Mida Ukrainast õppida?

[Kulibin]

Kusagil siin teemades ma vihjasin hundikarja taktikale.
Sõda on sõda ja kõik mis mahub parameetritesse ja on alal, saab tuld. Peenrünnaku puhul läheb käiku isegi näotuvastus, aga vene tank ei vaja ilmselt nii täpset tuvastust.

[vipu]

Väikeste droonide eelis on nende odavus. Täna kasutatakse neid ühe-kahekaupa. Aga mõelge ikka edasi. Kui selliseid pommitajaid kasutada suurel hulgal. Eelis on see, et drooni info töötlemine ja suurtüki/miinipilduja patareile saatmine võtab aega. Droonidelt saaks pommitada kohe.

Droonihävitajatest. Miks näha vaeva mingi tuvastustarkvaraga? Droon saadab operaatorile pildi sihtmärgist, operaator annab käsu kas rünnata või unustada. Rünnakufunktsioon peaks olema automaatne.

Kui keegi siit leiab, et tema jaoks oleks antud teema huvitav ja ta on inseneerias tugev, siis mina oleks nõus aitama finantseeringu leidmisel. Ma usun, et droonindus on sõjanduse tulevik.

Aga siis tehakse mingid minigun portatiivsed Aegis süsteemid mis võtavad ründavad droonid maha. Või tehakse mingi EMP löök ja droonid kukuvad alla. Rakette on kindlasti odavam toota kui pommitusdroone.

[Chupacabra]

Tavaline arms race. Siis tehakse droonid mis lendavad kõrgemal miniguni laskeulatusest ja rakettide vastu sarnased counter measures kui piloodiga lennukitel.

[Kulibin]

EMP ei tule arvesse, selle vastu saab üsna edukalt varjestada ja ainuke silm pannakse selleks ajaks kinni.
Korraliku EMP tekitamiseks vajalik energeetiline impulss on hoomamatu kogus elektrit. Nuke aitab muidugi kah, aga see vist ei mahu sinna kiletiivaliste teemasse.
Parimaks droonihävitajaks siiski teine droon, nagu siin eelnevalt pakuti.
Ja ärme unusta nanotehnoloogia võidukäiku, polegi vaja mingit high explosive värki, pisike mutukas uuristab ennast terro kuulmekilest läbi otse ajudesse ... Või nagu sügaval nõuka ajal hoiatati magavat dnevaljnõid ... Shompol v uhu !

[kuido20]

Parimaks droonihävitajaks siiski teine droon, nagu siin eelnevalt pakuti.

Drooniparv
https://www.facebook.com/techinsider/vi ... =2&theater

[kalvis]

See drooninduse arendamine on suur äri, väljakutse ja võimalused.
Ukrainlastele drooni teel saadetud kättemaks näitab selgelt, et kui oma taevast ei kontrolli siis on valusad kaotused.
Kõik lahendused on perspektiivsed - luureinfo kogumiseks kaameraga droonid, pommitamise droonid ning vastase mahavõtmiseks mõeldud hävitusdroonid. Ja kindlasti ka spetsiaalsed õhutõrje arendused droonide mahavõtmiseks.
Igatahes USA ja Vene selles vallas tegutsevad intensiivselt, vene katsetab oma leiutisi ukrainas (USA muudes konfliktikolletes).
Teoorias võiksid eestlased ka siin arendada oma droonindust. Usun, et ukrainlased ei keeldu katsetamiseks lubamast.

[Kapten Trumm]

Droonide häda on nende hind ja arenduse kulukus. Hetkel droone kasutatakse luureks ja ameerika kasutab suuremaid droone edukalt kõrberiikides mässuliste nottimiseks. Kõrberiikides ei ole suuri metsaalasid ja mässulistel puudub ÕT võimekus. Aga need ajad võivad ka möödanikuks osutuda kui mõni NATO väline riik leiutab ÕT raketi mis on väike, odav, mobiilne ja võimekas droonide vastu ja müüb seda kõigile. Siis kaovad droonid koheselt.

Kõrberiikides on jänkide (ründe)droonide massilise kasutuse põhjuseid kaks - nende suhteline odavus lahingulennukiga võrreldes ning vastasel õhutõrje puudumine.
See filmides imeomadusi omandav Predator, Reaper jne ründedroon on tegelikkuses ca 150 kmh (An-2 kiirus) mõne kilomeetri kõrgusel lendav kergelennuk, mille allatulistamine korralikule rakettõhutõrjele pole kuigi suur probleem.

Vastane oli vaakumlampidel pardaelektroonikaga:
https://www.youtube.com/watch?v=tAneAliAG88

Sama lugu grusiinidega
https://www.youtube.com/watch?v=-uyTFPwSXUI

[Raubritter]

Ma arvan, et efektiivsed viisid väikesi droone püüda/tõrjuda on juba olemas. Võib-olla nad ei ole väga avalikud lihtsalt.

