www.militaar.net

Mul tuleb rahul olla sellega mis antakse, aga AK4 mu meelest liialt eenduva raskuskeskmega. Pikka aega liikumisel, kurnav palges hoida. Sobilik pigem kuskil kaeviku servale toetamiseks.

AK-4, M-14... on kaevikusõja laadurpüssid (Battle rifle) suurema padrunivaruga teise ilmasõja aegsed poolautomaatkarabiinid, võeti kasutusele Teise maailmasõja vajadusi, taktikalisi iseärasusi arvestades.

https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_rifle

Tulemus- 7.62 relval tabamusi märgis mõned üksikud, reeglina mitteletaalsed. Väiksem püss lõpetas laskmise
palju kiiremini, enamik laskudest ''sees'' umbes pooled neist surmavad..

Vahepeal on muidugi muutunud niipalju, et idanaaber on hakanud massiivselt kehasoomust kasutama, sellel taustal võib täitsa mõista KV soovi küll uue automaadi, kuid 7,62x51 osas ning võibolla ka laskeväljaõpe paraneb, ideega vähem pauku ja rohkem tabamusi. Sellist varianti enamik relvatootjaid pakub. 5,56 letaalsest tabamusest raskuskeskmesse on vähevõitu abi, kui viisakas inimene seepeale tigedaks läheb.

Sest mis seal salata, eks väike poolpikk padrun tuli kasutusele siis, kui sõduril parimal juhul vaid killuvest oli (enamasti polnud midagi). Täna enam see nii pole.

Rohkem tabamusi tuleb siis, kui laskur sihtmärgile pihta saab. Laskeväljaõpe väiksema kaliibriga on paratamatult kiirem ja efektiivsem. Teadmiseks, 3 klassi plaat on mõeldud 7,62NATO ja analoogide pidamiseks, 5,56 ja 5,45 kaliibrit need ei pea. Neid pidavaid plaate tähistatakse tavaliselt 3+ või 3++. Ja pihta tuleb saada olukorras, kus pulss on laes, kogu aeg on kiire, normaalse laskeasendi võtmiseks ei ole lihtsalt aega või ruumi, ja lasta tuleb rohkem kui üks lask sihtmärgi pihta. Meil siin harjutatakse sellist värki, nagu kiired topeltlasud AK-4ga (täis kaitsevarustuses loomulikult), eesmärgiga jääda relva palgessevõtuga ja sihtmärgi haamerdamisega 3 sekundi sisse. Tuleb öelda, et see relv planguna ja täispikana ei taha täisvarustuse ja risti laskeasendiga hästi kokku sobida. Pane siia juurde veel muidugi ka muu kino, nagu lahingpaarilise abi küsimine salvetaskust salve kättesaamiseks, sest enda käsi selleni enam ei paindu. Aga see ei ole relva endaga seotud teema.

AR on ses mõttes tänane platvorm, nagu ka SCAR ja mõni teine, et kui on vaja rauda vahetada (uus kaliiber näiteks), siis ei ole selleks vaja tehast ega keerulisi seadmeid (hüdropress vms). Õiged abivahendid, raua kinnitusmutter lahti ja läheb elu edasi. Osad kaliibrid tahavad saada uut lukku ja salve, ses mõttes on 300 BLK kõige mõistlikum mõttesuund. 556 või 300BLK AR vahe seisneb ainult rauas, mis on ka vajadusel suht kergesti vahetatav. SCARi puhul on raud vabsee kuuskantpoltidega kinni ja saad ise tööga hakkama. Aga, mul on vaja ainult vahetatavat juppi, mitte hakata suuremat osa relvast uuena ostma.

Samuti, AR-sarnaste platvormidega saad relva panna suurtest moodulitest kokku, seega on lühikese rauaga 300BLK relvalt üleminek "tavalisele" 5,56NATO rauale vaid ülaosa vahetamise küsimus, kusjuures sihikud istuvad ju seal peal, mistõttu jääb ära täiendav nullimise vajadus. Galiliga ei ole oluliste osade, nagu raud, vahetus nii lihtne. Kui täna midagi osta, siis selle mõttega, et selle hooldus oleks võimalikult lihtne ja kiire (vahetan ühe jupi teise vastu välja kasvõi üksuse relvuri tasemel), ilma LogK-ses järjekorda võtmata ja lootusega et midagi pekki ei keerata; kui on tulevikus vaja minna üle uuele kaliibrile (300BLK/6,5/6,8), saab seda teha ka võimalikult valutult. Teisiti öeldes, kasvupotentsiaal tulevikus.

Võimalikest lisaseadmetest ei räägigi üldse. See praegune punatäpi lahendus Galil on ikka üks paras ikaldus - liiga ees.

Medusa kirjutas:1) Rootsi rauasaag ei ole ohutu relv tänases väljaõppes.

Täiesti nõus selles asjatundja Medusaga, aga kui situatsioon oleks search and destroy Tallinna ruumis, võtaks küll rauasae (muidugi ka mingi pistulet reiekabuuris, minule sobiks täiesti vana politsei PM - käsi mul selline väikene ) Meil siin vist enam ei kirjutata, et PM sobis ainult viskerelvaks küüniukse pihta. EV algusaegadel kandsin teist aastaid, situatsioonis ei tulnud kasutada kordagi, tiirulaskmist aga kõvasti ja jäin rahule.

