www.militaar.net

Lennuõnnetus, mis saadi videosse pardalt. Kopter presidendikandidaadiga Panamas.
Helicopter crash in Panama, carrying a presidential candidate on board
https://twitter.com/FlightEmergency/sta ... 6392240129
A presidential candidate in Panama posted a dramatic plea for help on social media after his helicopter crashed into the country's jungle.

Dimitri Flores, a independent candidate seeking to stand in elections in 2024, posted the video from the scene after his aircraft crashed in a mountainous area in western Panama.

The helicopter was carrying six people, including Mr Flores, all of whom have since been rescued.

Some of them have broken bones.

"We had an accident here, brother, here at 4,500ft (1,400m) in the mountains," Mr Flores says in the video, while showing the wreckage of the helicopter in dense foliage behind him.

The presidential candidate provides a rough location of the crash and says that several were injured: "We have some broken legs and arms between us. There's six of us. But we have to thank God for being alive."
https://www.bbc.com/news/world-latin-america-62494931

US Osprey trapped on Norwegian island: https://scramble.nl/military-news/us-os ... ian-island

Hädamaandumine looduskaitse all oleval saarekesel.

Läänemerel kukkus alla Hispaaniast tulnud väikelennuk. Kõik 4 isikut hukkusid.

Läänemere kohal, Läti ranniku lähedal kukkus alla eralennuk Cessna 551 (lennunumbriga OE-FGR), mille pardal oli neli inimest, teatab Rootsi meedia.
Rootsi mere- ja õhupäästekeskus teatas veidi enne kella 20, et lennuk kadus radarilt. Saksa ajalehe Bild andmeil oli pilootidel probleeme salongi rõhuga.
Bild kirjutab, et pardal olid piloot, naine, mees ja nende tütar. Seda infot ei ole ametlikult veel kinnitatud.
Sündmuskoha suunas startis helikopter Visbyst. Kell 20 oli Rootsi päästekopter 15 minuti kaugusel õnnetuskohast, kuid oli seejärel sunnitud lendama hoopis Lätti, et kütust tankida. Seejärel võtsid Läti võimud päästeoperatsiooni üle, kirjutab Rootsi meedia.
Läti võimud on saatnud sündmuskohale laevu, kirjutab Läti Delfi.
Parasjagu käivad lennukivraki otsingud. Rootsi päästeteenistus teatas, et märkas meres õlilaiku.
Tegemist oli Austria lennukiga, mis startis Hispaania linnast Jerezist ja oleks pidanud maanduma Kölnis. Lennuk tegi tagasipöörde nii Pariisi kui ka Kölni kohal. Kui eralennuk möödus Kölni lennujaamast, püüdis lennujuhtimiskeskus piloodiga ühendust võtta, kuid ei saanud vastust. Seejärel saadeti kohale Saksa ja seejärel ka Taani hävituslennukid olukorda kontrollima.
Kokpitis ei nähtud ühtegi inimest, teatasid Rootsi merepääste ja Taani õhujõud.
Reutersi teatel startisid NATO hävitajad Ämari lennubaasist.
Kell 19.35 hakkas lennuk kaotama kõrgust ja kiirust. Mitu kilomeetrit Läti rannikust eemal, Ventspilsi lähedal hakkas lennuk pöörama ja võttis vastupidise suuna võrreldes eelmise sirgjoonelise kursiga.
Lennuradarilt FlightRadar 24 oli võimalik jälgida, kuidas lennuk alla kukkus.
Sarnaseid sündmusi on ka varem juhtunud, kuid need on ebatavalised, ütles Rootsi lennundusekspert Jan Ohlsson. Võimalikke põhjuseid on mitu, näiteks võivad meeskonna liikmed ja reisijad teadvuse kaotada, kui õhurõhk langeb, ja lennuk kulgeb edasi autopiloodil.
https://www.delfi.ee/artikkel/120061652 ... lla-lennuk

See Cessna 551 on väikelennuk väga tinglikult, sest Cessna 551 Citation on tegelikult kahe mootoriga reaktiivlennuk. Need lendavad väga kõrgel, kõrgemal kui tavalised reisilennukid. Sestap on ka kabiini rõhukaotus nende puhul tihtipeale traagiliste tagajärgedega. Kõik viitab sellele, et just see juhtus, sest kabiinirõhu probleemidest raporteeris lennuk juba peale starti.

