruukida on ajas piiratud ning mingil hetkel kaob see valgusallikate kontekstis käibelt.