VF presidendikandidaat jutustas, kuidas taastada relvajõud
Esmaspäeval, 20-ndal veebruaril, ilmus presidendikandidaadi V: Putini järjekordne programmartikkel- „Olla tugev: rahvusliku julgeoleku garantiid Venemaa jaoks.“ Selles eemaldub praegune peaminister teesist, et ainult võimas armee saab olla aluseks riigi kindlale majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele arengule.
„Maailm muutub. Selles toimuvad globaalsed transformatsiooniprotsessid peidavad endas kõige erinevamaid, tihti etteenustamatuid riske. Maailmamajanduse kriisi ja muude vapustuste varjus peidab end tihti soov lahendada oma probleeme teiste arvel, jõuga survestamise teel. Mitte juhuslikult ei kostu täna hääled, nagu tekiks peagi „objektiivselt“ küsimus sellest, et rahvuslik suvereniteet ei tohiks laieneda globaalse tähendusega ressurssidele. Ja vaat selliseid isegi hüpoteetilisi võimalusi Venemaa suhtes olla ei tohi. See tähendab- me ei tohi viia kedagi kiusatusse oma nõrkusega.“- alustab Putin.
Et hiiglaslike kulutuste hädavajalikus armee tarbeks ei jätaks kellelegi muljet üleliigsusest, jätkab peaminister:
„Meie silme all puhkevad üha uued regionaalsed ja lokaalsed sõjad. Tekkivad ebastabiilsuse ja kunstlikult sütitatud ja juhitava kaose tsoonid. Kusjuures jätkuvad sihiteadlikud katsed provotseerida selliseid konflikte ka vahetult Venemaa ja meie liitlaste piiride lähedal. Me näeme, kuidas devalveeritakse ja lõhutakse rahvusvahelise õiguse baasprintsiipe. Seda eriti rahvusvahelise julgeoleku sfääris.“
Putini arvates on „…endise sõjaväelise struktuuri, mis jäi meile päranduseks NSVL-st, arengupotentsiaal täielikult ammendunud…Väljapääs on vaid üks- ehitada Uus Armee. Kaasaegset tüüpi armee- mobiilne ja pidevas lahinguvalmiduses olev.“
Järeldused, kinnitab autor, on tehtud. Tänaseks päevaks on...
„…maavägedes olemas ja laiali paigutatud üle saja üldvägede ja spetsialiseeritud brigaadi. Need on täisväärtuslikud lahingukoondised, mis on komplekteeritud kaadri ja tehnikaga. Normatiiv häire korras jalule ajamiseks on üks tund. Ümberpaiknemisaeg potentsiaalsesse sõjategevusteatrisse- üks päev. „'
„Õhujõududes on loodud seitse võimsa infrastruktuuriga suurt lennuväebaasi. Moderniseeritakse lennuväljade võrku. Viimase nelja aasta jooksul on- esmakordselt möödunud 20 aasta jooksul- remonditud 28 lennuvälja. Käesoleval aastal on ette nähtud tööd veel 12 sõjaväelennuväljal…maapeal baseeruvate kaasaegsete raketikomplekside osa on viimase nelja aasta jooksul kasvanud 13 protsendilt 25 protsendini. Jätkatakse veel kümne raketipolgu ümbervarustamist strateegiliste kompleksidega „Topol-M“ ja „Jars“. Kauglennuväes on täielikult säilitatud strateegiliste raketikandjate Tu-160 ja Tu-95MS park, käivad tööd nende moderniseerimisel…Valvesse asuvad uued strateegilised raketikandjad „Borei“…"
Ameerika raketitõrjesüsteemide laialipaigutamine püstitab Venemaa ette veel ühe strateegilise ülesande- tagada meie strateegiliste raketikomplekside võime „ületada ükskõik milline raketitõrjesüsteem ning kaitsta vene vastulöögi potentsiaali“. Selleks tuleb...
„...eelseisval kümnendil vägedesse üle 400 kaasaegse maismaal ja merel paikneva kontinentidevahelise ballistilise raketi, kaheksa allvee raketiristlejat, ligi 20 mitmeotstarbelist allveelaeva, üle 50 lahingulaeva, ligi 100 sõjalise otstarbega kosmoseaparaati, üle 600 kaasaegse lennuki, kaasa arvatud viienda põlvkonna hävitajat, üle tuhande helikopteri, 28 polgukompleksi raketisüsteemidega S-400, 38 divisjonikomplekti õhutõrjerakette „Vitjaz“, 10 brigaadikomplekti „Iskander-M“, üle 2300 kaasaegse tanki, ligi 2000 iseliikuvat suurtükki ning samuti 17 000 ühikut autotehnikat“
Lõpuks veel Venemaa kaitsetööstuskompleksist. Ühelt poolt rõhutab Putin, et...
