Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Roamless]

Eks šhovinistid tundsid ennast koledasti puudutatuna, kui keegi julges saates lõpuks ka tõde välja öelda, siis tuli kähku ka rusikad käiku lasta. Neetud imperalistide käsilane julges väita, et riikides, mis polegi riigid, vaid USA toetusel püsivad fašistlikud režiimid, on elu parem, kui emakesel Venemaal.

[Kriku]

Ja uudiseid muudkui tuleb: "Putin: Venemaa on valmis külmutama naftatootmise senisel tasemel" (http://uudised.err.ee/v/majandus/84a310 ... el-tasemel)

Venemaa on valmis külmutama naftatootmise praegusel tasemel, ütles Venemaa president Vladimir Putin.
"Mis puudutab eelseisvat (naftakartelli) OPEC kohtumist ja meie seisukohta, mis on vankumatu ja mida me oleme korduvalt öelnud, siis oleme valmis külmutama toornafta toomise praegusel tootmistasemel," lausus Putin Limas toimunud Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) tippkohtumise järel.

"Me ei näe selles kahju meie naftasektorile. Energiaminister hoiab ühendust juhtivate firmadega ning nad on valmis sel viisil töötama," lausus riigipea. "Meie jaoks pole tootmise külmutamine raske."

OPEC kohtub 30. novembril Viinis, kus arutatakse naftatoodangu piiramist.

Venemaa OPECile: nafta tootmismahu külmutamisest enamat ei saa.

[Kriku]

Prantsuse konservatiivide juhtiv presidendikandidaat Fillon esines väitluses Putinile meelepäraste seisukohtadega.

Prantsusmaa konservatiivide presidendikandidaadiks pürgivad endised peaministrid François Fillon ja Alain Juppé pidasid neljapäeva õhtul maha televäitluse, kus nendevaheliseks peamiseks erimeelsuseks kujunes suhtumine Venemaa presidenti Vladimir Putinisse. Igal juhul on selge, keda Putin ise eelistaks.

Küsitluste järgi favoriidiseisuses olev Fillon tahab Venemaa-vastased sanktsioonid kaotada, teha Venemaaga koostööd Islamiriigi vastu ning kinnitab, et Venemaa ei kujuta endast läänele ohtu, vahendab Associated Press.

Juppé jääb sõnades kindlaks Prantsusmaa praegusele kursile: surve säilitamisele Putinile rahu saavutamiseks Ukrainas ja Süüria opositsiooni pommitamise lõpetamiseks president Bashar al-Assadi poolel.

„Lääneriigid on teinud Venemaast viimastel aastatel „virtuaalse vaenlase“, tõrjudes kõrvale koostöö Moskvaga, kuigi Venemaa ei kujuta endast läänele mingit ohtu,“ ütles Fillon sel nädalal raadiojaamale Europe-1.

Filloni sõnul lükkab selline suhtumine Venemaad eemale Aasia suunas, mis on tema arvates absurdne.

„Ma ainult palun, et me istuksime venelastega laua ümber – ilma muide ameeriklaste nõusolekut küsimata – ja koos nendega püüaksime sidemed taastada,“ ütles Fillon teledebati käigus.

Fillon lisas, et Venemaa-vastased sanktsioonid seoses Ukraina kriisiga ei muuda midagi peale selle, et hävitavad Prantsuse põllumehi.

Fillon ja Putin allkirjastasid mitmeid kaubanduslepinguid, kui mõlemad olid oma riikide peaministrid – Fillon aastatel 2007-2012, kui president oli Nicolas Sarkozy, ning Putin aastatel 2008-2012, kui president oli Dmitri Medvedev.

„Vaatamata tema väga euroopalikele kommetele … on ta võimeline oma seisukohta kaitsma. … Ta on kõrgest klassist professionaal,“ ütles Putin kolmapäeval Moskvas Filloni kohta.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles esmaspäeval, et Putinil ja Fillonil on head suhted, ning lisas, et Kremlis jälgitakse Prantsusmaa presidendivalimiste kampaaniat suure huviga.

Kiitus Venemaalt ei jäänud Prantsusmaal tähelepanuta. Juppé avaldas väitluses pahameelt Venemaa sekkumise üle konservatiivide kampaaniasse.

