Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Huvitav, kust küll tuleb sedasorti sinisilmne naiivsus, mille põhjal plaanitakse konflikti korral midagi veel sisse ostma hakata. Nii ehk naasuguse tulemusega on perspektiivne konflikt ammu enne seda lõppenud, kui kuskilt mingid moonakonteinerid isegi teele jõutakse panna. Asjatada tuleb sellega, mis kohapeal olemas on või liitlaste varudest saada. Miska on suht mõttetu sarjamine teemal "...sealt saab ja need ei müü...". Ainus teema, midasel puhul arutada, on pigem omaenda tootmisvõimwkus. Mida meil aga teatavasti pole ja ilmselt ka ei tule.

Tegelikult on ka hulk sinisilmsust hüpoteetilistes NATO moonakonvoides, mis asuvad siia teele läbi Suwalki kitsuse ning mööda Läänemerd.
Täna on meil umbes 2 relvasüsteemi, kus saab kasutada venelastelt üle löödud/ostetud moona, Sergeid ja D-30 haubitsad.

[Tux]

Täna on meil umbes 2 relvasüsteemi, kus saab kasutada venelastelt üle löödud/ostetud moona, Sergeid ja D-30 haubitsad.

Vahemärkusena peaks mainima, et umbes kolm aastat tagasi rääkisn pikalt ühe vene noormehega, kes oli Tallinnas doktorantuuris ja oli tulnud meile siis Peterburgi Riiklikust Ülikoolist. Neil on sealmaal ülikoolide juures endiselt veel alles sõjaline kateeder ja seda noormeest valmistati siis ette suurtükiväe ohvitseriks. Eriti populaarne see ei pidanud olema, aga olulise teemana jäi mulle kõrvu see, et nad õpivad üksikasjaliselt tundma kõiki NATO riikide käsirelvi ja need on reaalselt ka relvaruumis olemas. Nad peavad oskama neid puhastada ja kasutada...
Kui palju meil tegeletakse sellega, et keegi näiteks ajateenijale õpetaks vene relvi kasutama? Mina olen Kalashnikoviga ülesse kasvanud aga vene kuulipldujaid näed ikka ei mäleta. Mida peaksid tegema aga need, kes pole nii vanad kui mina? Iseenesest lihtne asi, KL relvahoidlates leidub vastavaid eksemplare ka, aga võitlejatele neid keegi ei tutvusta, miks? Mugavus, laiskus?

[Kapten Trumm]

Mind on siin tambitud idee eest osta vene päritolu relvastust, kui lääne oma ei jaksa.
Ei saa - see teeb rohemehikeste tegevuse lihtsaks. Venelastel on lihtne saata oma relvastust Narva rahvavabariigile ning deklareerida-ülestõusnud rahvas ise võttis Viru patist.
Kuid antud reservohvitseri jutt kinnitab vastupidist - need "Viru patist saadud trofeed" tekivad ikkagi, lihtsalt eriteenistused jagavad laiali venelaste varudes olevad lääne relvad.
Näiteks AK-4 esiisa G3 Iraani toodanguna pole midagi uut. Igas 1991+ perioodi käsitlevas vene sõjafilmis on need esindatud.

Kui palju meil tegeletakse sellega, et keegi näiteks ajateenijale õpetaks vene relvi kasutama? Mina olen Kalashnikoviga ülesse kasvanud aga vene kuulipldujaid näed ikka ei mäleta. Mida peaksid tegema aga need, kes pole nii vanad kui mina? Iseenesest lihtne asi, KL relvahoidlates leidub vastavaid eksemplare ka, aga võitlejatele neid keegi ei tutvusta, miks? Mugavus, laiskus?

Seepärast, et idanaaber valmistub sõjategevuseks siin süsteemselt ja laiapõhjaliselt, sh ka hübriidstsenaariumiteks. Kas see üliõpilane äkki seda ei rääkinud, et tema siin õppimist toetas vene riik?
Sõjaks pidev valmistumine on lihtsalt vene riigi ja inimese identiteedi vältimatu osa.

[alari]

KL relvahoidlates leidub vastavaid eksemplare ka, aga võitlejatele neid keegi ei tutvusta, miks? Mugavus, laiskus?

Pean tunnistama, et mina näiteks olen saanud vene relvade õpet, aga asi ilmselt selles, et on tähtsamaid asju, mida õpetada - tegutsemine maastikul jne.

Kuid antud reservohvitseri jutt kinnitab vastupidist - need "Viru patist saadud trofeed" tekivad ikkagi, lihtsalt eriteenistused jagavad laiali venelaste varudes olevad lääne relvad.

Ehk siis nagu ise aru saad, peavad venelased kõvasti rohkem ressursse kaasama selleks, et trofeede saamist mängida. Ei ole vaja venelaste elu lihtsamaks teha.

