Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Fucs]

Anti ka majandite poolt hobuseid kes juba oma elukaare lõpu poole lähenesid talunikele oma lauta hoida/toita ja kasutada - ilmselt majand enam ei viitsinud nendega jännata. Mingi kasutus neil majandites siiski pidi olema et omati. Meil maal naabril näiteks mäletan 3 erinevat suksut 80-ndatel mis riburada pidi tema laudast läbi käisid ning vajadusel ka meie kartulilappi hooldada aitasid. Kui eelmine kadus ja uus ilmus siis räägiti laste küsimise peale ikka et läksid rebasefarmi toiduks.

Keskkooli ajal (1983-1985) oli meie klassis mitme klassikaaslase peres hobune olemas. Ühe klassivenna juures sai sellega mitmel aastal vastlapäeval terve klassiga reega sõitmas käidud.

1995-1997 kui ma omandireformi raames hoonete inventariseerimisega tegelesin ja mööda maad inimeste majapidamistes ringi tuuslasin, siis neid tööhobuseid ikka veel oli inimestel.

Eredamalt on meelde jäänud üks vanamemm ja tema kõvasti üle keskea tütar, kes pärast vanataadi surma kahekesi endist talu olid pidama jäänud. Neil oli laudas hobune aga kuna peremees suri paar aastat tegasi ära, siis keegi enam seal suuremat põldu ei harinud. Hobune olevat tööta lausa haigeks jäänud ... ja siis nad ajasid seda hobust "niisama" välja, panid talle vankrit ja talvel rege taha ja käisid hobuse pärast ringi paarutamas...

Muidaks, Tapal olid veel paar aastat tagasi linna ühe haljasala peal (Kadrina poolt sisse sõites enne sõjaväebaasi vasakul) pidevalt paar hobust... kehaehituse järgi justkui tugevamad tööhobused, mitte ratsahobused... keegi linnas pidas veel neid...

[vanahalb]

Muidaks, Tapal olid veel paar aastat tagasi linna ühe haljasala peal (Kadrina poolt sisse sõites enne sõjaväebaasi vasakul) pidevalt paar hobust... kehaehituse järgi justkui tugevamad tööhobused, mitte ratsahobused... keegi linnas pidas veel neid...

Mustlaste hobused?
Siin on üks järelhüüe.
https://virumaateataja.postimees.ee/269 ... -said-otsa

[isakene]

Muidaks, Tapal olid veel paar aastat tagasi linna ühe haljasala peal (Kadrina poolt sisse sõites enne sõjaväebaasi vasakul) pidevalt paar hobust... kehaehituse järgi justkui tugevamad tööhobused, mitte ratsahobused... keegi linnas pidas veel neid...

Mustlaste hobused?
Siin on üks järelhüüe.
https://virumaateataja.postimees.ee/269 ... -said-otsa

See ei olnud mustlasel mitte viimane suksu, peale artiklis toimunud juhtumit soetas kodanik veel ühe looma.
https://virumaateataja.postimees.ee/272 ... uue-hobuse
Sellega juhtus lõpuks nii, et peremehe elupäevad said enne otsa kui looma omad ja minule teadaolevalt hoolitses looma eest peale omaniku surma mustlaskogukond. Hobusega said kohalikud omajagu vett ja vilet, mustlane linna ja ühiskonna reegleid ei tunnistanud ja karjatas setukat seal, kus parasjagu juhtus. Sageli toimus see kohalikul jalgpalliväljakul, nii et vutimeestel oli rutiinne tegevus enne palli tagaajamist väljak läbi kammida ja hobusepabulad kokku korjata. Elas too tegelane sealsamas maantee ääres, sõjaväelinnaku poolt tulles kohe esimeses väliskurvis. Oli ta maja ümbrus eluajal juba prahti ja laga täis ning on siiani ning maja õnnetu ja mahajäetud.

[vanahalb]

Tartlased on samuti mustlaste ja nende hobustega hädas olnud
https://tartu.postimees.ee/167342/ega-s ... -on-hobune

[Kriku]

Tallinas oli must mustlaste hobune 1990-ndatel üleval Lasnamäel Lauluväljaku sissepääsude vastas oleval maalapil bussipeatuse taga. Tagapool oli üks vilets talukoht (praegu Turba 1), seal nemad elasivad või elavad. Need Narva mnt. äärsed platsid on nüüd suurelt osalt täis ehitatud, aga osmikud koos ümbritsevaga täies ilus alles.

[Rebane11]

Me saime endale hobuse nii, et ex tahtis vahepeal ratsutada. Käis, said hea klapi. Aga raske oli neil ratsataludel 90 aastatel. Seal mingi 10 hobust, kaeru vaja - võta võta. Lõpuks ühel päeval tõid hobuse koos sadulaga - et raha pole ja nii saame klaariks. Naisel lõi ka kuu aja pärast klaariks,enam ei tahtnud, siis jäigi hobune naabriplika hoolitseda ja kantseldada. Ma eoleks ennem tasuta need kaerad andnud. Ise ma hobuse ja kaameli seljas ratsutanud ajaliselt vist sama kaua (mingi tund). Autoga liikuda on mugavam ja turvalisem.

