Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Sel juhul on mul täiesti uus ja ülimalt vaba idee - ärme üldse tee mingeid struktuure. Ärme tee ka mingeid konkreetseid relvahankeid. Valime välja paar tuhat inimest, kellele anname hunniku pappi ja ainuke juhis on: valmistu riigikaitseks! Ja siis valime veel paar tuhat, kellele me ei ütle midagi. Vahendid anname talle viimasel hetkel ja ütleme: sina oled nüüd siss! Kaitse riiki! Vastane oleks täiesti desorienteeritud. Puudub konkreetne struktuur mille vastu võidelda. Iga rünnak on uus (ja huvitav) ja ootamatu ... jne. Ja vastase OODA oleks täiesti sassis. Ta ei suudaks isegi vaatlusest alustada. Sõjakäik eestisse oleks nagu pimedasse koopasse minek kus võib olla kõike, nahkhiirtest loheni! [/quote]
Aga täpselt nii ongi. Suurim osa Eesti kaitsevõimest ongi selliste asjade taga. Kaitseliitlased on teada, samamoodi koolid, kus nende lapsed käivad jne. Samas ei vaja teatud inimesed seda "pappi", et oleks valmis tegutsema. Just see määratlematus ongi see "must auk" mida kardetakse.
Selleks, et efektiivselt sõdida ei ole vaja mitte midagi muud kui vaid teadmisi. Iga suvalise asja saab muuta relvaks.
Mina sain Sveni mõttest aru nii, et tema arvates kõik kaitseliitlased ja nende perekonnad on venelaste poolt ülal peetavates tapetavate kaustates. Minu arvates see ongi täpselt nii.
Seega kui keegi praegune kaitseliitlane tahaks oma pere päästa, nii pole piisavalt, et ta lahkuks Kaitseliidust - ikka tema ja tema pere nimed on tapetavate nimekirjades.
Proovisin pisut huumorit teha. Aga jah, kaitseliitlane on eluks ajaks konksu otsas. Kui tahab päriselt ükskord pääseda, siis peab riigist lahkuma.
Noh, tapavad ära, mida veel teha saab? Ega rohkem eriti midagi.
Aga just selle konksu tõttu on kaitseliitlaste mure asjade käigu kohta erti arusaadav.
Eks seda kõike tulebki sellisena võtta, et meie või nemad. Ega selle eest me ju olemegi, et see RIIK püsima jääks.
Kogu see temaatika on teada ka teatud naaberriigis, et on isikuid, kes selles riigis hakkavad vastu. Müüdavaid poliitikuid ma selle all ei võtaks. Need, kellele see riik ja maa tähtis on, need hakkavad vastu. Sissindus või mitte. Omade nimekirjade järgi hakatakse otsima kõiki, kes kandideeruks võimaliku vastupanu osutajatena. 50 aastat okupatsiooni on tekitanud Eestis lõhe, kus riik kui selline, on tähtsusetu. Mõisa kõis, las lohiseb...
Eks selle konksu otsas on sisuliselt kõik, kes riigiametis ole. Teist okupatsiooni Eesti rahvas üle ei ela. 50 aastat nõukogude okupatsiooni pani sellele rahvale ikka paraja põntsu. Kaasajooksikuid, naaberriigi kodakondseid ning mittekodanike on siin riigis piisavalt, kes suudaksid sellise saasta kokku keerata, et siseriiklik asi-klaarige naaberriigiga ära, kui tulevikus nende rahuvalvajatest lahti saate.
Meie muistse vabadusvõitluse juhi Lehola Lembitu legendaarsed sõnad: „Kuni siin maal leidub veel põlvepikkune poisike, kes suudab mõõka kanda, seni ei anna meie alla!“
Veidi patriotismist nõretav kirjutis, aga mis meil kaotada on:)
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Some postitas selle lingi Tšetšeenia teema all, kuid ma arvan, et hariv oleks lugeda seda ka siin teemas. Eriti neil, kes peavad silmas pikaajalist sissisõda, partisanisõda, vastupanuvõitlust jne.
