www.militaar.net

davidsoniharald kirjutas: ↑24 Okt, 2024 9:44 Eratootmine eeldas siiski ressursse, millele eraisikul ametlikult ligipääs puudus. Need ressursid tuli siis mitteametlikult hankida, ehk varastada.

Need "eratootmise ressursid, mida varastada tuli" moodustasid vajaminevast tegelikult üsna väikse murdosa.
Suurim ja tähtsaim komponent oli iseenda töö, sisuliselt tuli töötada kahel täistöökohal korraga.
Osad ressursid olid tegelikult ka ausalt ostetavad, teatud asjadega polnudki muud võimalust kui vasakult teha, sest kündmiseks võimelist traktorit või kombaini polnud võimalik legaalselt kuskilt osta või rentida. Ja diiselkütust vist ka toona eraisikule ei müüdudki. Veoautot, normaalset traktorit või kombaini eraisikul olla ei võinud.

Aga nagu ma eespool ütlesin (mille sa kvootimisega oled osavalt kustutanud), et sellega ise kokku puutumata tekivadki sellised väärarusaamad nagu sa siin levitad, et justkui varastamisel see kõik püsiski. Ei püsinud. See on selline tüüpne lumehelbekese lihtustatud arusaam elust. Eelkõige tähendas see eratootmine (mida tehti peamiselt käsitsi ju) väga palju tööd, mida kuskilt varastada polnud võimalik. Aga lumehelbekeste põlvkond ju arvabki, et piim tuleb poest ja raha pangaautomaadist.

Näiteks selline asi nagu jõusööt. Seda poes ei müüdud. Meil ei kasutatud, selle asemel kasutati odavat poeleiba ja oma põllulapil kasvatatud odra jahu, aga ka kehvemat kartulit. Ei olnud vaja varastada. Tean seeläbi, et olen neid ämbreid küllalt seganud ja uhmerdanud.

davidsoniharald kirjutas: ↑24 Okt, 2024 9:44

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Okt, 2024 9:25
Kes sellega isiklikku kokkupuudet ei oma ja veel hullem - kes on sündinud kuskil 1990ndatel ja teab sellest vaid kuulukate põhjal, evibki igasugu lollakaid arvamusi, et "eratootmise tegi võimalikuks varastamine". Soovitaks proovida nt lehma käsitsi lüpsta - olen proovinud. Või mis tunne on, kui oled 60-s rõugus olnud heina kaks korda käsitsi hangunud, esimest korda traktorikärusse ja teist korda lakka.

Eratootmine eeldas siiski ressursse, millele eraisikul ametlikult ligipääs puudus. Need ressursid tuli siis mitteametlikult hankida, ehk varastada.

Ma ei mõista siin kedagi hukka. Riigikord oli selline mis seda esile kutsus.

Selle kohta oli teatud ringkonnas käibel hea nali: Sigade sööda täiskotid rändasid siuhti oma auto pagassi ja ära koju, aga tühja kotiga lajatati sovhoosi-seal piku kärssa nii, et seal kärss jahune. Noh, ja oligi sovhoosi-siga kah jälle söönud Sovhoosisigala oli suur ja kui kuskil mõni neist ainult kärsa jahuseks sai, siis see ei kottinud kedagi. Tegelikult ju kõik teadsid, kes millega kodus tegeleb, see minu kirjeldatud juhtum pidas kodus ca 20 siga, kes kõik niimoodi "sovhoosi-toidu" peal olid, ainult et oluliselt priskemad, kui sovhoosi-sead. (Vist ei pea rääkima kustkohas ka põrsad tulid...

