Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Svejk]

...aga mulle on jäänud just vastupidine mulje. Et tegu on otseselt FSB läkitatud Savisaare järelvaataja järglasena...

Ühinen.

[Aixc]

Selline huvitav organ kui MGPR Eestis tegutsemas

Üks rohketest «Vene maailma» rakukestest on MGPR ehk «Me räägime vene keelt». See on raja tagant teostatav projekt, mille portaal ja Yana Toomi abi Margarita Kornõševa blogi on ühendatud anumad, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ivan Makarov.

Ivan Makarov: «Vene maailma» rakuke tulistab keelehaubitsast kaitseministeeriumi pihta
http://arvamus.postimees.ee/3904969/iva ... iumi-pihta

[Aixc]

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/replii ... d=76302243

Paistab, et Elsa Gretškina ersekukkunud püha ürituse järgijad pole kuhugi kadunud.

[Lemet]

Esinejatekollektiiv Martinson, Pahv ja Paju on ennegi rahvast ebatraditsionaalsete meetoditega lõbustanud. Nõudnud kesiste olümpiasaavutuste eest ministri tagasiastumist, kiites end üle võlli ja nüüd siis see intermeedium...

[herman30]

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/replii ... d=76302243

Kas soomlased kaotavad midagi sellega, et rootsi keel on Soomes teine riigikeel?

Ta vist ei teagi kuidas ebapopulaarne see kohustuslik rootsi keele õppimine on Soomes.

[Castellum]

Minu enda kogemuste järgi Soomes oli kohustuslik rootsi keel ebapopulaarne soomekeelsete piirkondade noorte hulgas, kes polnud väga humanitaarharidusele orienteeritud. Ise õppisin 1992-93 Helsingi Ülikoolis ja tollase nimega Tarbekunsti Kõrgkoolis, nendes koolides ehk mitte, aga muidu kokkupuutes oli selliseid soomekeelseid ikka, kelle rootsi keel (eriti teoreetilised teadmised) oli kehvem kui minul.

Samas ei kujutanud küll ette ühtegi korralikku soomekeelset humanitaarharitlast, kes ei oskaks rootsi keelt. Sellega oleks nagu tükk Soome ajalugu inimeses puudu.

Enda elust nõuka-Eestis sarnane suhtumine. Meie koolis oli keskkooli osas kolm n-ö süvaõpet: vene keel, kirjakunst ja autoõpetus. Ma teadsin kindlalt, et ei lähe keskkooli, kuid mind üritatakse suruda vene keele klassi. Tänapäeval läheksin esimese valikuna kindlalt vene keele klassi, sest selle tase oli tõesti kõrge.

Tartu Ülikoolis ütles üks rahvuslikult meelestatud õppejõud, et eesti ajaloolane peab oskama kindlasti saksa ja vene keelt, tänapäeval (1980/90 vahetusel - praegu muidugi eriti) inglise keelt ja kes tegeleb Eesti üldajalooga, see ka vähemalt lugemise määral läti keelt (kuna Eesti ja Läti ajalugu on niivõrd sarnane, saaks ka Lätis kirjutatut kasutada Eesti ajaloo uurimisel).

Seega enda arusaamine on, et praegu Eestis üldiselt pole enam keeleoskamise poliitilist pinget. Olmekonfliktid (ja mõned piirkonnad Eestis) välja arvata, aga ei anna võrrelda 1980-tega, kui keele oskamine/oskamatus oli niivõrd poliitilise värvinguga. Praegu hakkab vene keele oskus vähemalt eesti humanitaari jaoks minema samasse klassi mingisugusegi ladina keele oskusega.

[Lemet]

Seega enda arusaamine on, et praegu Eestis üldiselt pole enam keeleoskamise poliitilist pinget. Olmekonfliktid (ja mõned piirkonnad Eestis) välja arvata, aga ei anna võrrelda 1980-tega, kui keele oskamine/oskamatus oli niivõrd poliitilise värvinguga. Praegu hakkab vene keele oskus vähemalt eesti humanitaari jaoks minema samasse klassi mingisugusegi ladina keele oskusega.

Samas soov teha vene keel koolis kohustuslikuks võõrkeeleks ähvardab meid hoobilt nendesse 80ndatesse tagasi paisata ja on ka muidu üpris loll. Vabatahtlikult õppida ei keela ju ka täna keegi, kui endale teadvustatakse, et see on vajalik, aga sundida kedagi selleks...no andke andeks.

[Avatar]

Eestis on üks ja ainus riigikeel ning see on eesti keel. Peaks justkui olema üliselge ja arusaadav, miks eesti keel on Eesti muukeelsetel kohustuslik õppeaine ja vastupidi mitte ei ole. Aga nüüd teeb Jaan hookuspookust ja tekitab lugejates tunnetuslike ebakõlasi:
https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_dissonants
Variatsioone kasutatakse väga palju ajude komposteerimisel. Jutt on seal Wikis küll väga lühike, aga kui kuulnud pole, siis võib-olla avastate lugemise järel neid skeeme enda igapäeva elus ebameeldivalt palju.