Üldiselt oli jah raju lugemine. Väga julm ja "tulemustele orienteeritud" tegutsemine spetsnazikute poolt. Lause "mõ ih vseh rasstreljali" kõlas selles meenutuses päris tihti, ja seda ka naiste ja haavatute kohta. Alles sel esmaspäeval 01.11.10 oli ETV pealt film USA lahingustressis sõduritest, kes umbes samasuguseid asju tegid ja nüüd vangis istuvad. See venelase pajatus meenutas kõike sedasama - mees on liiga palju ja liiga tihti "komandeeringus" käinud, ärasõitva katuse raviks ei ole mingit abi saanud (ega ka küsinud), ainult kõvasti joonud.
Ja veel, mis puudutab vangilangemist. Enamasti lõppeb see selliste spetsnazikute/ effesbeelaste käes ikkagi surmaga, ainult palju piinarikkamal ja ebainimlikumal viisil, kui sõdurisurm lahinguväljal või enda poolt aktiveeritud granaadi läbi (selle viimase valisid antud kirjatöös ka mõned lahinguväljal haavatud tšetšeenid, aimates ilmselt, mis neid ellujäädes ees ootab). Ellujäänutest pekstakse- piinatakse välja kogu info, kasutades näiteks elektrišokki (antud loos kasutati seda naise vastu, kes, "kogda jei v trussõ elektrošok zassunuli" rääkis kõik mida vaja), ja kui kasulik info on kätte saadud, siis ei ole vangiga enam midagi teha... Ok kasutati veel teiste "kahtlusaluste" ja laipade tuvastamisel, aga see on ka kõik. "Mõ ih vseh rasstreljali"...
Tegelikult võiks mõni kõvem vene keele mees selle jutukese siia ära tõlkida (Lemet näikse sobivat hästi ), võtaks ehk mõnel tulipeal roosad prillid eest ja aitaks vältida lauseid, a`la "sissindus on väga sexy värk." Saab kindlasti olema väga kainestav lugemine.
Ma mõtlesin seda tudeerides, et kahe jao MG-3de risttuli peatab sellised mehed üsna kergesti. Triibuline särk kuuli ei peata.
Mõttekäik oli, et sulle mingit elektrit püksi ei pandaks, ei maksa ringi koperdada väikeste gruppidena ja oma mehi maha ei jäeta. Nad võivad hästi käsi väänata, noaga vehkida vms, kuid nende vastu on ka rohtu, näiteks ülekaaluka tulejõu oskuslik tarvitamine. Kasutage nt täpsuslaskureid enda paiknemise/positsioonide julgestamiseks, juba teadmine sellest, et mättal võivad olla silmad ja toru, võtab hoogu vähemaks.
Kui aga käia nii, nagu ma KL harjutustel näinud olen, et kohati on patrullil suitsud ees ja jutumulin 2001. a õppuse kangelastegudest on kilomeetri taha kuulda, siis reaalses olukorras saavad need mehed kindlasti elektrit püksi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Pole see kahe jao MG-3de risttuli küll mingi imerohi spetsnazikute peatamiseks. Muuseas, selles kirjutises ju ka lasti nende pihta PKdest ja saadi ka pihta, mis tõepoolest kinnitab triibulise särgi kuulipidamatust . Aga neile PK-meestele vastati "podstvolnikute" ja BTRide 14,5mm pritsidega ning saadi kah pihta. Natuke ebavõrdne tulevahetus või mis... Ma ei tea, kustkohast võiks tulla sisside ülekaalukas tulejõud, igatahes mitte paarist MG-3st. Pigem siiski neist kaur3 promotavatest überrakettidest pluss täpsuspüssidest, sest tegelikult ei tahaks spetsnazikutega väga lähedalt kohtuda. Eluterve respekt peab olema, need mehed pole mingid halvasti varustatud nigelavõitu väljaõppega ja kehva moraaliga ajateenijad. Parem lasta kaugemalt, aga täpselt. Üldiselt on asi suht p..ses kui spetsnaz on rünnakule asunud ja sissid peavad kasutama käsirelvi, sest siis toimub lahing spetsnazi seatud tingimustel, neil on arvuline- ja tuleülekaal. Parem sellisest lahingust hoiduda ja leida aeg ning koht, kus tingimused on sisside kasuks. Kus oleks aega ja võimalusi üles seada suundmiinid, kus "pudelikael" ei võimaldaks kasutada vaenlasel oma arvulist- ja tuleülekaalu jne. Homme ja ülehomme oleks ju ka vaja vaenlast lüüa, mitte kohe esimeses lahingus kangelaslikult hukkuda.