„See on esimene kord Prantsuse valimistel, kui Venemaa riigipea valib oma kandidaadid. Ma olen veidi üllatunud,“ ütles Juppé.

Kuigi ka Juppé avaldas poolehoidu headele suhetele Venemaaga, kinnitas ta: „Venemaaga rääkimine ei tähenda alati ütlemist: jah, jah. See tähendab talle tõe rääkimist. Tõde, mida ma tahan hr Putinile rääkida, on see, et ei annekteerita naaberriigi osa kõiki rahvusvahelisi konventsioone rikkudes.“

Juppé nõudis, et Venemaa austaks Minski kokkuleppeid, enne kui Euroopa Liidu sanktsioonid saab kaotada.

„Ma ei taha, et Prantsusmaa oleks Washingtoni või Moskva vasall. Ei ühe ega teise,“ kinnitas Juppé.

[Kilo Tango]

Mis ajast ja mis uuringute järgi Fillon mingi favoriit on? Nii palju kui mina olen uuringuid näinud, on seis selles vastasseisus ikka veenvalt Juppe kasuks.

[Kriku]

Raske öelda. 21.11 kirjutati niimoodi:

Kas Trumpi efekt võib korduda ka Prantsusmaa presidendivalimistel?

See kõik mõlgub meeles ka vabariiklastel, kes alustasid oma kandidaadi leidmiseks partei ajaloo esimesi USA stiilis eelvalimisi. Tulemused selgusid eile öösel pärast lehe trükkiminekut, ent väga tõenäoliselt läks hääletus üle teise vooru ja üheks edasipääsejaks oli endine peaminister Alain Juppé. Talle lisas hoogu hiljutine Ipsose küsitlus, mille järgi ta on 51% suuruse toetusega riigi populaarseim poliitik. Pika poliitikustaažiga Juppé esindab traditsioonilist parempoolsust, lubab eelkõige reforme tööpuuduse vähendamiseks ja oleks Prantsusmaa välispartneritele igati mugav variant. Ent tema staaži mahub ka kriminaalkaristus Pariisi linna raha väärkasutamse eest. Ja ta on 71-aastane. Prantsuse valijad pole oma võimueliidist vähem tüdinud kui USA omad. Selle üks sümptomeid on ka tänavused massimeeleavaldused Hollande’i valitsuse tööjõureformi vastu ja sellega paralleelselt toimunud noorteliikumise „Nuit debout” öised meeleavaldused.

Juppé kõrval peeti favoriidiks ka teist ekspeaministrit François Filloni, kelle välispoliitilised seisukohad meid eriti ei rõõmusta. Nagu Le Pen, arvab ka Fillon, et USA üritab Euroopat tirida Venemaa-vastasesse konflikti, ent Prantsusmaa huvides oleks Venemaaga hästi läbi saada. Uuesti presidenditooli taotlev Nicolas Sarkozy vastandus favoriitidele kohati Le Penist käredamagi jutuga, rääkides vähemuste türanniast ja sellest, et ka mõned vabariiklastest poliitikud on lasknud ennast sallivusideoloogiast nakatada.

Praegu näitavad küsitlused, et kõige tõenäolisemalt lähevad vastamisi just vabariiklaste kandidaat ja Le Pen. Samuti osutavad küsitlused, et sel juhul võidaks vabariiklane – Juppé ja Sarkozy suurelt, Fillon veidi väiksema edumaaga. Aga esimese valimisvooruni on kuus kuud aega ja küsitlused on varemgi eksinud.

Arvatavasti ei eksi küsitlused aga selles, et valitseva presidendi François Hollande’i ja sotsialistide seis on vilets.

Sarkozy on praeguseks väljas.

[Gideonic]

Venemaa OPECile: nafta tootmismahu külmutamisest enamat ei saa.

Oeh, ei usu et tegelikult sedagi saab. Kui ikka järgmise kahe aasta eelarvesse on juba sisse planeeritud tootmise kasvatamine, siis peab ikka väga hea komm olema, mille pärast seda ümber vaatama hakatakse.

