48. leht 92-st
Postitatud: 09 Mär, 2009 13:34
Postitas ruusserg
Küllap siis ikka ei olnud kõvera teraga relv kaevikuoludes torkamiseks parem , muidu poleks neid ju sirge teraliste vastu välja vahetatud .
Postitatud: 09 Mär, 2009 14:30
Postitas Satakas
1) vastus on ikkagi ebapiisav. me võime siin omavahel oletada kõike kuni sinnamaale välja, et tegu oli roheliste mehikeste eksperimendiga. see, mis mind tõepoolest huvitab, on ametlik põhjendus...et ehk keegi teab seda.
2) nagu riistapuu käepidemest nähtub, on ilmselgelt tegu ennekõike raiumiseks mõeldud abinõuga. sirge teraga abinõu abil raiumine on aga kõverateralisega võrreldes märkimisväärselt ebatõhusam tegevus (mis parata, füüsika on juba kord selline).
Postitatud: 09 Mär, 2009 14:42
Postitas ruusserg
Ametliku põhjenduse saamiseks pead Sa ilmselt pöörduma selle tehase kus neid terariistu toodeti asuv inseneride osakonna poole .
Postitatud: 09 Mär, 2009 18:31
Postitas Satakas
arvad sa, et armee relvastuse muutmise üle otsustasid mingi tehase insenerid??
Postitatud: 09 Mär, 2009 21:49
Postitas ppp
Ega see "kõver" tera nii kõver ka ei olnud, et sirgega mingeid suuri erinevusi füüsikaseaduste läbi kasutamisel avalduks.
Relvastuse muutmist ei otsustanud otseselt mingid tehaseinsenerid, ilmselt said nad teha ettepanekuid, kui keegi küsis. Otsustajad olid paksud kindralid vastavas osakonnas.
Ehk vajadus uute terade järgi lahendati nii, et olemasolev mudel kinnitati suurtükiväele, kuulipilduritele anti juurdetehtavad uued. Vb ka kuulipildumise mehi ei olnud enne I MS ei Vene ega ka teistes armeedes, seega ilmnes eriti suur vajadus nende varustamiseks teradega.
Muidugi võiks pöörduda mõne vene spetsialisti poole, üldjuhul on need relvastuse muutmise paberid arhiivides olemas, minul küll suhteliselt kama kui kõvera teraga keegi oma kuulipildujat urgitses

, seda enam, et vaevalt need selleks mõeldud olid.
Postitatud: 09 Mär, 2009 23:55
Postitas Satakas
ppp kirjutas:Ega see "kõver" tera nii kõver ka ei olnud, et sirgega mingeid suuri erinevusi füüsikaseaduste läbi kasutamisel avalduks.
proovi raiuda, saad kohe selgeks, kui oluline on isegi suht väike kaar.
ppp kirjutas:Relvastuse muutmist ei otsustanud otseselt mingid tehaseinsenerid, ilmselt said nad teha ettepanekuid, kui keegi küsis. Otsustajad olid paksud kindralid vastavas osakonnas.
just see mu mõte oligi järelikult on info selle kohta suure tõenäosusega olemas. võttes arvesse mõningaid kodanikke, kasvõi siit samast foorumist, kes mängeldes eri relvade ja varustuse kasutuselevõtu ja väljavahetamise üksikasju loetlevad, imestan ma siiani, kuidas sellist asja keegi ei tea...
ppp kirjutas:minul küll suhteliselt kama kui kõvera teraga keegi oma kuulipildujat urgitses

, seda enam, et vaevalt need selleks mõeldud olid.
ilmselt ei olnudki selleks mõeldud. tõin selle vaid näiteks, miks VÕINUKS sirge tera just kuulipilduritele olla määratud. võimalusi on muidugi palju-palju aga just seda õiget oleks põnev teada.
Postitatud: 10 Mär, 2009 1:59
Postitas sigalahe
Pakun välja et kuulipilduja meeskond olles eesliinil pidi oma positsioone vahest käsivõitluses kaitsma ja siis oleks sirge tera torkamisel ja vastase täägi pareerimisel mugavam ja otstarbekam.Üldjuhul kuulipilduritel võsa raiumist positsioonidel eriti polnud.Suurtükimehed asusid reeglina tiba tagapool ja nende kõver tera ideaalne võsa raiumiseks positsioonil ja kas või haavatud hobuse surmamisel või rakmete lahti raiumisel.
Postitatud: 10 Mär, 2009 8:24
Postitas Satakas
sigalahe kirjutas:Pakun välja et kuulipilduja meeskond olles eesliinil pidi oma positsioone vahest käsivõitluses kaitsma ja siis oleks sirge tera torkamisel ja vastase täägi pareerimisel mugavam ja otstarbekam.
aga vaata riista käepidet. see pole loodud torkerelva käepidemeks, sellist on torgates peos hoida jube ebamugav. pealegi ei ole nii pikk ja lai "nuga" üldse kuigi hästi torgatav

Postitatud: 10 Mär, 2009 10:49
Postitas ppp
No proovisin raiuda, vahet ei tuvastanud. Nagunii raiud tera käepidemepoolse või keskosaga, tera otsaga suurt midagi ei raba.
seda kõveruse teemat võiks vaadata ka teiste vene ajalooliste lühikeste külrelvade kontekstis. Need kõverused ja sirged on seal vaheldunud. Näit. 1827 aasta tesak ja 1817 aasta oma kergelt kõverad, 1834 ja 1848 juba sirged. ja mispärast pidi neid üldse iga 10-ne aasta pärast muutma?
Ja sobib see käepide hädapärast ka torkamiseks küll, ei libise kämmal käepidemelt ära midagi.
Postitatud: 10 Mär, 2009 11:30
Postitas sigalahe
Siinkohal PPP-ga täitsa nõus et käepide suht hea ja universaalne,nii lõikamiseks ,raiumiseks,kui torkamiseks.Ei maksa unustada ka seda et tegu siiski alamväelastele mõeldud külmrelvaga,mis igapäevaselt otsest lahingulist kasutust tapariistana ei leidnud.Seega ei pööratud erilist tähelepanu ka kasutusmugavusele ühes või teises valdkonnas ,vaid püüti luua universaalne terariist.(Saablitega teine asi millega iga päev torgati-raiuti,seal pidi kärpide mugav,tera õige tasakaalu ja kõverusega olema,et käsi töötades ei väsiks.)
Postitatud: 10 Mär, 2009 12:26
Postitas Satakas
jään siiski torkamise suhtes kahtlevale seisukohale sest olen ka ise püüdnud ainult tiba pikema laiateralise noaga rümpa susata ning see on üsna äbar ettevõtmine. aga see selleks. eks see üks spekuleerimne ole. Kui kellelegi juhtub aga kuskilt silma jääma täpne põhjus, siis ärgu olgu kade.
Postitatud: 10 Mär, 2009 13:20
Postitas ruusserg
Mägirahvaste gindžall samasuguse käepidemega ja sealne rahvas seda relva torkamise jaoks hulka aastaid kasutanud .
Postitatud: 11 Mär, 2009 3:48
Postitas ottojama
Eks ta üks moevärk ja välismaa ahvimine oli, nagu ikka - teistel ju sirged täägid.
Postitatud: 11 Mär, 2009 21:50
Postitas Arnold
Küll käib kõva torkimine! Torkaks kah! Ehk saaks kordki sellega hakkama, et nagu me ei sõida enam tangiga, ei miilusta enam ka varjandiga? Keel on ainuke, mis meid eristab teistest.
Mis täägiga tegemist võiks olla?
Postitatud: 17 Mär, 2009 14:55
Postitas zuurik