[Gideonic]

Hiljuti kaitseministeeriumile esitletud erikangaga kaetud lennuk, tank või võitleja jääb vaenlase radarile nähtamatuks ning tõenäoliselt pääseb rünnakust.

«Kui tavaliselt avastab radar relvaga võitleja kümne kilomeetri pealt, siis meie katsetes ei olnud ta nähtav ka ühe kilomeetri kauguselt,» kiitis tehnoloogia üks autoreid Katrin Idla.

http://tehnika.postimees.ee/3978617/str ... eks-valmis

[Martin Peeter]

Ma ei saa aru, mida see kangas neelab? Radarit? Radar või infrapuna? Ausalt öeldes soojuse kotti toppimisse ma ei usu. Mingeid soojuslõkse on võimalik teha ja eksitada, aga mis asi see on? Ja kas siin pole mitte see viletsam pool rääkimata jäetud?

[Chupacabra]

See ei ole soojust neelav riie, vaid radarisignaale. Teoorias siis varjab lahinguvälja radarite eest. Seoses tehnoloogia arenguga on need viimastel aastatel järjest laiemalt kasutuses. Venelastel näiteks FARA-1, SNAR-10, 1RL232 jne.

[Kapten Trumm]

Maaradarid on üldiselt kasutatavad lagedadel aladel, mida rohkem takistusi, seda vähem nad näevad. Läbi metsa sellega ikka ei näe.
Meie maastikul ei tundu täna radarivaatlus peamine probleem - tegeleda on eelkõige vaja infrapunamaskeeringuga, sest antud sensorid on viimastel kümnenditel väikseks, odavaks ja tundlikuks ning neid saab paigaldada igale poole. Selle abil vastane meid droonidega leiab ja kaudtuld avab. Radarivaatlus on massdroonidele panekuks veel liiga raske ja kallis.

Maismaaradari võimekus tekkis nõuka ajal 1960ndate lõpus BMP-1 põhisele luuremasinale BRM-1. Olen ka kuulnud, et see on peal BMP-2 roodukomandöri masinatel, aga netist praegu kinnitust ei leia (peale oma-võõras süsteemi muud põnevat ei näe). Kes on teeninud, äkki räägivad, mida sellega nägi. Sellised radarid kasutavad üldiselt pisikesi lainepikkusi, probleemiks seal on atmosfääriolud (vihm, lumi), aga ka kõrge rohi, puuoksad, rääkimata "läbipaistmatutest" takistustest.

[Lemet]

Ehk siis nagu ise aru saad, peavad venelased kõvasti rohkem ressursse kaasama selleks, et trofeede saamist mängida. Ei ole vaja venelaste elu lihtsamaks teha.

AKM ja AK-74 on maailmas sedavõrd laialt levinud relvad, et rääkida mingist elu lihtsamaks või keeruliseks tegemisest on suht jampslik. Tavakiibitsejale ei teki nii ehk naa mingeid küsimusi, silm on selle relvaga sedavõrd harjunud. Ja asjalistematel, kellest mingid otsused sõltuvad, on teise kandi pealt jällegi relvade päritolu teada. Kui nende olemasolu saab põhjuseks meile ebameeldivate otsuste tegemiseks, siis on nende otsuste põhjuseks mitte need relvad, vaid soovimatus teistsuguseid otsuseid vastu võtta.

[madiss]

Viimati räägiti, et uus automaat saab meil olema SIG 516, välimuselt sarnaseid AR-15 tüüpi relvi toodavad Venemaal nii Orsis kui ka Molot.

[Chupacabra]

Ma oma loetu põhjal ei vastandaks patareivastast võitlust ja kaevumist soomustatud liikumisele. Mõlemat on vaja. Nagu akf Felix tunnistab, et kusagilt läbi tullakse. Ma ikka täiendaksin, et tullakse ka nii läbi, et meil tuleb ennast järgmisele kaitsepositsioonile lausa murda ja lõpuks ikka võibki vaenlane ka Narvast Tallinna alla jõuda (pea 200 km - tubli törts maad jalgsi astuda). Sellega ei saa nõustuda, et transpordi ajal kaudtulega kolonne ei hävitata. Isegi grusiinid hävitasid või kahjustasid oluliselt Vene staabikolonni. Tendi all olevate üksuste karm saatus saab olema kas transpordi käigus hävitatud saada või varem kotti jääda, sest jalgsi liikumine jääb liiga aeglaseks.
Samas muidugi oleks meie suurtükiväe jackpot, kui drooni- või muu luure tulemusena õnnestuks mingid Buratinod ära hävitada enne, kui nad läbimurde kohta tampida jõuavad. Buratino peab suht lähedale ronima - max 6000 m, pigem 500-3500m. Termobaarilise moonaga Smerch on muidugi hullem variant ja võib ka üsna täpne olla - kuni 90 km. Aga ega suurtükiväge meil ainult patareivastaseks võitluseks vaja pole: mingite läbimurdvate kiilude koondumisalasid, varustuse paigutamise laagreid jm tööd jätkub küll ja küll. Häda on selles, et meil saab torusid vähe olema ja MLRS on meie jaoks uus asi, mis nõuab natuke punnimist ja harjutamist. Viimasega on asjalood, nagu on.