Ja siis ütles mulle ükskord hiljem sovhoosi peainseneri poeg, et "no sa nägid nn rohujuuretasandit". Et nende juures (ühes teises sovhoosis) käis palju peenem mäng. Kõrgemad saksad ei hakanud oma lauda ja selles loomade pidamisega üldse käsi määrima ja aega raiskama. Nende sead kasvasid sovhoosi sigalas teiste keskel. Et see skeem toimus väga valitud väikeses kinnises ringis ja kõik asjad koos tulujagamisega olid kenasti niimoodi korras, et ei ükski kontroll ega "siga ka ei näksi". Et tema isa ka teadis skeemi olemasolu, aga ligi sinna ei lastud. Ütles, et need olid tegijad, raha ja asjad polnud neis peredes probleemiks, et nemad enam "villistega või mossedega ei sõitnud ja käsi määrida ei tahtnud, et nemad sõitsid nagu härradele-prouadele kohane ikka Nivadega" (Volga maale just eriti ei sobinud ja Volgaga võis ka organitele liigselt hambusse jääda....

Jõhvikate valmimise aega ei ennustatud, vaid selleaegsel looduskaitsel oli konkreetne kriteerium
- 1 liiter jõhvikaid peab kaaluma 800 grammi. Siis on mari küps

Ah et mu naaber, joodikust metsavaht, käis enne jõhvikaid kaalumas kui marjanaisi püssiga hirmutama läks?
Oli ikka konkreetne tärmin ja kuupäev.
Ringvaade Nõukogude Eesti pajatab:

Marjulised korjavad Pärnumaa rabas jõhvikaid.
Septembri teisel pühapäeval lõppeb jõhvikate korjamise keeluaeg. Jõhvikasohu on rahvast kohale sõitnud kõikvõimaliku transpordiga. Rappa minnakse juba varahommikul, kui vähene valgus lubab. Püütakse enne teisi headesse marjakohtadesse jõuda. Marjulised metsarajal ja soos marju noppimas. Jõhvikas on hinnatuim põhjamaine eksportmari. Nelja tunniga tehakse rabas puhas töö. Jõhvikahooaeg on alanud. Viimasena rappa jõudnud marjulised peavad tühjade ämbritega leppima.

https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/13755/

Kuna töötasin mõnda aega ennem taasiseseisvumist metsaülemana, siis kinnitan - jõhvika ja pohla korjamiseks olid kindlad ajalised "stardiajad", mida pidi kontrollima.
Miks kontrollijad seda tegelikult tegid? Sest nende tegevust kontrolliti samuti!
Kas ja kuipalju kedagi kotiti, sõltus pigem isiklikest suhetest ( või nende puudumisest) ja kõrgema inspektori lähedusest.
Suured busside read inimestega seisid juba südaöösel rabaservas ja ootasid päiketõusu. Normaalne metsavaht ainult muigas, kui esimesel korjepäeval tuli juba hommiklul kell 10 korjaja rabast täis seljakoti jõhvikatega - põõsaste all oli alati varemalt valmiskorjatud pangesid - kotte!

Sama toimub praegu ka merel - esimesel haugipüügi päeval on äkki kalurite paatides sadu kilosid hauge, peale seda kodades vähem ...

Kuid ega need näited nüüd hea asja alla ei lähe .

Fucs poolt eelmisel lehel toodud seadusandluses on ka mõiste üksiktalund . Selle kohta pole piiranguid kehtestatud vaid on märgitud et reguleeritakse eraldi määrusega

Ilmselt sõltub see ka ajast. 50ndate algul lajatati igal juhul üksiktalunditele sellised maksud selga, et neid oli sisuliselt võimatu tasuda.

Hrustsovi ajal avastati Moskvas, et igatsorti era-aiamaadelt ja põllulappidelt tuleb päris oluline osa toidusest. Vastavat liberaliseerimist kiirendas NSVL uudismaade projekti põrumine (mõned aastad suutis tänu sellele NSVL end ise teraviljaga varustada) ja vajadus hakata kulutama valuutat toiduainete sisseveole.

Siiski, eksisteeris ka teistsugune, ideoloogiline"liikumine", mis nägi võimalikku "kulakute" taasteket ja ideoloogiast kaugenemist ebasoovitavas suunas. Sestap toimus selline entel-tentel liberaliseerimise ja kraanide koomale keeramise vahel. Tavaliselt järjekordse liberaliseerimise laine põhjuseks said kehvad saagid ametlikust põllumajandusest ja sellest tingitud suur valuuta kulu toiduainete ostmiseks piiri tagant.

