Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Postitatud: 04 Aug, 2018 9:48
Rahutusi võiks aidata maha suruda ka liitlasväed
Rahutusi Eestis võiks maha suruda liitlased. ("ka" on kogemata kadunud või lisas autor vähe värvi? - Sekeldaja)
Riik soovib praeguse eriolukordade süsteemi ümber kujundada, sest see on kohmakas ega vasta praegusaegsetele julgeolekuohtudele, nagu näiteks terrorism või hübriidsõda. Ühe võimalusena ohte paremini tõrjuda nähakse tulevikus võimalust kaasata kriisiolukorras avaliku korra kaitsesse ka välisriigi relvajõudusid.
Praegu teenib Tapal NATO lahingugrupis üle 800 Ühendkuningriigi sõduri Yorkshire’i jalaväerügemendi 1. pataljonist ning üle 200 Taani sõduri husaarirügemendi mehhaniseeritud jalaväekompaniist. Kui Eestis peaksid asjad käest minema ja puhkeks ulatuslikud rahutused või ka suurtulekahju, siis oleks neid sõdureid appi kutsuda väga keeruline. Seadused võimaldavad kaasata kriiside lahendamisse küll kaitseväge ja Kaitseliitu, ent kas appi võiks võtta ka liitlasjõud, on selgusetu. Puudub arusaam, kuidas ja mismoodi Ühendkuningriigi või Taani sõdurid abistada saaksid.
Süsteemi soovitakse lihtsamaks muuta. Riigikaitseõiguse revisjoni töörühma juhi Margit Grossi sõnul kaasataks liitlasvägesid nagu kaitseväge ja Kaitseliitu – välisriigi relvajõudude liikmed oleksid allutatud kaitseväe ja Kaitseliidu üksuse ülemale. Niiviisi saaksid nad ka avalikku korda kaitsta, näiteks aidata mässu maha suruda või tõkestada riigipiiri ebaseaduslikku ületamist.
Välisjõudude kaasamine pigem teoreetiline
Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametniku Marko Ildi sõnul püüab riik eelkõige hakkama saada oma jõududega ja välisriigi relvajõudude kaasamine tsiviilkriisi lahendamisse on pigem teoreetiline võimalus. Isegi kui õigus seda võimaldaks, loevad muudki asjaolud. «Kui räägime Tapal viibivatest brittidest, siis Ühendkuningriigi valitsus on neile kaasa andnud kindlad volitused ja selleks võib olla sekkumine ainult sõjaolukorras. Seetõttu ei saaks me neid ilma lähetava riigi valitsuse täiendava loata avalikku korra kaitsesse kaasata,» ütles ta.
Ühtlasi tekitaks Ildi sõnul välisriigi relvajõudude kaasamisel küsimusi, kuivõrd kursis on nad meie õigusruumiga, et siin tegutseda, mistõttu võiksid ehk kõne alla tulla lihtsamad ülesanded, nagu valvamine või liikluse suunamine.
Välisjõudude suurem kaasamine on vaid väike osa reformist, mida justiitsministeeriumi juurde loodud riigikaitseõiguse revisjon välja pakub. Selle peamine eesmärk on erikordade ja kaitseseisundite süsteem ümber kujundada. Praegu on olemas üldise kaitsevalmiduse ja kõrgendatud kaitsevalmiduse seisund. Üldine kaitseseisund on rahuaja sünonüüm, kõrgendatud kaitsevalmiduse eeldus on aga suurenenud oht riigi julgeolekule.
Tulevikus need kaotataks ning võetaks kasutusele termin «kaitseolukord». See on vajalik, et selgelt eristada hädaolukorrad riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavatest kaitseolukordadest. Kaitseolukorra abil on võimalik välja kuulutada üks kahest põhiseaduses mainitud erikorrast: kas erakorraline seisukord, mil on oht põhiseaduslikule korrale, või sõjaseisukord.
Praegune süsteem on väga keeruline
Marko Ild ütles, et praegu võib riigis samal ajal välja kuulutada mitu erikorda, näiteks nii eriolukorra (loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik), kõrgendatud kaitsevalmiduse kui ka erakorralise seisukorra. See muudab süsteemi raskesti hoomatavaks: keeruline on öelda, millised on isikute ja asutuste pädevused ning kes täpselt mida juhib.
Pädevused ja ülesanded on dubleerivad ning kohati isegi vastuolulised, mis teeb Ildi sõnul olukorra lahendamise ja olukorras tegutsemise äärmiselt keeruliseks.
