Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 12 Jaan, 2017 12:20
Loobuda tuleb mõttest, et üks liikuripataljon antud probleemi lahendab ja lõpetada toimiva elementaarse soomustehnika mahategemine ja selle vajaduse eitamine. Liikurite vajalikkuse üle pole ma vaielnud, on vaja.
Mille miskipärast meenus üks Riigikogu infotund, kus Taavi Rõivase käest päriti tsiviilkaitse vajalikkuse teemal:
https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide- ... tse-asjus/
Taavi Rõivas vastas, et nõukogudeaegsete paneelmajade all varjendeid tõepoolest ei olnud ja ega neid sinna nüüd tagantjärele ka keegi ehitama ei hakka. “Kui teid huvitab see, kuidas teoreetiliselt oleks kõige õigem kaitsta suuri asulaid õhurünnakute vastu, siis puht tehniliselt võttes on selleks kindlasti paremaid ja efektiivsemaid lahendusi kui iga üksiku maja alla varjendi ehitamine. Näiteks, keskmaaõhutõrjesse investeerimine oleks kindlasti selline asi, mis oluliselt parandaks võimalusi. Me oleme NATO liige ja me teame ja demonstreerime seda igal võimalikul sammul, et rünnak mis iganes NATO liikmesriigi vastu oleks rünnak absoluutselt kõigi vastu. See on oluline teadmine ja see aitab kõige rohkem kaasa sellele, et sõjalist otsest ohtu Eesti riigile ei oleks. Aga loomulikult me peame iga päev selle nimel töötama, et see heidutus oleks veenev. Kõige parem on iseseisva kaitsevõime ülesehitamine ja liitlaste kohaloleku suurendamine”
Saadikud Rõivase vastustega rahule ei jäänud, kuna need polnud piisavalt veenvad ja jäid tükati ebakompetentseks. Paljud inimesed on siiani teadmata kadunud ja ei keskmaaraketid ega isegi NATO vihmavari ei suuda inimesi kaitsta maale langevate pommide eest. Võrdluseks põhjanaaber Soome ja lõunanaaber Läti võtavad tsiviilkaitset väga tõsiselt.
Ehk siis ärme hinda oma aktiivsete kaitsevahendite võimalusi ka liiga suureks, passiivsetest vahenditest pole pääsu.
Mul kahjuks ei jää üle muud, kui ekrelaste hinnangutega nõustuda, milliste jõududega kaitsti siin õhuruumi kuni 1991, olen küllalt rääkinud ja ka siis peeti tsiviilkaitset/varjendeid möödapääsmatuks.
Mille miskipärast meenus üks Riigikogu infotund, kus Taavi Rõivase käest päriti tsiviilkaitse vajalikkuse teemal:
https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide- ... tse-asjus/
Taavi Rõivas vastas, et nõukogudeaegsete paneelmajade all varjendeid tõepoolest ei olnud ja ega neid sinna nüüd tagantjärele ka keegi ehitama ei hakka. “Kui teid huvitab see, kuidas teoreetiliselt oleks kõige õigem kaitsta suuri asulaid õhurünnakute vastu, siis puht tehniliselt võttes on selleks kindlasti paremaid ja efektiivsemaid lahendusi kui iga üksiku maja alla varjendi ehitamine. Näiteks, keskmaaõhutõrjesse investeerimine oleks kindlasti selline asi, mis oluliselt parandaks võimalusi. Me oleme NATO liige ja me teame ja demonstreerime seda igal võimalikul sammul, et rünnak mis iganes NATO liikmesriigi vastu oleks rünnak absoluutselt kõigi vastu. See on oluline teadmine ja see aitab kõige rohkem kaasa sellele, et sõjalist otsest ohtu Eesti riigile ei oleks. Aga loomulikult me peame iga päev selle nimel töötama, et see heidutus oleks veenev. Kõige parem on iseseisva kaitsevõime ülesehitamine ja liitlaste kohaloleku suurendamine”
Saadikud Rõivase vastustega rahule ei jäänud, kuna need polnud piisavalt veenvad ja jäid tükati ebakompetentseks. Paljud inimesed on siiani teadmata kadunud ja ei keskmaaraketid ega isegi NATO vihmavari ei suuda inimesi kaitsta maale langevate pommide eest. Võrdluseks põhjanaaber Soome ja lõunanaaber Läti võtavad tsiviilkaitset väga tõsiselt.
Ehk siis ärme hinda oma aktiivsete kaitsevahendite võimalusi ka liiga suureks, passiivsetest vahenditest pole pääsu.
Mul kahjuks ei jää üle muud, kui ekrelaste hinnangutega nõustuda, milliste jõududega kaitsti siin õhuruumi kuni 1991, olen küllalt rääkinud ja ka siis peeti tsiviilkaitset/varjendeid möödapääsmatuks.