[kaugeltuuriv]

Selle võiga seoses selline ajalooline remark.Minuealised,kes 80-ndetate alguses käisid keskoolis peaksid mäletama,kuidas mingi moment peale olümpiat kadus samuti mingiks ajaks või müügist.Minu peret see eriti ei puudutanud,kuna ema töötas toitlustuses ja tuleb pattu tunnistada,mingid kondiitritooted jäid tollasele ostjaskonnale kuidas õelda,natukene lahjemaks.Aga riigiplaan tuli täita ja Moskva ilusasti võid täis toppida,et välismaalaste ees hiilata.Tulemuseks oli see,et väiksemad ja parema tootmisega piirkonnad imeti võist tühjaks.Pärnust pärit minuvanused mäletavad kindlasti seda vanemat Lenini kuju,enne,kui kollapsi seda uuendati ja vahetati isakese Lenini suure peaga.No vot,vana kuju oli standartne seisev Lenin,kus tal oli üks kätest ette sirutatud.Ja tollase võikriisi haripunktil suutis keegi selle käelaba ilusasti kahe kolme võipakiga kuhjata.Ega see muidugi eriti märgata ei olnud,sest kuju oli postamendil ja ise ka paraja kõrgusega.Hästi planeeritud üritus peaks ütlema,sest tavaliselt passis seal tollase ohvede klubi hoon ees mingi miilitsaauto.Avastati üllatus alles hommikul ja linnas läksid jutud lahti,kuidas miilits oli võipakke redeliga alla toonud.Natukese aja pärast suutis kohalik parteikomitee linna kauplustesse piiratud ajaks igapäevaselt või tagasi tuua,tänu sellele Lenini või perfomansile.

[Urams]

Peale kroonut hakati tüütama kordus õpusega ,töötasin siis
Tallinna Aiandussohvoosis ja mulle eraldati partei bosside
kasvuhoonest mõned värsked kurgid.Märtsi alguses viskasin majorile kurgid laua peale ,mehel vajus karp lahti ja
kutse rebiti puruks ,küsiti telefoni numbrit,sai veel tina pandud koos.Elu riigis kus kõik oli defitsiit.

[seersant Angua]

Tänu teie meenutustele sain aru, et minu lapsepõlv möödus "või sees"...
Pinginaabril külas käies(kelle ema oli kondiiter) sain alati kõhu torti või keeksi täis vohmida...
"Kulakust" vanaisal oli aidas kaks-kolm siga suitsusinki...
Kelder oli triiki täis kartulit, moose ja muud head paremat...
Vanaema lüpsis igal aastal laudast uue auto raha välja...
Ja nüüd siis tean, miks või asemel leiva peale paksu koort olin sunnitud määrima.

Kui eakaaslased pioneerilaagris lulli lõid või spordilaagris sapsisid,siis sügisel keka tunnis kangil kümme tireltõusu tõmmates ei saanud spordilaagri kutid kuidagi aru, et kuidas, sa ei olnud ju suvi otsa koos meiega trennis? Noh jah, suvi möödus mul ju viglavarrega trenni tehes, kartuli ja viljakotte tõstes...

[Rebane11]

Mu kursaõde, Baltimaade meister kuulitõukes, parandas isiklikku rekordit niimoodi. Treeneri imestusele vastas, et ma viskasin suvi otsa haljast. Tegelikult olime rohumaade praksis ja katselappidelt tuli see haljasmass ära vedada. Pisike Marko Märtin sai ka sealt esimese sõidukogemuse minu põlvel T- 16 roolis.Mul olid kursal ainsana traktoristi paberid. Aasta oli 1983.
Meil keskoolis hakati õpetama traktoriõpet ja 1980 oli kogu klass motoriseeritud pioneerirühm Kaagjärve sovhoosis. Paar poissi olid isegi E silokombainidel ametis, mina harisin T- 16- ga peete-kapsaid.

[Jaanus2]

Suur jagu Eesti ennesõjaaegseid olümpiamedaleid tuli niimoodi, maapoisid olid ja spets. trenni tehti vähe tänapäevaga võrreldes.

[Rebane11]

Tänapäeval isegi mõte sellest, et õhtu jooksul 3-4 koormat heina laka peale visata tundub ebareaalsena.

[AndresTy]

Sõltub koormast. Pakid (kui ei ole just perversselt märjad või turbamullaga pooleks) pole probleem. Lahtine hein, kui koormakujunduse spetsialistid on oma ülesandesse pealiskaudselt suhtunud, pole ka suur vaev. Ja muidugi sõltub ka sellest, millega veetakse - ehk kui suur saab koorem olla.