«Sisuliselt võib öelda, et meil on vaja mitut juristi, kes meile sellises olukorras asjad selgeks suudaks teha,» ütles ta. «Uus süsteem oleks keeruline, kuid võrreldes tänasega siiski ülilihtne,» sõnas Ild.
Gross sõnas, et tuleb luua selge arusaam, milliseid meetmeid võib ühes või teises olukorras kasutusele võtta. Niiviisi reageeritaks paremini julgeolekuohtudele, nagu näiteks hübriidsõda või terrorism, sest kehtiv õigus ei erista selgelt eri intensiivsuse ja ulatusega hädaolukordasid (nt loodusõnnetused) nendest kriisiolukordadest, mis on ohtlikud riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale.
Samuti ei anna kõrgendatud kaitsevalmidus Grossi hinnangul praegu palju juurde, et valmistuda põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. «Terrorism on hea näide: kui kuskil on juba teave, et terroristid valmistavad midagi ette, siis praegu selline säte puudub, mis lubaks võtta kasutusele mõningad erakorralises seisukorras lubatud meetmed,» ütles ta.
Tulevikus tahetakse anda valitsusele võimalus seada teatud piiranguid juba siis, kui riigikogu alles arutab, kas kuulutada välja erakorraline seisukord või mitte. «Praegu puuduvad meetmed, mis võimaldaks kiiresti reageerida.»
Eestis pole iseseisvuse taastamise järel veel kordagi ühtegi erikorda – eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord – välja kuulutatud, küll aga on need õppustel korduvalt läbi mängitud. Eriolukorra tunnustele oleks Grossi sõnul vastanud näiteks 2005. aasta Pärnu üleujutus, 2007. aasta pronksiöö sündmused läinuks ilmselt erakorralise seisukorra alla.
Samas ei osanud Ild hinnata, kas erikordade väljakuulutamine oleks nendes olukordades ametkondadele midagi juurde andnud. «Erikord ei ole tühipaljas sõnakõlks, vaid selle väljakuulutamise eesmärk on rakendada olukorra lahendamiseks täiendavaid meetmeid, mida õigus tavaolukorras ei võimalda. Kui selliseid meetmeid vaja ei ole, siis ei ole erikorra väljakuulutamine asjakohane.»
Riigiõiguse muudatuste kontseptsioon on praegu ministeeriumides kooskõlastusringil, aasta lõpuks peaks sellest ideedest vormuma uue riigikaitse seaduse eelnõu.
Rahutusi Eestis võiks maha suruda liitlased. ("ka" on kogemata kadunud või lisas autor vähe värvi? - Sekeldaja)
Riik soovib praeguse eriolukordade süsteemi ümber kujundada, sest see on kohmakas ega vasta praegusaegsetele julgeolekuohtudele, nagu näiteks terrorism või hübriidsõda. Ühe võimalusena ohte paremini tõrjuda nähakse tulevikus võimalust kaasata kriisiolukorras avaliku korra kaitsesse ka välisriigi relvajõudusid.
Praegu teenib Tapal NATO lahingugrupis üle 800 Ühendkuningriigi sõduri Yorkshire’i jalaväerügemendi 1. pataljonist ning üle 200 Taani sõduri husaarirügemendi mehhaniseeritud jalaväekompaniist. Kui Eestis peaksid asjad käest minema ja puhkeks ulatuslikud rahutused või ka suurtulekahju, siis oleks neid sõdureid appi kutsuda väga keeruline. Seadused võimaldavad kaasata kriiside lahendamisse küll kaitseväge ja Kaitseliitu, ent kas appi võiks võtta ka liitlasjõud, on selgusetu. Puudub arusaam, kuidas ja mismoodi Ühendkuningriigi või Taani sõdurid abistada saaksid.
Süsteemi soovitakse lihtsamaks muuta. Riigikaitseõiguse revisjoni töörühma juhi Margit Grossi sõnul kaasataks liitlasvägesid nagu kaitseväge ja Kaitseliitu – välisriigi relvajõudude liikmed oleksid allutatud kaitseväe ja Kaitseliidu üksuse ülemale. Niiviisi saaksid nad ka avalikku korda kaitsta, näiteks aidata mässu maha suruda või tõkestada riigipiiri ebaseaduslikku ületamist.
Välisjõudude kaasamine pigem teoreetiline
Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametniku Marko Ildi sõnul püüab riik eelkõige hakkama saada oma jõududega ja välisriigi relvajõudude kaasamine tsiviilkriisi lahendamisse on pigem teoreetiline võimalus. Isegi kui õigus seda võimaldaks, loevad muudki asjaolud. «Kui räägime Tapal viibivatest brittidest, siis Ühendkuningriigi valitsus on neile kaasa andnud kindlad volitused ja selleks võib olla sekkumine ainult sõjaolukorras. Seetõttu ei saaks me neid ilma lähetava riigi valitsuse täiendava loata avalikku korra kaitsesse kaasata,» ütles ta.