Kunstlikud piirangud põllumaa suuruse teemal ilmselt said ka põhjuseks, miks NSVL pidi teravilja sisse ostma kuni oma eksistentsi lõpuni. Näiteks Muugal kõrguvad elevaatori tornid on üks märk sellest ajast.

Kuna see eratootmine oli rahva äratoitmiseks siisi asendamatu, siis pidid kolhoosid-sovhoosid seda mingitviisi ka toetama, võimalik et läbi selle, et suuremate, kuid kolhoosile mittevajalike põllumaade kasutamisele vaadati läbi sõrmede, kolhoosnikud said kolhoosist teatud asju ja teenuseid ametlikult osta, mingi sümboolse hinnaga. Ja noh, muidugi see toodangu varumise riiklik süsteem oli avatud ka eratootjatele, iseasi, paljud seda kasutasid, ise turundades võis rohkem teenida, kuid see on võimalik rohkem hooajaliste toodete puhul.

retti kirjutas: ↑24 Okt, 2024 10:25 Jõhvikate valmimise aega ei ennustatud, vaid selleaegsel looduskaitsel oli konkreetne kriteerium
- 1 liiter jõhvikaid peab kaaluma 800 grammi. Siis on mari küps

Ei ennustatudki. Lihtsalt oli määratud konkreetne kuupäev. Ja ma küll ei mäleta, et seda oleks aasta kaupa üle vaadatud ja määratud. (Aga ma olin siis liiga laps ka veel). Oli umbes selline kord, nagu praegu on olukord suve/naela/talverehvidega. On kuupäev ja kogumoos. Üks kord vist selle aja jooksul praegu on kellegi eirotsusega seda kuupäeva 2 nädala võrra ületada/muuta otsustatud.

(Täiendus: vahepeal oli sellest konkreetsest kuupäevast ja sellistest korjamistavadest ka juba juttu).

Kolhoosi näidispõhikirjad, mille alusel koostati kolhoosides oma põhikirjad.

1970 (Vastu võetud kolhooside kolmandal üleliidulisel kongressil ja kinnitatud NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrusega nr. 910 28. novembril 1969.a.)

4.Kolhoosi liikmel on õigus:
...
- kasutada õueaiamaad abimajandi pidamiseks, elamu ja majapidamishoonete ehitamiseks, samuti kasutada kolhoosi karjamaid, isiklikeks vajadusteks ühisvalduses olevaid tööloomi ja transpordivahendeid kolhoosis kehtestatud korra kohaselt;
- sotsiaalsele kindlustatusele, kultuurilisele ja elukondlikule teenindamisele, kolhoosi abile elamu ehitamisel ja remontimisel ning kütusega varustamisel.
...
43.Kolhoosniku perekonnal (kolhoosiperel) võib olla üks lehm kuni aastase vasikaga ja üks kuni kaheaastane noorveis, üks emis kuni kolmekuiste põrsastega või kaks nuumal olevat siga, kokku kuni 10 lammast ja kitse, mesilasperesid, kodulinde ja küülikuid.
- Kolhoosniku perekonna (kolhoosipere) isiklikus omanduses peetavate loomade arvu suurenemist, üksikutes rajoonides üht liiki loomade teistega asendamist, arvestades rahvuslikku omapära ja kohalikke tingimusi, võidakse lubada liiduvabariigi ministrite nõukogu otsusega.
- Loomaliigis, mida kolhoosniku perekond (kolhoosipere) võib omada ja nende arv määratakse kehtestatud normide piirides kindlaks kolhoosi põhikirjaga.
- Kolhoosi juhatus osutab kolhoosnikele abi loomade soetamisel, zooveterinaarsel teenindamisel, samuti loomade kindlustamisel söötade ja karjamaaga.
- Kolhoosnikel on keelatud pidada loomi üle põhikirjas kehtestatud normi.