Marvin kirjutas: ↑05 Sept, 2022 8:26 See Cessna 551 on väikelennuk väga tinglikult, sest Cessna 551 Citation on tegelikult kahe mootoriga reaktiivlennuk. Need lendavad väga kõrgel, kõrgemal kui tavalised reisilennukid. ...

Emmm... 551 lennulagi on 13 km. Airbus a320-l 12,5 ja lendavad suht rutiinselt 12 km peal. Boeing 737 lennulagi on üsna samas kohas. Boeing 777 lennulagi on 13,1km. Lihtsalt lambised näited. Nii, et ei lenda see 551 kõrgemal midagi, kui tavalised reisilennukid. Pmst. ongi reisilennukitel optimaalne lennukõrgus kusagil 8-12 km vahel ja sellest kõrgemal lendamine enam säästu ei anna või toob kaasa suurema riski (coffin corner ehk ütleb midagi).

Sa viitsid ka iga asja üle vaielda .
Minu mälestused on pärit ajast, mil ma kuulasin iga päev ICAO ja NATO raadiovõrkusid pealt. Reisilennukid ICAO võrgus FL-e üle 400 ei raporteerinud. Pigem lennati kusagil 350 peal. Privaatsed reaktiivlennukid olid rutiinselt 380-410 peal.
SR71 ja U2 olen kuulnud, RC135 oli tavaline, B52 lendas ka ikka vahel, E3 oli rutiin . Läänemere kohal SR enam väga ei käinud, aga Mildenhallis radio checki ikka tehti, Põhjamere kohal neid tangiti ja Barentsi kohal siis tiirutasid. Saaremaa juures patrullimise aeg oli just-just läbi saanud.
Aga igatahes lendab Citation nii kõrgelt, et kabiini dehermetiseerumine on kiirelt surmav.

Marvin kirjutas: ↑05 Sept, 2022 9:12 Sa viitsid ka iga asja üle vaielda .
...
Aga igatahes lendab Citation nii kõrgelt, et kabiini dehermetiseerumine on kiirelt surmav.

Jätkates traditsioone - kõik üle 10 km on surmav, aga 15 sekundit teadvust on inimesel ka siis varuks, kui ta äkki vaakumisse satub. Ma lihtsalt kontrollisin fakte - need sinu teooriat väga ei kinnitanud. Kabiini dehermetiseerumine on tõsine lugu ja kõik sõltub, kuidas see toimub. Väikelennuki probleem on pigem see, et kabiinis oleva õhu hulk on väike ja kui tekib leke, siis see õhk lahkub kiiresti. Siiski, kui antud lennukil oli probleeme hermetiseeritusega juba õhkutõusul, siis võib kahtlustada pigem mingit väsimuspragu, mis viis mitte ainult dehermetiseerumise vaid vbl. ka lennuki lagunemiseni õhus. Surveanuma lõplik loobumine surve hoidmisest võib olla teinekord üsnagi äkiline sündmus.

NB! Siinohal hoidun edasisest spekullerimisest õnnetuse põhjuste osas. Tegemist on eraldi uurimiskomisjoni pädevusega ja teades, millist hulka andmeid selleks läbi töötatakse, on eemalseisja amatööri spekulatsioon ei miski muu, kui eneseupitamine. Olen ühe sellise komisjoni töös kunagi konsultandina osalenud ja natuke nuusutanud teemat.

Kas salongi dehermetiseerumisel päästavad laest alla kukkuvad maskid (eeldusel et kere jääb terveks) või läheb salongis temp. ka julmalt miinusesse?

https://aviationsourcenews.com/news/ces ... altic-sea/ andmetel oli lennukil pardal kütust kuni umbes 17.40ni UTC järgi. Alla kukkus ta 17.44. Las spetsid uurivad, aga ma oleksin üllatunud, kui põhjus oleks midagi muud kui piloodikabiini dehermetiseerumine.