[Kapten Trumm]

Ükspäev sattusin nägema vene uudistest kohta 8 aasta kõige suurema viljasaagi kohta venes, netis leiab ka kinnitusi
https://www.ft.com/content/af66f51e-651 ... f0bddad227

[Kriku]

Venemaa OPECile: nafta tootmismahu külmutamisest enamat ei saa.

Oeh, ei usu et tegelikult sedagi saab. Kui ikka järgmise kahe aasta eelarvesse on juba sisse planeeritud tootmise kasvatamine, siis peab ikka väga hea komm olema, mille pärast seda ümber vaatama hakatakse.

Tuleb välja, et Saudid ei suvatsenud kõnealusel kohtumisel osaleda, mistõttu see muutus mõnevõrra mõttetuks WTI jälle alla 46.

[Lemet]

Paistab, et Venemaa majanduslik seisund hakkab andma tagasilööke ka relvaekspordile...

Так, общий размер пакета контрактов между Ираком и Китаем достигает 2,5 млрд долл. Часть из этих денег является государственным кредитом. Отмечается, что хотя Россия для Ирака была кандидатом № 1 и планировала поставить семь дивизионов ЗРС С-300, а также приступить к реализации проекта по сборке в Ираке (в Басре) танков Т-90С. Отказ России предоставить финансовые ресурсы вынудил иракцев обратиться к китайской стороне. Совет министров Ирака должен одобрить выделение в 2017 году аванса в размере 833 млн долл., после чего контракт с китайцами вступит в силу.

http://bmpd.livejournal.com/2284910.html

[chac]

Pole küll päris venemaa teema, aga pika kaarega - majandusest ja korruptsiooinist ja maksudest küll

india.
Peaminister Modi - tegi Wiglat, päris elus (eestis pole nagu seda uudist kuulnud?)
Ehk siis ühel kenal õhtul, teatas Modi TV otse eetris et ~3,5 tunni pärast riigi suurimad rahatähed 500 ja 1000-ruupiane enam ei kehti (see on 86% kogu india sularahast). Pankades pidi saama vahetada neid kuni 30.detsembrini. eesmärgiks siis juurida välja korruptsiooni, ja parandada maksude maksmist (siiani laekus ca 1-4% tulumaksust)

http://www.hs.fi/ulkomaat/a1480132193567

[Lothabi]

Pole küll päris venemaa teema, aga pika kaarega - majandusest ja korruptsiooinist ja maksudest küll

india.
Peaminister Modi - tegi Wiglat, päris elus (eestis pole nagu seda uudist kuulnud?)
Ehk siis ühel kenal õhtul, teatas Modi TV otse eetris et ~3,5 tunni pärast riigi suurimad rahatähed 500 ja 1000-ruupiane enam ei kehti (see on 86% kogu india sularahast). Pankades pidi saama vahetada neid kuni 30.detsembrini. eesmärgiks siis juurida välja korruptsiooni, ja parandada maksude maksmist (siiani laekus ca 1-4% tulumaksust)

http://www.hs.fi/ulkomaat/a1480132193567

Seda "nalja" on venelased täiesti tõsiselt korra teinud, vanemad mäletavad. Seda valitsust ja kogu riikigi varsti enam ei olnud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Monetary_ ... nion,_1991

[Sekeldaja]

Kui juba meenutamiseks läks, mainime ära ka Ivar Vigla ja Co. samateemalise võllanalja. Edulisemad olid pärast vintsutusi rubladega säästud konverteeritavatesse valuutadesse kantinud, soome mark sealjuures oli sama popp kui dollar või Deutschmark... Vedas pullimeestel, et tänaval ära ei lintšitud...

Vaata fimminalja originaalsaatelõiku! Täna möödub 25 aastat "Ivar Vigla sou" kurikuulsast marganaljast, mis vallandas üle-eestilise paanika

[nimetu]

Mis ajast ja mis uuringute järgi Fillon mingi favoriit on? Nii palju kui mina olen uuringuid näinud, on seis selles vastasseisus ikka veenvalt Juppe kasuks.