"Armee ümberrelvastamiseks teeme panuse nimelt Venemaa sõjalis-tööstuslikule kompleksile ja teaduslikule baasile“, kuid samal ajal „on lubamatu, et armee muutuks moraalselt vananenud relvastuse , tehnoloogia müügituruks, ksjuures seda veel lisaks kõigele riigi rahade eest.“ Sestap peetakse peaministri poolt võimalikuks kindla eesmärgiga välismaise tehnika ostud..
Selle kohta, kuivõrd realistlikud on peaministri plaanid ja hinnangud, uuris „Svobodnaja Pressa“ poliitilise ja sõjalise analüüsi instituudi direktorilt Aleksander Šaravinilt:
„Minu arusaamist mööda on see artikkel kõige sügavamaks ja professionaalseimaks sellest, mis on kirjutanud ja rääkinud kaitseküsimuste kohta Vladimir Putin. Selles on viimasel 20-l aastal toimunu tõsine analüüs. On tehtud põhimõtteline järeldus, et uuele Venemaale on vaja uut armeed, mida me kunagi enne pole kuulnud. Samuti on õige, et vajatakse tõsist analüüsivat aparaati või struktuuri, mis tegeleks julgeolekusfääris prognoseerimise ja planeerimisega aastakümneteks ette. See on õige, sest see, mis meil siin viimastel aastatel selles vallas toimus, on tehtud väga sageli „põlve otsas“ – sellest on kõnelenud ka Kindralstaabi ülem ise.
Veel on tähtis, et Putin on püüdnud leida mingeid kompromissvariante organiseerimaks relvajõudude ja kaitsetööstuse koostegevust . Ta mõistab, et on vaja võtta maha barjäärid, mis seisavad sõjalis-tööstusliku kompleksi ja tervikuna majanduse vahel. Need tõkestavad kõrgtehnoloogiate valgumist kaitsetööstusest ülejäänud majandussfääri. Ja sel juhul kanname me suuri rahalisi kaotusi. Ameeriklastel, juutidel, taivanlastel annavad kaitsetööstusesse paigaldatud rahad mitmekordset suurendatud efekti, mis võimaldab kogu riigi majandusel areneda. Meil aga pole seda kunagi olnud.
„SP“: "Millised on artikli puudused?"
„Mõningat skepsist kutsub esile lubadus rahuldada nii sõjaväelaste kui kaitsetööstuse huvisid. Need on tihti diametraalselt erinevad. Kaitsetööstus tahaks müüa seda, mis on olemas ja teha seda võimalikult kallilt, sõjaväelased aga tahaksid osta seda, mida vaja ja võimalikult odavalt. See vastuolu esineb kogu maailmas ja lahendust leida on alati ülimalt keeruline.
Kuid artikli põhiline puuduas on muus. Putin ütles, et meile on vaja uut armeed. Aga seda, mis see „uus armee“ endast kujutab, seletada ei suutnud. Piirdus vaid väliste tunnustega- uus tehnika ja relvastus, uus struktuur, uus juhtimine, uus varustus– ja sotsiaalsüsteem. Kuid mitte see pole peamine. Peamine on see, et tuleb muuta ühiskonna suhtumist pagunitega inimesse, riigi suhtumist. Armee sees peavad tekkima uued sõjaväelised teenistussuhted. Meil on ikka veel inimene pagunitega kruvike. Ja pole tähtis, kas tegu on reamehe või kindraliga."
„SP“: "Kuidas seda muuta?"
„Kardinaalselt tuleb muuta ohvitseride edutamist kõrgematele ametipostidele, tuleb muuta ohvitseride kogu rolli ja palju muid põhimõttelisi asju. Selles on terve armee ideoloogia, meil on see paraku aga endine."
„SP“: "Kas on reaalne artiklis antud lubadused ümberrelvastamise osas?"
„Need arvud artiklis on orienteeruvad, sest anda prognoose, mis juhtub kümne aasta pärast, on lihtsalt võimatu. Nii või teisiti tulevad kaitsetellimuse korrekteerimised, see on rahvusvaheline praktika. Mis puudutab 400 ballistilist raketti, siis kehtib see ka selle kohta. Võimalik, et neid vajatakse isegi suuremas koguses. Meie sõjalis-tööstusliku kompleksi moderniseerimise peale kulutatakse kolm triljonit rubla. See eeldab nii olemasolevate võimsuste moderniseerimist kui ka uute tehaste ehitamist."