Trumm, mis see "mitte- väike grupp" sinu arust on - kas vähemalt 2 jagu (sest siis saab paari MG-3ga risttuld anda)? Seda on siin minu mälu järgi ka arutatud juba. Näiteks Juhani arvates on sissirühm juba väga suur üksus, milline normaaloludes peaks olema hajutatud. Ühel jaol jällegi läheb kaotuste tekkides keeruliseks omade kaasavõtmine ja tulejõudu ka eriti pole...
Larry kirjutas:Üldiselt on asi suht p..ses kui spetsnaz on rünnakule asunud ja sissid peavad kasutama käsirelvi, sest siis toimub lahing spetsnazi seatud tingimustel, neil on arvuline- ja tuleülekaal. Parem sellisest lahingust hoiduda ja leida aeg ning koht, kus tingimused on sisside kasuks. Kus oleks aega ja võimalusi üles seada suundmiinid, kus "pudelikael" ei võimaldaks kasutada vaenlasel oma arvulist- ja tuleülekaalu jne. Homme ja ülehomme oleks ju ka vaja vaenlast lüüa, mitte kohe esimeses lahingus kangelaslikult hukkuda.
Täpselt nii!
Sissidel muidugi on vaja ka tulirelvi - aga kasutamiseks ainult hädäolukorras enesekaitseks, kui juba on midagi põhiliselt viltu läinud.
1. Korralik snaiprirelv - poltlukuga .338 Lapua Magnum. Saa kaugelt ühe lasu efektiivselt lasta - ja eemalduda.
2. Mingisugune enesekaitserelv - kerge, aga efektiivne. See oleks juba omaette teema väärt.
3. Miinid, miinid ja veelgi miinid!
Kuulipildujad koos piisava kogusega padruneid on paras nuhtlus sissidele - nagu ka 12,7 mm relvad.
Viimane Kaitse Kodu ütles et KL hakkab sissindusega tegelema. Lehepääliku pöördumises.
Sõnastati ka võitlusgruppide olemus. Sissid. Ainult et mitte sissid a'la metsavend, vaid sissid a'la Talvesõda, ehk rinde vahetus läheduses tegutsevad.
Kui spetznaz on rünnakule läinud, siis peab asjad korraldama nii et NEIL on perses. Kildmiinid peab varitsuse julgestamiseks panema niikuinii.
Sissid ei saa endale pikka kontakti lubada. Nii kui esimene põmakas käib, hakkab kell tiksuma vaenlase kasuks. On vaja anda lühike kuid võimas löök, ja sinna kategooriasse sobivad miinid nagu valatult.
Mina näen asja nii, et rasked relvad on sissidel peidikutes. Kui läheb asjatamiseks, siis välja võtta. Näiteks miinipilduja. Võtad, paned 5 pauku kaugelt ära, võid vaenlase häirituks lugeda.
Kahjuks on veel selline jama, et meestel lihtsalt ei ole neid relvi ega miine, kui neid vaja läheb. Kas ei jõuta välja anda, või siis ei anta miine. Tasub investeerida isiklikku relva ja lõhkeainetarkusesse.