Näiteks kui keegi tahab presidenti või popstaari mättasse lüüa, pole midagi lihtsamat kui hankida hobipoest suuremat sorti lennuk, selle külge... näiteks ründegranaat teipida ja mingi viis sütiku valla päästmiseks. Ja siis lennata rahulikult üle aedade, snaiprite, politsei, koerte ja salateenistuste kuhu vaja ja panna kõmakas ära. Tänapäeval veel võid lennuki külge panna kaamera, sebida vastavad prillid ja vaadata kõike nagu läbi piloodi silmade, ise kusagil keldris kükitades vms. Pühendunud elektroonik-jihadist pressib hobilennumasina lennukauguse ka mitmekordseks. Või paigutab enne pidupäeva laiali antenne-raadiomajakaid, et asja natuke kaugemalt ja anonüümsemalt juhtida

Teoorias lihtne. Ja kui jihadistiks on tige riik, on droonid ka teist klassi natuke. Väikesed, aga võimsamad.

Aga ma miskipärast arvan, et kuna selline võimalus on olemas olnud juba vähemalt paarkümmend aastat, kindlasti on sellele mõeldud ja vajalik raadio blokeerimise vms tõrjevahend leiutatud.
Presidendid ja popstaarid käivad ikka õues ju. Ja eesmärk on hoida sihtmärk elus, mitte et saame laksu ära ja kui elus, siis tõmbame sergei pealt presendi maha. Nii et see peab olema midagi mis juba ette teeb töö ära, mitte tagantjärele

Nüüd reaperi või forposti jaoks on vaja ilmselt sama tõrjet, lihtsalt skaleeritult

Vabandust muidugi asjatundmatu mõtteheietamise pärast

[ermot]

Droonide puhul on üheks eeliseks võimalus mõelda nö. väljaspool raame. Droon ei kanna le ndurit, mistõttu temaga saaks teha üksjagu äkilisemaid trikke kui piloodiga variandi puhul. Drooni võimsus ei pea olema optimeeritud lenduri või kahe kandmiseks, tema suurus (väiksus) ei ole sellega piiratud. Toota pole teda nii kallis, sest vigasid võib lubada üksjagu rohkem ja erivarustust lenduri toetamiseks/hingamiseks/juhtimiseks lisada pole vaja. Lisaks võib neid toota üksjagu rohkem ja seeläbi kvantiteediga katta selle, mis kvaliteedist puudus on. Muu hulgas võib hästi koordineeritud drooniparvega moodustada lennutõkkeid madalal kõrgusel, tõmmata miski terasvõrk üles vms.

Mõte selles, et hävituslennuväge me oma papiga ilmselt kokku ei pane, aga militaardroone peaks nagu jaksama toota ja seda saaks ehk müüagi teistele. Lõppeks vaja meil oma meestega riskida kõrel taevalael, kui neid saab juhtida/suunata turvalisest kohast ja seda isegi väljaspool riigipiire.

[Kilo Tango]

Droonide puhul on üheks eeliseks võimalus mõelda nö. väljaspool raame. Droon ei kanna le ndurit, mistõttu temaga saaks teha üksjagu äkilisemaid trikke kui piloodiga variandi puhul. Drooni võimsus ei pea olema optimeeritud lenduri või kahe kandmiseks, tema suurus (väiksus) ei ole sellega piiratud. Toota pole teda nii kallis, sest vigasid võib lubada üksjagu rohkem ja erivarustust lenduri toetamiseks/hingamiseks/juhtimiseks lisada pole vaja. Lisaks võib neid toota üksjagu rohkem ja seeläbi kvantiteediga katta selle, mis kvaliteedist puudus on. Muu hulgas võib hästi koordineeritud drooniparvega moodustada lennutõkkeid madalal kõrgusel, tõmmata miski terasvõrk üles vms.

Mõte selles, et hävituslennuväge me oma papiga ilmselt kokku ei pane, aga militaardroone peaks nagu jaksama toota ja seda saaks ehk müüagi teistele. Lõppeks vaja meil oma meestega riskida kõrel taevalael, kui neid saab juhtida/suunata turvalisest kohast ja seda isegi väljaspool riigipiire.

Droonidel on veel eeliseid. Näiteks väljaõpe - omandad kogemuse ühe drooniga, on see olemas kõigiga.

[Gideonic]

Droonidel on veel eeliseid. Näiteks väljaõpe - omandad kogemuse ühe drooniga, on see olemas kõigiga.

+1

Isegi tänapäeavaste hirmkalliste hävitajatega kipub enamik papist USAFis minema väljaõppele (kuna kaadrivoolavust on ju kah), mitte tehnikale endale. Tõsi ühe piloodi kohta on circa 10 mehhanikut, seetõttu on nende väljaõpe tegelikult suurem kulu kui pilootide oma. Samas üks põhjus, miks neid nii paju on, on väga karmid kontrollid ja keerukus lennuseadmete juures, kuna inimelud on mängus (ega ikka ei taha et piloot alla kukub). Droonide korral annaks asja korraldada liberaalsemalt. Pigem toota odavam ja lihtsam, ei ole ka nii põhjalikke hoolduseid ja eelkontrolle iga lend vaja

[Jaanus2]

Droonidel on see häda, et enamust neid peab eemalt raadio teel juhtima (neid, mida meie suudaks hankida) ja seda on ikka võimalik segada. USA presidendi ümber on visiitide ajal loodud piirkond, kus raadiojuhitavad pommid ei funktsioneeri, kehtib arvatavasti ka droonide kohta. Võimekamad riigid saavad segada, kui veidi pingutavad.