Walter2 kirjutas: ↑05 Sept, 2022 9:33 Kas salongi dehermetiseerumisel päästavad laest alla kukkuvad maskid (eeldusel et kere jääb terveks) või läheb salongis temp. ka julmalt miinusesse?

Õhurõhu langusega langeb ka temperatuur, kuid see langus on väike. Kindlasti mitte nii madalale, kui välisõhk. Kuna piloodid peavad sellisel juhul lennuki kiirelt viima madalamale kõrgusele, ei jõua üldjuhul salongi temperatuur nii madalale langeda. Kõik sõltub siiski, mis selle rõhulanguse põhjustab. Kui lennukikeresse tekib ikka suur auk, nagu kunagi juhtus, siis on külmakahjustuste oht arvestatav.

National Geographic peal jookseb sari "Lennuõnnetuste uurimine", milles lahatakse tegelikult juhtunud lennuõnnetuste põhjuseid. Ühes sellises oli täpselt analoogne juhtum USA-s - väike reaktiivlennuk enam kutsungitele ei vastanud, lendas automaatpiloodi peal, tuvastamiseks kohale lennanud hävitaja piloot andis teada jäässe läinud piloodi akendest. Kukkus alla (langedes küljele) kui kütus lõppes.
Tollase juhtumi põhjuseks öeldi "pilootide koolitus nägi ette checklisti abil probleemi lahendamise. Õige checklisti leidmiseks ja läbikäimiseks ei jää aga aega, kui rõhulangus on piisavalt kiire." Anti soovitus muuta protseduurireegleid nii, et rõhulanguse (kahtluse) korral, peavad piloodid alustama hapnikumaskide paigaldamisega ja alles seejärel checklist.

2korda2 kirjutas: ↑05 Sept, 2022 10:19 National Geographic peal jookseb sari "Lennuõnnetuste uurimine", milles lahatakse tegelikult juhtunud lennuõnnetuste põhjuseid. Ühes sellises oli täpselt analoogne juhtum USA-s - väike reaktiivlennuk enam kutsungitele ei vastanud, lendas automaatpiloodi peal, tuvastamiseks kohale lennanud hävitaja piloot andis teada jäässe läinud piloodi akendest. Kukkus alla (langedes küljele) kui kütus lõppes.
Tollase juhtumi põhjuseks öeldi "pilootide koolitus nägi ette checklisti abil probleemi lahendamise. Õige checklisti leidmiseks ja läbikäimiseks ei jää aga aega, kui rõhulangus on piisavalt kiire." Anti soovitus muuta protseduurireegleid nii, et rõhulanguse (kahtluse) korral, peavad piloodid alustama hapnikumaskide paigaldamisega ja alles seejärel checklist.

Natgeo on rohkem selline PopularScience stiilis populaarteaduslik (rõhuga sõna esimesel poolel) lähenemine asjadele. Suurema huvi korral soovitan soojalt jälgida Mentour Pilot-i kanalit Youtubes. Näiteks dehermetiseerumise kohta on tal selline video: https://www.youtube.com/watch?v=yHawjB2PzK0

Flightdradarist:

Ma küsin targematel hoopis sellist asja - kui juba peale starti on tegemist dehermitiseerumisega, siis kui tavaline (mõistlik?) on üldse tõusta 10+ km kõrgusele ja vägisi edasi lennata?

mart2 kirjutas: ↑05 Sept, 2022 15:29 Ma küsin targematel hoopis sellist asja - kui juba peale starti on tegemist dehermitiseerumisega, siis kui tavaline (mõistlik?) on üldse tõusta 10+ km kõrgusele ja vägisi edasi lennata?

Sellel saab olla miljon põhjust ja me ei tea, miks piloot nii otsustas. Uurimine vastab.