Minu arust oli kõige jubedam töö ikka seal lakapeal heina vastu võtta ja kuhja sättida BRRRRÖÄÄK!

[Kilo Tango]

...

Minu arust oli kõige jubedam töö ikka seal lakapeal heina vastu võtta ja kuhja sättida BRRRRÖÄÄK!

Enam ei kipuks aga noorena polnud mingit probleemi seal laka peal toimetada. Mind ei häirinud ka see heina tolm sugugi. Pärast kusagile ujuma ... mõnus. Laka peal muidug ei sätita mingit kuhja vaid topitaks hein sinna, kuhu see ise minna ei taha.

[Fucs]

Selle võiga seoses selline ajalooline remark.Minuealised,kes 80-ndetate alguses käisid keskoolis peaksid mäletama,kuidas mingi moment peale olümpiat kadus samuti mingiks ajaks või müügist.

Jah. Ja siis ühel hetkel järsku oli meil toidupoes soome VALIO või müügil...
Pisikesed (mingid 20?grammised?) nn "ühekorra" pakikesed ja ainult kassast sai mingi max koguse osta... ei mäleta kas oli äkki 5 pisikest pakikest vms kogus.

Füüsilisest tööst...

Meil oli kool n.ö. "maadluskallakuga"... kõik olid kõvad maadlejad, iga teine või kolmas poiss käis maadlustrennis. Koolil ja alevikul, kus kool asus, olid vastavad pikad maadlustraditsioonid...

Ja siis malevas olid n.ö. "koolirühmad", st iga rühma baasi (50-60%) moodustasid mingi kindla kooli õpilased ja ülejäänud olid "külalised".
Kõik malevarühma maadlejad tunglesid sellistele füüsiliselt raskematele töödele, et saaks teha "head trenni".
Heinapakkide kokkukorjamine ja auto või traktori kasti loopimine, lahtise heina koormasse hangumine, väetise laos väetisekottidest koormate maha- ja pealelaadimine, erinevate muude koormate (ehitustel nt silikaattellised ja tuhaplokid, tsemendikotid jms) maha ja pealelaadimine, suurte kivide põllult välja kangutamine ja kokkukorjamine, karjaaedade ehitamine (raudkangi peale pandud okastraadirullide tassimine ja lahtikerimine, kangiga postiaukude tagumine, suure kuvaldaga aiapostide maasse tagumine, kogu selle träni pidev ühest kohast teise kaasa vedamine jms).

Teine asi millega maadlejatel malevas käis pidev jantimine oli kehakaal. No mingiks ajaks oli pidevalt neil vaja kas kehakaalu tõsta või langetada, et kvalifitseeruda võistlustel teatud kindlasse kaalukategooriasse. Kuna tehti kõvasti füüsilist ja kehakaalud kippusid suvel kolme kuuga allapoole minema, siis peamiselt oli neil probleemiks just endise kaalu hoidmine ehk kasvatamine, et jääda mingisse endisesse kaalukategooriasse. Siis ma mäletan võeti kolhoosi sööklas lõunasöögi ajal alati vähemalt ikka kaks täissuppi, kaks praadi, kaks-kolm magustoitu, mitu klaasi piima-keefiri, hunnik leiba jne. + see, et keskkooli aeg oli kõikidel ju see iga, kus täisjõus mehepojad kühveldasidki juba default omale sisse mingeid megakoguseid toitu niisamagi.

Selliseid toidukoguseid nagu malevas 16-18 aastaste mehepoegade poolt päevas ära söödi ma mujal küll rohkem ei mäleta kogenud ega näinud olevat.

Väetiseküünis koormate ladumise teemal tuli praegu kohe meelde, kuidas need krdi suured paksust kilest kotid lekkisid, olid välja lekkinud väetisest (eriti kui sadas, või käed olid märjad - aga märjad olid nad pms pidevalt nii higistamisest kui pidevast pesemisest) nii libedad, et neid oli kohutavalt raske tõsta ja tassida. Seal laos haises räigelt, silmad jooksid vett ja kipitasid pidevalt ning meestel viskas vahel üksteise järel ka pilti tasku... misjärel nad siis ennast kusagil värskes õhus pool tunnikest turgutasid külma veega ja hapniku ahmimisega...

No vot, seal siis juhtus ka nii, et õhtul jalast võetud tennised või ketsid ja seljast-jalast võetud särgid-dressipüksid hommikuks "äralahustusid"...
Särki selga pannes rebenesid-pudenesid need ribadeks ja ketsipaelu kinni tõmmates jäid ketsipaelte külge üksnes metallist paelteaugud. Mõnedel jäid lõpuks ketsidest tervena alles üksnes tald

Olid ikka ajad...