Geopoliitiliste probleemide Akadeemia presidendi, kondral-polkovnik Leonid Ivašovi kommentaar:
„SP“: "Leonid Grigorjevitš, olete jõudnud Putini artiklit lugeda?"
„Lasin silmad üle“
„SP“: "Ja milline mulje jäi?"
„See on esimene süsteemne, kontseptuaalne töö viimase kahekümne aasta jooksul Venemaa rahvusliku kaitse osas, mis baseerub tõsisel geopoliitilisel analüüsil ning riigi julgeoleku strateegilisel planeerimisel. Avaldab muljet, et Putinil on tekkinud ohutunne, et ilma otsustava riigi kaitsevõime tugevdamiseta võime kaotada kõik. Ja et Lääs pole meile sõber ja partner, vaid pigem vastane. Ja et vaid tuumarelvale loota enam ei tohi. Nii et kogu selle probleemidekompleksi mõistmine presidendikandidaadil on. Aga kuidas see praktikas realiseerida, seda selgust ilmselt pole."
„SP“: "Kas Teile ei tundu, et mõned Putini artiklis püstitatud eesmärgid tunduvad ausalt öeldes utoopilised? Nagu näiteks lubadus toota ja panna kümnendi jooksul lahinguvalvesse 400 uut kontinentidevahelist ballistilist raketti. Tänasel päeval klopsib ainuke tehas Votkinskis neid aastas kokku kuskil kaheksa…“
„Kuni kümme.“
„SP“: „Olgu siis nii. Kümne aasta jooksul ei tule kuidagi üle saja välja. Tuleb kas veel kolm sellist tehast ehitada või järsult Votkinski tehase võimsust suurendada. Kuidas teile tundub?“
„400 raketti on kontseptuaalne lähenemine. Palju neid arvestuste kohaselt riigile vaja on. Aga kuidas neid niipalju toota- sellist arusaama pole mitte ainult Putinil."
„SP“: Miks Teile niimoodi tundub?"
„Ma kohtusin Putiniga jaanuaris.“
„SP“: „Silmast silma või mingil nõupidamisel?"
„Silmast silma rääkisime. Nagu ma oletasingi, ei teadnud peaminister paljutki. Talle on sokutatud ja ilmselt sokutatakse ka praegu teist informatsiooni.“
„SP“: „Mida näiteks Putin ei teadnud?“
„Paljutki. Näiteks seda, et meie kõrgemate tehnikakoolide lõpetajad saavad kaitsetööstuse ettevõtetes palka kuue tuhande rubla piires (suurtes piirides 1 € = 40 rubla- LEMET). Samuti ei teadnud totaalsest varastamisest riikliku kaitsetellimuse sfäärides."
„SP“: „Mille mastaape sõjaväe peaprokurör Fridinski hiljuti kosmilisteks nimetas. Artiklis, mida me arutame soovitas VPP võrdsustada taolised faktid riigireetmisega. Justkui absoluutselt õige. Aga mis segab? Millegipärast pole taolistest kohtuprotsessidest taolise paragrahvi alusel midagi kuulda?“
„Inimesed segavad. Millise kaadriga kavatseb Putin oma plaane kaitsevõime tugevdamise osas täide viia, on täiesti selgusetu. Nendega, kes kõik juba laostanud on? Ei tule välja."
„SP“: „Muide, kaadritest. Artiklis teeb peaminister teatud kokkuvõtteid sõjaväereformist „Serdjukovi moodi“. Kusjuures hindab tehtut eranditult positiivses võtmes. Loogiline on oletada, et kaitseministri roll ei näe tema silmis välja lammutavana. Kas see tähendab, et peale oma tõenäolist võitu valimistel ei kavatse VVP kaitsestruktuuride juhtkonnas vahetusi teha?“
„Mida Putin sellest praegu mõtleb, seda me ei tea. Vahetada Serdjukovi välja või mitte- see pole täna tema kompetents. Kaitseminister on presidendi sfäär. See tähendab- siiani veel Medvedevi. Kuigi mõju sellele küsimusele avaldada Putin saab. Arusaadav, et Serdjukov tuleb ministri postilt minema peksta. Nagu ka kindral Makarov Kindralstaabi ülema kohalt. Ilma selleta ei õnnestu ühtegi neist õigetest mõtetest, mis artiklis kirjas, ellu viia."
http://topwar.ru/11509-vladimir-putin-b ... ossii.html
?