Vahelepõikena....
Ma siin tabasin ennast mõttelt, et VF sõda Ukrainas on nagu väike katsepolügoon, või Balti maade "minimudel", kus katsetatakse sõjapidamist Balti riikide vastu. Seda nii kõikide, kui ka üksikute riikide vastu, olenevalt kontseptsioonist ja vaatenurgast. Mahud on laias laastus umbes samad. Mõned võrdlusnumbrid niisama ajaviiteks.
Sõjateatri suurus.
Ukraina.
VF-UKR rindejoone pikkus UKR allikate andmetel on üle 400km, keskmine sügavus (Dommbasstaan-Luganda) ca 80km. Ei saa aru, kas siia sisse on arvestatud ka merepiir. Igatahes on seal võimalik VF-il harjutada ka tegevust merelt.
VF kontrolli all on ca 44 000 - 45 000 ruutkilomeetrit UKR territooriumi, s.h. Krimm ca 26 000 km²
Okupeeritud aladel elab ca 5,6 miljonit elanikku, sh. Krimmis ca 2,4 milj. Dommbasstaanis ca 1,7 milj. ja Lugandas ca 1,5 milj. Enne gängastaani okupeerimist elas Donetski oblastis ca 4 milj. elanikku ja Luganski oblastis ca 2,2 miljonit elanikku.
Balti riigid.
Eesti-VF piiri pikkuskes annavad Eesti allikad 334km millest 208km on maismaal.
VF allikad annavad piiri pikkuseks 467km, millest 90km maismaal, 87km jõgedel, 148km järvedel ja 142km merel.
Läti-VF piiri pikkuseks annavad Eesti allikad 276km.
VF allikad annavad piiri pikkuseks 271km, millest 137km on maismaal, 128km jõgedel ja 6km järvel.
Leedu-VF piiri pikkuseks annavad VF allikad 288km, sellest 30km maismaal, 206km jõgedel, 22km merel ja 30km järvedel.
Kokku Balti maadega VF piiri maismaal 257km, jõgedel 421km, järvedel 184km ja merel 164km s.h. Leedul VF nn "emamaaga" piir puudub. Märgime lisaks ära, et Valgevenega on Läti piiri pikkuseks 173km ja Leedul 679km.
Eesti territoorium on ca 45640km² , Läti oma 65800km² ja Leedu oma 65200km²
Elanikke on Eestis ca 1,3 milj. Lätis ca 2 milj. ja Leedus ca 3 milj. Kokku ca 6,3 miljonit.
Sõjalised jõud.
Ukraina.
UKR-VF sõja alguseks 2014 pakutakse UKR armee arvukuseks ca 41 000 meest.
Sellest ca 20 000 loeti olevat esmatasandi valmisolekus.
Erinevatel hinnangutel olid tegelikult võitlusvõimelised tunnil "X" ainult ca 6000 meest.
Krimmis baseerunud ca 18 800 mehest jäi vene allikate järgi VF alluvusse edasi teenima ca 15 000 meest (deserteerus).
Vene allikate järgi moodustati (või formeeriti ümber) UKR 2014 pärast sõja algust 01. jaanuariks 2015 ca 21 uut pataljoni ja moodustatud, või moodustamisel oli 4 brigaadi. Mobilisatsioonireservina arvestati 100 000 meest. 05.03.2015 kinnitas UKR Ülemraada uueks armee isikkooseisu suuruseks 250 000 meest. Juuniks 2015 oli läbi viidud 6 mobilisatsiooni. Septembris 2015 alustati lisaks ühe uue ründebrigaadi formeerimist.
2015a oli erinevatel andmetel ATO-s tegevad 40 000 - 70 000 meest. Juulis 2015 olid UKR ametlikel andmetel ATO-s tegevad UKR armee ridades 64 000 meest.
Balti riigid.
Eesti RA kaitseväe suurus on avalikel andmetel ca 5500-6500 meest (Wikis 6500 + ajateenijad). SA suuruseks pakub Kunnas 2013 ja 2014 aastal 42 000 meest. S.h. Kaitseliidus ca 10 000 meest. Metapeedia andmetel on sõjaaegse mobiliseeritud Kaitseväe suurus koos reservväelastega umbes 150 000 inimest. Vene allikate järgi on Eesti võimeline enam-vähem kiirelt mobiliseerima 80 000 meest oma 150 000 reservist ja ülejäänud pikema aja jooksul.
Leedu kohta on 2010a andmed: 4000 palgalist ning 4500 vabatahtlikku.
Leedu maavägi koosneb jalaväebrigaadist Raudhunt, pioneeripataljonist ning Eesti Kaitseliidule sarnanevast vabatahtlike organisatsioonist KASP (ca 4500-5000 meest). Vene 2015 allikate andmetel on Leedul mobilisatsioonireservina arvel 77 000 meest, kellest ca 5000 on läbinud baasväljaõppe.
Läti kohta 2010a andmed: 5000 inimest + ca 10 000 Zemessardze.
Läti maaväe komponendiks on kergejalaväe jalaväebrigaad, millel puuduvad raskemad tuletoetusvahendid. Läti brigaad koosneb kahest jalaväepataljonist, logistikapataljonist ning tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) keskusest. Mobilisatsioonireserv ca 20 000 meest (?).
Balti riikides kokku SA tinglikult "kiiresti" mobiliseeritute hulk seega kas ca Eesti 42 000 + Leedu ca 10 000 + Läti ca 15 000 =
67 000 või siis optimistlikumalt Eesti ca 80 000 + Leedu ca 77 000 + Läti ca 20 000 =
177 000.
Tõde on kusagil seal vahepeal ilmselt (ca 122 000) ja informeeritumad kaasfoorumlased parandavad (oleksin tänulik).
Eraldi teema on muidugi
UKR vs Baltimaad relvastus ja väeliigid (nt. õhuvägi, raketiväed, soomusväed jms), aga üldjoontes IMHO oleme VF-le vastastena teoreetilise sõja alguses ilma müstilist NATO abi arvestamata täiesti võrreldavad Ukrainaga 2014 aastal VF-UKR sõja alguses. Ehk siis VF saab Ukrainas katsetada erinevaid taktikaid, strateegijaid ja operatiivtasandeid, mis kuluvad väga marjaks ära ka teoreetilises (välk)sõjas Balti riikide, või mõne üksiku Balti riigi vastu. Ilmselt saavad nad hinnalist infi ka selle kohta, mis võib juhtuda siis, kui rinne millegi pärast poolel teel pikemaks ajaks pidama peaks jääma.
Sellised kummalised paralleelid siis tulid mulle pähe järsku