Nojah, paistab et 2016 on üks kole aasta nendele uuringute koostajatele...

https://www.theguardian.com/world/2016/ ... -the-right

[Kriku]

Oluline erinevus 1930-ndatest on, et kui tollal tegid Lääneriikide liidrid Hitlerile järeleandmisi, siis sellega mingit ideoloogilist nihet ei kaasnenud. Pigem vastupidi - Chrurchilli saamine peaministriks tähendas otsustavat vastuhakku. Ma ei tea, kuidas praegust mõõduka parempoolsuse tagasitulekut ses mõttes hinnata. Loodetavasti pettuvad nad oma kiilanevas sõbras peatselt ja ajavad selja sirgu. Küsimus on ainult, et mille peale pettuvad...

no more than the Germans walking into their own backyard

Nii mõeldakse kindlasti ka Ukraina kohta.

[Kriku]

Lauri Mälksoo:

Venemaa kuulub ühendusse BRIC (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina), mis üritab luua lääneriikide rahvusvahelistele organisatsioonidele konkurentsi. Hiinast võib veel aru saada – nende rahvaarv on suurem ja neil on palju rohkem raha kui USA-l ja EL-il, kuid IMF-i näitel on neil proportsionaalselt palju vähem sõnaõigust ja mõistagi ei meeldi neile selline ebavõrdne kohtlemine –, aga miks Venemaa seda teeb? Miks tahab üks Hispaania-suuruse majandusega riik end läänest isoleerida?

Üks argument, mis nad tõenäoliselt ise ütleksid, on see, et neid ei ole ju läänemaailma tsentrumisse tahetud. Euroopa Liit ja NATO ei ole kunagi olnud nende jaoks tõsisemalt avatud.

Teine põhjus on see, et majandus on alati seotud poliitika ideoloogiaga. Venemaa eliidi jaoks on kõige olulisem olnud hirm, mis neid on kannustanud. Hirm selles ees, et kui läänega täiesti sulanduda, lõpetaksid nad tõenäoliselt lääne asumaana, kus ka majanduse võtavad üle lääne ettevõtted. Näiteks naftakompanii Jukos taasriigistati pärast seda, kui tekkisid kuulujutud, et Hodorkovski plaanib Ameerika investorite kaasamist.

Vene eliit, kes praegu on Putini ümber, on valmis loobuma majanduslikust arengust põhjendusega, et see aitab hoida Venemaad sellisena, nagu see on praegu. Seega arvab Venemaa, et lääne institutsioonide ja ideoloogiate täielik omaksvõtt võib viia Venemaa lagunemiseni. See on põhiline faktor mõistmaks, miks Venemaa just nii käitub. Kas see on ratsionaalne? Seda on raske öelda, sest see on seotud identiteediga. Mõni ütleks, et Eesti riigi pidamine ei ole ratsionaalne ja pole mõtet kirjutada raamatuid keeles, mida räägib ainult miljon inimest. Aga meie tahame seda teha.

Paljud arvutused näitavad, et Venemaa rahavarud saavad sanktsioonide tõttu lähima aasta või kahe jooksul otsa. Mida nad teha võivad, kui neil on selg lõpuks täielikult vastu seina?

Meie kui lähinaabrite jaoks ei pruugi see hea olla. Sellisel riigil võib tekkida motivatsioon käituda ettearvamatult. Kui kodus enam süüa pole, tuleb minna sõjakäigule. Kui Venemaal tekib tõsisem kitsikus, on neil lihtsam õhutada ksenofoobiat ja jutustada narratiivi, et kõiges on süüdi nende vaenulikud naabrid.

Aga see ei tähenda, et lääs peaks saba jalge vahele tõmbama ja sanktsioonid lõpetama. Isegi kui seda teha, siis Vene ja lääne kunagine optimistlikum ajastu ilmselt ei taastu. Ma ei usu, et investorid sanktsioonide lõpetamise korral Venemaale tormaksid. Seega tuleb seal toimuvat tähelepanelikult jälgida.

Kuid ma ei välista ka praeguse olukorra jätkumist. Putin mängis ju isegi Krimmiga oma populaarsuse väga oskuslikult üles. Seda juttu, et Venemaal kohe-kohe midagi juhtub, mäletan mina juba teismelisepõlvest. Tõsi, juhtuski – Nõukogude Liit lagunes. Aga pärast seda on pidevalt olnud küsimus, mis saab kahe-kolme aasta pärast.