[ermot]

Mina oma väikese peakesega mõtlen, et ammu oleks aeg teha näiteks Kaitseliidu või Noorkotkaste juurde eksperimentaalne drooniüksus. Las poisid katsetavad ja arendavad, juba olemasolev tehnoloogia ei olegi nii küündimatu. Lühikese maa taha odavate droonidega väikese võimsusega lõhkelaengute toimetamine oleks selline paras väljakutse verisulis kaitsjatele, aga pigem tuleks neil lasta arendada ja katsetada erinevaid ründe- ja kaitsetaktikaid. Ühe drooniga ja hulgi, erinevate operatsioonide toetamisel või teostamisel. Seni on välja arendatud enamasti vaid üks suund- luure. Samas nanodroon mürgikapsliga vastase toidukatlas oleks tüki tegusam -ja muidugi õelam, aga meil pole väga valida. Vastane tuleb massiga lööma, meil on vaja sisuliselt massihävitusrelvi. :/

Ja paari aasta pärast on meil olemas ka seltskond, kes oskab ja tahab vähe keerulisemaid väljakutseid enda kanda võtta. Hetkel on robootika kursusi praktiliselt igas lasteaias, aga vaata ülikoolides- ühe ehk leiab (Biorbootika keskus TTÜ-s).

[ermot]

Üks mõte veel- kaua marineerinud, kuidagi ei suuda kinni hoida. Ehk annate unistajale andeks. Alustan tiba kaugemalt, aga jõuan kohe droonide juurde.

Resurssi meil nagu väga pole võtta- ei inimesi, ei materiaalseid. See nagu meie piirang, aga ületatav (kasvõi Iisraeli näitel). Mida meil on, on tahtmist teha si..st saia (no mis see paljukiidetud e-Eesti muud ongi, ei suurt muud kui väga odavalt kokku pandud lahendused). Nii et natukene nuppu on, aga mida meil kindlasti palju on- puitu ja vett.

Droonide puhul on oluline nende märkamatus (ingl. keeles stealth properties). Paljudele üllatuseks võib tulla see, et sakslased suutsid juba II MS ajal toota eksperimentaalseid, radarile nähtamatuid pommitajaid. Huvilistele täpsemalt siit: Stealth Fighter - Hitler's Secret Weapons Recreated (https://www.youtube.com/watch?v=MqgfjXaJxV8)

Droonitemaatikas ja meie kontekstis pakub huvi üks aspekt: need pommitajad olid tehtud puidust. Ehk puu on suurepäraste radarivastaste omadustega materjal. Lisaks sellele on viimasel ajal tehtud puidutehnoloogias suuri edusamme: seda on õpitud kokku suruma, et saada u. alumiiniumi kõvadusega materjale, aga lisaks tuleb välja, et ülla-ülla, puitu saab keevitada. No ja täna osatakse puitu teha ka üllatavalt läbipaistvaks. Kui huvilisi on, siis võin aidata viidetega.

Ehk pool meile kuuluvast maa-alast on kaetud taastuva toorainega, millega suudaksime (drooni)lennunduses kui mitte revolutsiooni teha, siis vähemalt enda kaitseks üht-teist arvestatavat välja nuputada. Materjali teadus, avioonika ja meie oskus s..st saia teha võiks meile anda olulise konkurentsieelise. Nii et strateegilisi võimalusi nagu oleks.

Aga vaat pane see kokku ja tee teoks, vaat see on väljakutse. Ühest mehest siinjuures jääb kole väheseks...

[ermot]

Droonidel on see häda, et enamust neid peab eemalt raadio teel juhtima (neid, mida meie suudaks hankida) ja seda on ikka võimalik segada. USA presidendi ümber on visiitide ajal loodud piirkond, kus raadiojuhitavad pommid ei funktsioneeri, kehtib arvatavasti ka droonide kohta. Võimekamad riigid saavad segada, kui veidi pingutavad.

Just. Ja nimelt sellelsamal põhjusel on USA kõvemad ründedroonid täiesti iseseisvad. Neile on antud täielikult iseseisvad võimed opereerida vaenulikus õhuruumis ja teostada luuret näotuvastuse tasemel, mistõttu väidetavalt võtab see droon ühendust keskusega ainult selleks, et kinnitust saada ründeotsusele: kas hävitada tuvastatud kurikael või mitte?

Mõtlemapanev, mis? Autonoomsed tapja-droonid. Praegusel hetkel, õnneks (või õnnetuseks) mitte siin piirkonnas. Drooni juhtimiseks vajalik tehisintellekt on muidugi omaette väljakutse. Samas me teame, et ühe sõbarliku suurriigi käsutuses on selline asi olemas, seega 1) võimalik 2) teostatav 3) teadlaste tasemel õpitav ja järeletehtav. Miks nad ei peaks seda jagama, kui me ise suudaks tõsiselt arendusse panustada?