Tõrvikute idee on selles, et "karjuda" lennuki mootori soojuslaik üle. Need poetatakse tavaliselt ju lennuki ja raketi vahele, kui lennuki signatuur on üks laik ekraanil, siis flarede intensiivne soojus peab lausa ekraani punaseks lööma. Selle segaduse varjus peaks siis sihtmärk järsu pöördega raketi "vaateväljast" lahkuma.AIM-9X -l peaks olema Imaging Infrared seeker (silm?). Täpselt nagu ka Javelinil. Ausalt öelda ma ei kujuta ette kuidas sellist silma saab peibutistega (olgu kui kaasaegsed tahes) lollitada. Erinevalt varasematest põlvkondadest ta jälgib objekti kuju, ja mingid kõrvale lendavad infrapuna kiirgavad objektid teda ei koti. Mingid eri juhud ilmselt on võimalikud - pimestamine/varjamine (päike, väga tugev Infrapuna allikas mis sihtmärgi varjab). Kui sihtmärk uuesti vaatevälja ilmub, siis peab pilt olema niivõrd muutunud, et algoritmid seda enam ära ei tunne. IIR puhul päris palju annab softiga korrigeerida. Et isegi kui nüüd mingi stsenaarium avastatakse, kus võimalik lollitada, siis upgrade võib imet teha. Nagu ka Javelini puhul see SW laetakse raketti tõenäoliselt raketi aktiveerimisel, nii et pole suurem probleem uuendada.
Probleem oleks ehk lihtne - aga tegelikkuses kulutatakse nende soojuslõksude täiendamise peale umbes analoogseid ressursse, mis kulub rakettide täiendamisele. See, et Süüria MiG-il paistavad "kukil" samad konteinerid, mida võite näha Tartu lennundusmuuseumis, ei tähenda, et nende sisu Süürias täna 1982. aastast pärineb (kui mitte vanuselt, siis tehnoloogiliselt).
Selle lollitamise vastu on raketitootjad võtnud kasutusele (Javelin oli siin pioneer) near-visual lainepikkuse, kus lukustamine toimub nii soojuslaigu kui ka füüsilise kuju külge. Eespool juba on juttu vene uutest Manpadsidest, mis seda tarvitavad.
Raketi "silma" võib teha väga tundliku, kuid siin tuleb teha kompromiss "nägemisulatuse" ja "kauguse/teravuse" vahel. Venelased lahendasid õhk-õhk IR rakettide (R-73) puhul probleemi natuke teistmoodi kui ameeriklased. Ameeriklased läksid "silma" vaatevälja ja tundlikkuse kasvu teed. Tundlikum "silm" aga on tundlikum ka segamise suhtes. Venelased võtsid kasutusele eelsihtimise, kus raketi "silm" keeratakse piloodi poolt (peapöördega) sihtmärgi ligikaudses suunas. Selline lahendus võimaldab tabada kaugemal asuvaid sihtmärke, mille tabamine "lainurkse" tavalise silmaga oleks probleemne kas kauguse või tundlikkuse tõttu. Ameeriklased mõtlesid natuke ja tegid analoogse asja (AIM-9X). Võib-olla venelased ei suutnud ka lihtsalt sama tundlikke "silmi" teha.
Aga kui vähemanööverdav Su-20 suutis AIM-9X vältida, siis tasub kõrv kikkis hoida. Su-20 on samasugune lendav telliskivi nagu F-4 (mingist üli manööverdusvõimest on asi kaugel).
