kaugeltuuriv kirjutas:Huvitavat infot Tillermannist saate kuulda Kuku viimaselt Välismäärajast.
Mihkelson: Pooleteise päevaga kohtusid nad 17 senaatoriga, sh. vabariiklaste enamuse liidri, relvajõudude komitee esimehe, väliskomisjoni esimehe ja senaator Manchiniga (
Pentus-Rosimannus: Võimalik tulevane energiaminister, kes pole soojades suhetes Eesti idanaabriga) ning esindajatekojast näiteks väliskomisjoni esimehe ja luurekomitee esimehega, kes kõik kinnitasid liitlassuhete jätkumist. Kõik kinnitasid, et olge rahulikud, USA oli, on ja jääb teie liitlaseks ja Balti riikide territoriaalne puutumatus on USA prioriteet. Mingeid kauplemisvõimalusi ei tule USA sõjalise kohaloleku osas Poolas ja Baltikumis kõne allagi. Arvati, et sanktsioone tuleks tugevdada, kuid rõhutati, et Euroopa peab rohkem panustama riigikaitsesse (75% NATO eelarvest USA poolt pole jätkusuutlik). Eesti osas toodi alati välja, et Eesti on 2% ammu täitnud (
Pentus-Rosimannus: Järgmisel aastal 2,2%, mida hinnatakse ja mis on USA jaoks märgilise tähtsusega). Kongressis on Eesti sõbrad enamuses.
Kohtusid Kongressis senaatori Bob Corkeriga (tol hetkel üks võimalikest tulevastest välisministritest), kes arvas, et pärast 20.01 otsitakse positiivseid lahendusi pingete leevendamiseks Venemaaga ja suhted Hiinaga ei pruugi nii rahumeelsed tulla.
Rex Tillerson asus 1998 tütarfirma juhiks Venemaal, tal on juba sest ajast tihedad isiklikud suhted Putini ja Setšiniga (Rosnefti juhtiv KGB kindral). Iga administratsiooni alguses on ikka ja jälle püütud kehvapoolsed välissuhted üle vaadata ja Venemaa on alati olnud üks neist, kus on tahetud teha "taaskäivitamist". See käib ka 2001. aasta kevade Bush noorema kohta Sloveenias ("leidis ühise hinge"). Peale mõningasi otsinguid on asi tagasi pöördunud tavapärase juurde. Tänapäeval on olukord mõneti uudne, sest nii presidendil kui Tillersonil küsimusi tekitav taust. Tillerson on Exxeni juhina okt. 2016 seisuga kaotanud 1 mlrd USD sanktsioonide tõttu ja alates 2014 teinud nendevastast
lobby-tööd. Rosnefti kaudu on Exxon investeerinud Arktika naftamaardlatesse. Huvitav saab olema, kuidas need suhted tulevad välja senatis kuulamistel (vabariiklastel 52, demokraatidel 48 kohta) ja kuidas kujunevad suhted ka Eestit toetanud kindral Mattisega.
Vaevalt küll näeme tuleva aasta jooksul, et nii USA kui Venemaa peavad suhteid headeks. Lõppude lõpuks kaoks ju Venemaal niimoodi suur vaenlane ära. Üks kohti, kus võib tekkida kokkulepe, on Süüria, aga USA-l pole kerge hakata toetama Assadi (kongress vastu, Trump ei arva Iraanist hästi, USA-l traditsiooniliselt head suhted sunniitlike riikidega).
Tillerson on kogu aeg rääkinud, kui oluline on vabakaubandus, kuid Trump on kogu aeg lubanud Vaikse ookeani vabakaubanduslepingu prügikasti visata.
CIA informatsioon: Venemaa on oluliselt mõjutanud presidendivalimiste, sekkumine nii dem. kui vab. e-kirja kontodesse häkkimise teel, kuid avalikustati ainult dem. e-kirjad. Osa inimesi on välja öelnud, et tuleks korraldada uued valimised. Sellist asja pole USA ajaloos kunagi olnud. 19.12 teeb otsuse valijameeste kogu, milles iga valijamees on kuni lõpuni vaba.
Pentus-Rosimannus: Võimalik, et ka lahkuv administratsioon pikendab korra veel sanktsioone. Pikendamiseta aeguksid 22.03.2017. Välispoliitika stiil muutub, aga kui palju sisu, ei riski arvata.
Bahovski: USA suhted Hiinaga näivad halvenevat, mh. helistas Trump Taiwani presidendile (Kriku: kas polnud siiski vastupidi...?).
Mihkelson: Trump kui ärimees näeb Hiinat peamise konkurendina (mh. töökohtade Ameerikasse tagasi toomise lubadus). Võib arvata, et vähemalt algul püüab Trump Hiinat ja selle positsioone vastustada; kuidas see välja tuleb, on iseasi.
Ootuspäraselt oli Marko Mihkelsoni jutt palju sisukam kui Keit Pentus-Rosimannuse oma, mistõttu refereerisin peamiselt esimest.