Jaani kaugem suund on ikka sinna kakskeelsusele. No vaatan neid kavalaid silmi seal okulaaride taga ja vot mitte ei usu seda mõistmatust.
Prussakaid piilub hordide kaupa pragudest, et mida need uued riigitüürijad õige arvavad asjadest. Neid kompamisi ja varjusurmas olnud teemade taastõstatamisi tuleb ilmselt palju.

[herman30]

Minule on täitsa arusaamatu et kuidas KE;st sai nii ruttu valitsusekõlblikuks. Neil uus erakonnajuht aga nende ideoloogias pole mitte midagi uut juhtunud. Sama vana venemeelne partei on see.

[mutionu]

Minule on täitsa arusaamatu et kuidas KE;st sai nii ruttu valitsusekõlblikuks. Neil uus erakonnajuht aga nende ideoloogias pole mitte midagi uut juhtunud. Sama vana venemeelne partei on see.

Eks selle võib vast liigitada mõiste "ahnus" alla.

[ISETEGI]

Võib olla sobib see siia teemasse . Nägin täna Pärnus kaubanduskeskuses siis sarnase välimusega jorssi. Vasakult teisele kõige sarnasem. Ka laigulises ja tanksaapad jalas
Ainult see mütsi pealne oli sinine. Mingi sooda v on sellisele asjale normaalne selgitus ?

Priisle Maximas käib kah üks selline. Mingid digilaiguga püksid, saapad, Gorka tüüpi ilma laiguta ülemine osa, rinnal tikitud kiri..."военные силы россии", paremal varukal mingi embleem ja vasakul siis see "вежливые люди" embleem ja peas pealt lilla kasaka müts.

[Leo]

Need igasugu huvitavate vormide ja papaahadega tegelased on suure toenäosusega mingid militaarkola ärikad, ehk kondiv reklaam oma ärile. Samas ei saa ka välistada, et mingi kasakate järeltulija pyyab oma juuri otsida ja ongi samameelsetest MTY teinud. II MS aegsete punaarmeelaste vormide uustoodangud on igal idanaabrite militaarpyhal linna peal liikumas. Huvitav, mis siis juhtuks, kui moni Saksa poolel sodinu järglane ajaks vanaisa vammuse selga ja läheks ajaviiteks linnavahele jalutama

[herman30]

Aljosha juurde saksa vorm seljas.......

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vene ajaloolis-ksenofoobne šovinism tänapäevases putinoidlikus soustis.....

Paljurahvuselisest Venemaast saab ainurahvuseline?

24. november 2016 00:10
Vadim Štepa, kolumnist
Eesti Päevaleht

Venemaal hakati koostama Venemaa rahvuse seadust ja 2017 võidakse kuulutada rahvuse aastaks. See on ka Eestile ohtlik.

Hiljuti andis Venemaa president Vladimir Putin heakskiidu ideele koostada Venemaa rahvuse seadus (закон о российской нации). See seadus võib saada ohtlikuks ka praegustele iseseisvatele, aga kunagi nõukogude võimu all olnud riikidele, sealhulgas Eestile, sest endiste liiduvabariikide vene rahvusest elanikke käsitletaks „Venemaa rahvuse” osana. Kremli-meelne ekspert Konstantin Kalatšajev ütles otse, et Venemaa rahvuse seadus jätkab „vene kevade” ideed, mis sündis Krimmi Venemaaga ühendamise ajal.

Seaduse tähenduse selgitamiseks tuleb alustada sellest, et enamikus maailma keeltes (inglise, hispaania, hiina, araabia jne) tähistab sõna „vene” nii vene rahvust kui ka Vene riiki. Aga vene keel teeb nende kahe vahel vahet: rahvuskultuuri tähistamiseks on sõna „русский” ja riigiga seotud asjade jaoks „российский”.

Kremli-meelne Konstantin Kalatšajev ütles, et see jätkab „vene kevade” ideed, mis sündis Krimmi Venemaaga liitmise ajal.

Kuigi 2010. aasta rahvaloenduse järgi moodustavad venelased ligi 80% Venemaa elanikkonnast, on Venemaad ikka peetud paljurahvuseliseks riigiks, sest tema koosseisus on 21 rahvusvabariiki ja neli autonoomset ringkonda, kus elab teisi rahvusi. Sellepärast mõistetakse Venemaal sõna „rahvus” mitte kodakondsuse tähenduses nagu USA-s, vaid just nimelt rahvusena. Nõukogude passides oli koguni rida „rahvus”, kuhu märgiti rahvuslik kuuluvus. Sellest pärandist lähtubki praegune terminoloogiline segadus.