Kogenud meeste jutu vahele. Medusa, Spuhr täidab mingit riigitellimust kaba osas, mis aitaks lahendada Sinu nimetatud palgesse võtmise probleeme erineva varustusega.

https://www.instagram.com/p/_v92q1Eh-F/

See saag on tore asi ja sihikuline laske kaugus on kah kena jutt aga proovige selle 9x19 moona efektiivsust reaalselt 50+m.
Võtke vanad telefoni kataloogid,tõmmake 5-6tk teibiga kokku ja laske sinna pihta erinevatelt distantsidelt,proovige ka kui palju see 9mm mingi maa peale kukub ja mõelge ka sellele kui hästi suudetakse kauguseid hinnata.Proovige asju reaalselt tiirus mitte ärge vaadake tehnilisi andmeid.

kaur3 kirjutas:Kogenud meeste jutu vahele. Medusa, Spuhr täidab mingit riigitellimust kaba osas, mis aitaks lahendada Sinu nimetatud palgesse võtmise probleeme erineva varustusega.

https://www.instagram.com/p/_v92q1Eh-F/

AR15 stiilis kabasid müüakse ju ammu. Maksa 200 - 300 euri ja on olemas.

Lugedes postitusi, tahaks öelda rahu, ainult rahu. Skautidele ostetavad uued relvad ei puutu ajateenijate ja KL -ga kuidagi kokku.

mutionu kirjutas:AR15 stiilis kabasid müüakse ju ammu. Maksa 200 - 300 euri ja on olemas.

150 euroga saab kätte, isegi eestist. FAB defence poolt tehtud.

e: oma teema olemas sellel http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 1&start=30

Siin jääb mulje, et IPSC on tõe kriteerium. Kui ma oma kogemusi sellega võrdlen, siis mulle nii ei tundu.

IPSC standardsituatsioon- liigud, märk ilmub, avad tule, hävitad. Sellesarnaseid situatsioone tuleb õppustelt meelde üksikuid. Mõned varitsusse sattumised või luuregruppide kohtumislahingud, mõlemal juhul on reaktsiooniks pigem varjuda (pikali) ja siis vaadata, mis edasi saab. Kui on hävitusvaritsus väikselt distantsilt, ei ole niikuinii erilist võimalust, ole nii hea laskja, kui tahad; kaugemalt tehtud varitsuse korral on probleem sihtmärgi leidmises; kohtumislahingus on muutujaid üles lugemiseks liiga palju.

Enamasti on kontaktid maastikul alanud aga:

a) kinnisel maastikul pigem häirega- võsa ragises vms;
b) avatumal maastikul suuremalt kauguselt, kus tabava lasu sooritamine on võimalik ainult lamades.

Koperdamised julgestuse otsa jms võib liigitada varitsuste alla.

Eraldi lugu on hoonestatud alal, kui seda pole kinni tõkestatud ja raskemaid relvi mängus pole, siis võib seal IPSC oskustest tõesti kasu olla.

Üldiselt aga, IPSC kogemused ei ole minu silmis kriteerium, mille alusel jalaväele relva valida (politseile küll). Samuti olen ma üsna skeptiline uue laskeväljaõppe kava suhtes, olen jätkuvalt üsna veendunud, et põhiline laskeasend on lamades, laskekaugus kuni 300m, põhilised kaotused tekitatakse relvadest 30+ mm.

Sõdur vajab standartset, lihtsat, lollikindlat lahendust, vahetatav kaliiber, raud, laadimismehhanism ei tohiks tavasõduri jaoks olla teema, võibolla eriüksuslastele kes lähtuvalt ülesannde spetsiifikast soovivad endale sobivat relva komplekteerida.

2009. aastal kirjutas üks USA major uurimustöö selle kohta, kuidas peaks parandama enda armee laskeoskust. Huvitav pilguheit ajalukku, geograafiasse, ballistikasse, bürokraatiasse jne.

http://www.m14.ca/publications/Taking-B ... ometer.pdf

Just-just, kõige tähtsam on väljaõpe.
Kui relv ei mahu õlga, või kest lööb silma või miskit muud häda, siis on see vähese väljaõppe viga.
Igale probleemile on eri-drill - õige positsiooni valik, silma kinni pigistamine, koostöö võitluskaaslastega, rohkem jõusaali jne.
Ärge hädaldage.

vetewana kirjutas:Saksamaa G-36 -e HK- 416 -ga

Sattusin sellele videole hiljuti ja jäi mulje, et sakslased plaanivad oma G36 veel edasi kasutada
https://youtu.be/fQmjBMH6TyM?t=3m30s

Üldiselt aga, IPSC kogemused ei ole minu silmis kriteerium, mille alusel jalaväele relva valida (politseile küll). Samuti olen ma üsna skeptiline uue laskeväljaõppe kava suhtes, olen jätkuvalt üsna veendunud, et põhiline laskeasend on lamades, laskekaugus kuni 300m, põhilised kaotused tekitatakse relvadest 30+ mm.

Aga teeme proovi - lahinglaskmine "jagu kaitses".
Loeme üle ära lastud padrunid ja augud märklaudades (enne teibme vanad augud kenasti kinni).
Kui viimati sai tehtud, siis laskurid olid Galiliga ning kuulipildur MG-ga.
Märgid kaugusel 100-300, mõni oli ka 500 peale pandud.
Julgen öelda, et 90% aukudest märklaudades oli MG-ga lastud (TL-e siis polnud). Väikse kuuli auke oli üksikuid.