Ühtlasi tekitaks Ildi sõnul välisriigi relvajõudude kaasamisel küsimusi, kuivõrd kursis on nad meie õigusruumiga, et siin tegutseda, mistõttu võiksid ehk kõne alla tulla lihtsamad ülesanded, nagu valvamine või liikluse suunamine.
Välisjõudude suurem kaasamine on vaid väike osa reformist, mida justiitsministeeriumi juurde loodud riigikaitseõiguse revisjon välja pakub. Selle peamine eesmärk on erikordade ja kaitseseisundite süsteem ümber kujundada. Praegu on olemas üldise kaitsevalmiduse ja kõrgendatud kaitsevalmiduse seisund. Üldine kaitseseisund on rahuaja sünonüüm, kõrgendatud kaitsevalmiduse eeldus on aga suurenenud oht riigi julgeolekule.
Tulevikus need kaotataks ning võetaks kasutusele termin «kaitseolukord». See on vajalik, et selgelt eristada hädaolukorrad riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavatest kaitseolukordadest. Kaitseolukorra abil on võimalik välja kuulutada üks kahest põhiseaduses mainitud erikorrast: kas erakorraline seisukord, mil on oht põhiseaduslikule korrale, või sõjaseisukord.
Praegune süsteem on väga keeruline
Marko Ild ütles, et praegu võib riigis samal ajal välja kuulutada mitu erikorda, näiteks nii eriolukorra (loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik), kõrgendatud kaitsevalmiduse kui ka erakorralise seisukorra. See muudab süsteemi raskesti hoomatavaks: keeruline on öelda, millised on isikute ja asutuste pädevused ning kes täpselt mida juhib.
Pädevused ja ülesanded on dubleerivad ning kohati isegi vastuolulised, mis teeb Ildi sõnul olukorra lahendamise ja olukorras tegutsemise äärmiselt keeruliseks.
«Sisuliselt võib öelda, et meil on vaja mitut juristi, kes meile sellises olukorras asjad selgeks suudaks teha,» ütles ta. «Uus süsteem oleks keeruline, kuid võrreldes tänasega siiski ülilihtne,» sõnas Ild.
Gross sõnas, et tuleb luua selge arusaam, milliseid meetmeid võib ühes või teises olukorras kasutusele võtta. Niiviisi reageeritaks paremini julgeolekuohtudele, nagu näiteks hübriidsõda või terrorism, sest kehtiv õigus ei erista selgelt eri intensiivsuse ja ulatusega hädaolukordasid (nt loodusõnnetused) nendest kriisiolukordadest, mis on ohtlikud riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale.
Samuti ei anna kõrgendatud kaitsevalmidus Grossi hinnangul praegu palju juurde, et valmistuda põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. «Terrorism on hea näide: kui kuskil on juba teave, et terroristid valmistavad midagi ette, siis praegu selline säte puudub, mis lubaks võtta kasutusele mõningad erakorralises seisukorras lubatud meetmed,» ütles ta.
Tulevikus tahetakse anda valitsusele võimalus seada teatud piiranguid juba siis, kui riigikogu alles arutab, kas kuulutada välja erakorraline seisukord või mitte. «Praegu puuduvad meetmed, mis võimaldaks kiiresti reageerida.»
Eestis pole iseseisvuse taastamise järel veel kordagi ühtegi erikorda – eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord – välja kuulutatud, küll aga on need õppustel korduvalt läbi mängitud. Eriolukorra tunnustele oleks Grossi sõnul vastanud näiteks 2005. aasta Pärnu üleujutus, 2007. aasta pronksiöö sündmused läinuks ilmselt erakorralise seisukorra alla.
Samas ei osanud Ild hinnata, kas erikordade väljakuulutamine oleks nendes olukordades ametkondadele midagi juurde andnud. «Erikord ei ole tühipaljas sõnakõlks, vaid selle väljakuulutamise eesmärk on rakendada olukorra lahendamiseks täiendavaid meetmeid, mida õigus tavaolukorras ei võimalda. Kui selliseid meetmeid vaja ei ole, siis ei ole erikorra väljakuulutamine asjakohane.»
Riigiõiguse muudatuste kontseptsioon on praegu ministeeriumides kooskõlastusringil, aasta lõpuks peaks sellest ideedest vormuma uue riigikaitse seaduse eelnõu.