Venemaa rahvusliku strateegia instituudi president Mihhail Remizov märgib: „Etnilised venelased võtavad terminit „Venemaa rahvus” kui torget oma identiteedi pihta. Sama tunnevad ka mõnede teiste Venemaa rahvaste esindajad.”

Partei Õiglane Venemaa juht Sergei Mironov soovitab kõnealuses seaduses sätestada Venemaa rahvuse „riiki moodustava” staatuse. Veelgi enam – teha sellest seadusest riikliku ideoloogia alus. Konstitutsioon keelab praegu igasugused riiklikud ideoloogiad, aga paljud poliitikud on selle sätte kaotamise poolt. Kuid kui mingi ideoloogia kuulutatakse Venemaal riiklikuks, siis meenutab see kommunismiaega. Ja vene rahvuse peamiseks kuulutamine tekitab rahvustevahelisi konflikte.

Teiste rahvuste esindajad on kavandatavat seadust juba kritiseerinud. Jakuutia rahvaesinduse liige Ivan Šamajev peab ebaõigeks juba mõistet „российская нация”, mis marginaliseerib Venemaa rahvuslikku mitmekesisust. Sama meelt on ajaloodoktor Damit Išakov Tatarstanist: „Kui seaduse tasandil kinnistatakse mõiste „Venemaa rahvus”, saab sellest paljude rahvaste mittetunnustamise akt.” Karjala ajakirjanik Andrei Tuomi võrdleb Vene võimude ühtse rahva konstrueerimise püüet otsesõnu saksa natsismiga.

Lõpp rahvusvabariikidele?

Jekaterinburgi majandusteadlane Jevgeni Jušuk arvab, et Venemaa rahvuse idee loob eeldused Venemaa territoriaalseks reformiks ja tema koosseisus olevate rahvusvabariikide kaotamiseks. Tõepoolest, kui kuulutatakse välja ainus rahvus, on kümnete rahvusvabariikide olemasolu ebaloogiline. Kuna Venemaal pole reaalset föderalismi, põhineb riiklik poliitika unitaarse ühtsuse loosungil. Tõenäoliselt on Venemaa rahvuse seadus mõeldud pikendama venemaalaste ühendamisel saavutatud edu, mis viimasel ajal on majanduskriisi tõttu hakanud vaibuma.

Rahvustunnet ei sünnita seadused, vaid ühiskondlikud ja ajaloolised olud.

Ent rahvustunnet ei sünnita seadused, vaid ühiskondlikud ja ajaloolised olud. Ukraina publitsist Valeri Portnikov kirjeldab, kuidas see käis Ukrainas: „2013.–2014. aastal nägin ma Maidanil täiesti fanaatilist solidaarsust. Nii sünnivad rahvused – ülestõusudes, sõdades ja reformides. Ilma igasuguste ukaaside ja seadusteta.”

Erinevalt teistest endistest NSV Liidu vabariikidest ei saanud Venemaast uut riiki, vaid ta peab ennast nii NSV Liidu kui ka Vene impeeriumi otseseks jätkuks. Ühtne „Venemaa rahvus” on nagu „nõukogude rahvas”, mis kirjutati NSV Liidu 1977. aasta konstitutsiooni. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, püüdis president Boriss Jeltsin tuua „nõukogude rahva” asemel käibele „venemaalaste” mõistet, aga seda ei võetud omaks. Tol ajal oli Venemaal populaarne tõlgendada rahvuse mõistet puhtetniliselt. Putini neoimperialistlik poliitika aga on „nõukogude rahva” jääkide segamine „Vene maailma” natsionalistliku ideega.

Moskva professor Boriss Sokolov kardab, et Venemaa rahvuse seadus võib tulla sama repressiivne kui muud uuema aja Vene seadused. Selle alusel võib võim hakata jälitama kodanikke, kes eitavad Venemaa rahvuse ühtsust.

Muide, rahvussuhete nõukogu istungil, kus Venemaa rahvuse seaduse idee välja käidi, tehti ettepanek korraldada Venemaa rahvuse ühtsuse aasta. Võib-olla kuulutatakse selleks juba 2017. aasta. Sel juhul on tegemist ilmse sooviga unustada veebruarirevolutsiooni 100. aastapäev ehk sündmus, mille järel sai monarhiast demokraatlik vabariik.

[herman30]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=76390093

55-aastane elektrik Sergei on kodakondsusetu.

„Vaadake,“ ütleb ta ja võtab välja halli passi. „Ma kolisin siia koos vanematega Leningradist 1972. aastal. Nüüd nõutakse, et ma õpiksin eesti keelt, et kodanikuks saada. See on nii vana inimese jaoks nagu mina võimatu.“

Miks ta kohe ei hakanud eesti keelt õppima aastal -91. Siis ta oli ju noor 20 aastane.