https://koit.pri.ee/wp-content/uploads/ ... i-1970.doc

1973 kommenteeritud versioon
. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 345/page/1

Kuna ma olen jõmpsikana neid 25-rublaseid ja poolikuid pudeleid traktoristidele viinud mingi töö eest, siis mulle on mulje jäänud, et kolhoos ei teinud sulle midagi, sa pidid ise traktoristiga kaubale saama ja kui siis traktor selle ära tegi, siis keegi sind represseerima ei asunud. Küllap siis Fucsi näidatud põhjusel - kolhoos pidigi aitama ja selline tegemine oli tegelikult legaalne. Praktikas aga, et töö tegijal motti oleks, pidi teda krabiseva või viinapudeliga motiveerima.

Päris üks kindel kuupäev ikka ei olnud
Jõhvikaid lubati korjata
1967 - 10 september
1968 - 14 september

retti kirjutas: ↑24 Okt, 2024 11:58 Päris üks kindel kuupäev ikka ei olnud
Jõhvikaid lubati korjata
1967 - 10 september
1968 - 14 september

Jutt käib septembri teisest nädalavahetusest.

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Okt, 2024 11:53 Kuna ma olen jõmpsikana neid 25-rublaseid ja poolikuid pudeleid traktoristidele viinud mingi töö eest, siis mulle on mulje jäänud, et kolhoos ei teinud sulle midagi, sa pidid ise traktoristiga kaubale saama ja kui siis traktor selle ära tegi, siis keegi sind represseerima ei asunud. Küllap siis Fucsi näidatud põhjusel - kolhoos pidigi aitama ja selline tegemine oli tegelikult legaalne. Praktikas aga, et töö tegijal motti oleks, pidi teda krabiseva või viinapudeliga motiveerima.

Viinapudel ei tähendanud alati selle ära tarbimist, vaid oli raha teine ekvivalent. Täpselt samamoodi võidi see ka järgmisele isikule mingi teene või teenuse eest edasi anda. Aga loomulikult oli kõigil teada, kes pigem raha ja kes pigem viina tasuks soovib. Tuleb märkida, et raha võttes oli alati variant, et võisid jääda hammasrataste vahele seoses sotsialistliku ühisomandi-vara omavolilise kasutamise abil alusetu isikliku materiaalse kasu saamisega (paragrahv), aga viinaga vahele jäämisel lihtsalt hurjutati seltsimehelikult, et sa joo vähem. Et nonoh, saame inimlikult aru, et läksid naabritele appi, aga ära siis selle pärast viinaga liiale mine. Senikaua, kuni viin oli "arstirohuks" ja oli ikka õige "riigiviin", ja sa viinamüügiga ei tegelenud, senikaua tehti lihtsalt hurjuhh-hurjuhh.

Traktori võisid kasutamiseks saada (kui põhikiri võimaldas) kolhoosist, aga kui peres traktoristi polnud, kes sellega liikumise ja töötamisega hakkama saab, siis traktoristi said omale appi kaubelda juba selle "pooliku" eest...
Tegelikult, nagu näidispõhikrjast lugeda saab, ei tohtinud kolhoosnikule eraldatud aiamaal võõrast palgalist tööjõudu kasutada.
Raha eest kedagi palgates võis seega "paragrahvi alla" sattuda. Natuuras ja/või poolikutega tasumine oli ses suhtes veidi ohutum.

Poolikuga tasumine oli 80-ndatel (ja eriti teises pooles) levinud ja eelistatud lihtsalt seepärast, et viina kättesaamine oli problemaatiline ja raha eest polnud suurt midagi osta. Varasemaid aegu ja kombeid ei mäleta kuna vanus selline. Isegi meeles kui kolhoosnikust naabrimees jutu peale, et soovime paar koormat sõnnikut osta vaatas väga pika pilguga ning käed löödi alles siis kui maksevahendiks muutusid pudelid.