Smerchi maksimaalne laskekaugus termobaarilise moonaga on 50km. Ma pole päris kindel kas FH-70ga saab lasta Raytheoni Excalibur moona aga see tasuks kindlasti uurimist (PzH2000 igatahes sobib). 155mm Excalibur maksimaalne laskekaugus on suts üle 50km. Pauk odav pole, kuskil 250 000 kanti aga konkreetselt Smerchi vastu võiks EKV'l seda natuke olla.

EDIT: FH-70 (.39 cal) Excaliburi max laskekaugus on siiski ainult 40km. .52 kaliibrisega oleks 50km. Ükskõik millise liikursüürtüki Eesti valib (PzH2000, K9), need on .52 cal ja saaks Smerchist sitapurujutte teha.

[Mercurius]

Ehk siis selleks, et ei jääks karistamatu kaudtule alla on vaja:

Pika-käe liikureid shoot and scoot, counter-battery võimega kuni 40-50km laskekaugusega.
Kiiret kaevumis- ja ümberpaiknemisvõimet.

Soomustatud parvlemine (swarming) oleks logistilistel põhjustel raskestisaavutatav alternatiiv.

[Kapten Trumm]

Smerchi maksimaalne laskekaugus termobaarilise moonaga on 50km. Ma pole päris kindel kas FH-70ga saab lasta Raytheoni Excalibur moona aga see tasuks kindlasti uurimist (PzH2000 igatahes sobib). 155mm Excalibur maksimaalne laskekaugus on suts üle 50km. Pauk odav pole, kuskil 250 000 kanti aga konkreetselt Smerchi vastu võiks EKV'l seda natuke olla.

EDIT: FH-70 (.39 cal) Excaliburi max laskekaugus on siiski ainult 40km. .52 kaliibrisega oleks 50km. Ükskõik millise liikursüürtüki Eesti valib (PzH2000, K9), need on .52 cal ja saaks Smerchist sitapurujutte teha.

Käiku mineva suurtükirelvastuse tõenäolisest arvukusest meie vastu on kirjutatud Kunnase raamatu teemas.

Raamatus tuleb rünnakule esimese ehmatusega 5 brigaadi - 2 motolaskurbrigaadi Narva suunast ja 3 dessantbrigaadi Võru suunast (1 diviis). See teeb kokku 20 kaudtulepataljoni, sellest 10 haubitsad ja 10 reaktiivsuurtükivägi. Arvuliselt siis 180 haubitsat (täna on osa veel veetavad - Pihkvas) ja 180 reaktiivsüsteemi (põhiliselt 122, aga ka 220/300mm).

Kuna venelased täna maaväe diviisistruktuuri väga ei kasuta, siis koondise orgaanilise kaudtulerelvastuse osas lisandub diviisi tasemel suurtükibrigaad (või -polk) - vähemalt minu loogika nii ütleb. See brigaad sisaldaks siis 152 mm pikatorulisi haubitsaid (Msta-S, tulevikuks Koalitsija SV) ja 220 mm reaktiivsüsteeme. Tänases brigaaditaseme tegevuses lahendatakse tõenäoliselt nii, et teatud arvule brigaadidele antakse see juurde (taoline brigaad asub nt Luugas). Ühesõnaga, brigaaditaseme lühikese laskekaugusega liikurite ja D-30tega asi ei piirdu.

Ukrainas möllasid vene poolt maaväe pataljoni ja roodu taktikalised grupid, aga suurtükivägi paugutas usinalt. Pataljonis ja roodus venelastel suurtükke ju polegi - lihtsalt sinna lükati vajalik kaudtulekomponent tugevduseks juure, mis tulistas VF territooriumilt.

[Leo]

Excaliburi mürsu hind on kuni veerand miljonit dollarit paugust seega suudetakse neid hankida väga väikeses koguses. M1156 Precision Guidance Kit oma alla 10000 dollari hinnaga on selles võrdluses odav. Austraalia ostab seda 4000 komplekti. Eestile piisaks ka 400 komplektist mis annab igale haubitsale võimaluse kaugele ja täpselt laskmiseks.

[Chupacabra]

M1156 ei pikenda mürsu lennukaugust. Antud probleemi püstitus oli, kuidas kaitsta ennast maksimumkauguselt laskvate Smerchide eest. Kõik mis on lähemal, sellega tegeleb teistmoodi.